) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Seega lahendab kohus praeguse asja hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Elektroonilisest kinnistusraamatust nähtub, et puudutatud isikule kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x asuv korter. Seega on puudutatud isik korteriühistu liikmeks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 järgi. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid 4. novembril 2021 toimunud üldkoosolekul kehtestatud majanduskava alusel perioodil september 2019 – detsember 2021 summas 1793 eurot 62 senti (dtl 58-65), mille puudutatud isik on jätnud tasumata. Kohus loeb nimetatud asjaolud
S) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude 2 suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. KÜ põhikirja (dtl 77) punkti 4.2.6 kohaselt kohustub korteriühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Seega on puudutatud isikul tekkinud kohustus kulud tasuda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avalduse ja selle hilisema täienduse kohaselt on puudutatud isikul tasumata arvetest tulenev põhiosa võlg 1793 eurot 62 senti. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud, et talle on igakuiselt esitatud arved korteriomandi hooldamise ja teenuste osutamisega (prügi, külm vesi, kanalisatsioon, küte) seotud maksete tasumiseks. Põhinõude suurus on kooskõlas esitatud arvetes nõutud summadega, samuti põhikirjas toodud arvestuspõhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja nõue tuleb rahuldada ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse summas 1793 eurot 62 senti. 6.
lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Praegu on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kes on oma käitumisega põhjustanud menetluse algatamise. 7.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskuluks on asja materjalidest nähtuvalt üksnes riigilõiv 65 eurot. Kohus märgib, et tulenevalt riigilõivuseaduse § 59 lg 5 on riigilõiv hagita menetluses avalduse esitamisel 50 eurot, mistõttu on riigilõivu väljamõistmine põhjendatud summas 50 eurot. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus
Tulenevalt
lg-st 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 8.
lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 2 sätestab, et kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.
lg-test 1 ja 2 tulenevalt on määrus vaidlustatav ka menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse osas. Seega on määrus edasikaevatav. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.