1-21-3906/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-3906 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Rene Abeli tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Rene Abeli (Abel; isikukood 38708125215) ja tema kaitsja advokaat Andres Veski määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must advokaat Andres Veski poolt Rene Abelile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 eurot 60 senti.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Rene Abeli kanda.
9. Rene Abelil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohus karistas Rene Abelit 11.06.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-3906 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 07.02.
12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-566 mõistetud ärakandmata 1 aasta 6 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 1 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 19.04.
13. Kohtuotsus jõustus 01.07.
15. Tallinna Vangla esitas 17.06.2022 Harju Maakohtule materjalid Rene Abeli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tallinna Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta. 2.
16. Harju Maakohus edastas 03.08.
17. a määrusega materjalid menetlemiseks Tartu Maakohtule, kuna Rene Abel viidi 29.06.2022 üle Tartu Vanglasse.
18. Tartu Maakohus jättis 22.09.
19. a määrusega Rene Abeli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
20. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Rene Abeli suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Positiivsete asjaoludena tõi maakohus välja, et vabanemisel on tal olemas kindel elu- ja töökoht, ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning on töötanud vangla majandustöödel. Samuti omab ta selgeid eesmärke vangistusest vabanedes. 3.
21. Negatiivsete asjaoluna tulevad kõne alla süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik ning kuriteo toimepanemise asjaolud. Rene Abelit on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta on toime pannud varguse, ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise. Rene Abel on kehalisi väärkohtlemisi toime pannud korduvalt ning kannab vangistust vanglas juba teist korda. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholi kuritarvitamisest tingituna. Viimane kuritegu, mille eest Rene Abel käesolevalt karistust kannab, on toime pandud katseajal. Sealjuures pani süüdimõistetu toime korduva kehalise väärkohtlemise kolme erineva kannatanu suhtes, kellest üks kannatanu oli alaealine. Korduv kriminaalkorras karistamine viitab Rene Abeli riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ja käitumisele ning annab tunnistust sellest, et Rene Abelil puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida. Eelmärgitud seisukohta toetab Rene Abeli käitumine vanglas – süüdimõistetut on karistatud ühel korral (14.04.2022) distsiplinaarkaristusega. 3.
22. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Rene Abel ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Määruskaebused
23. Tartu Maakohtu 22.09.
24. a määruse peale esitas määruskaebuse Rene Abel, kes juhib tähelepanu asjaolule, et kohus on märkinud ära vaid Tallinna Vanglas toimunud tegevused, kuid ta viibib alates 29.06.2022 Tartu avavanglas, kus teda on lubatud iseseisvaks liikumiseks tööle, poodi jne, mis näitab selgelt vanglapoolset usaldust. Kohus on tuginenud sellele iseloomustusele, mis on koostatud viis kuud enne kohut. Vanglas on ta viibinud 1 aasta 5 kuud, lõpuni on jäänud 11 kuud. Kui arvestada tema käitumist vangistuses, siis ei täida vangistus oma eesmärki, vaid loob inimesele olukorra, millesse jääb ta üksi pärast vangistust. 2
25. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka Rene Abeli kaitsja advokaat Andres Veski, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada Rene Abel tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt. 5.
26. Kaitsja leiab, et üksnes isiku varasem karistatus ei saa olla määrav kinnipeetava tingimisi vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kuigi tal on üks distsiplinaarkaristus, on tegemist noomitusega, mistõttu ei saanud ta toime panna rasket õigusrikkumist, mille põhjal saab teha järelduse, et ta ei ole suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme. Vangla iseloomustuse kohaselt Rene Abel teadvustab, et esimeseks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel on alkohol ning eelkõige tuleb sellega tegelda. See näitab, et Rene Abel ei ole alkoholiprobleemi suhtes ükskõikne ja soovib sõltuvusest vabaneda. Kahjuks ei ole vanglas võimalik saada vastavat ravi ja abi piisavas mahus. Alkoholisõltuvus on psüühikahäire, mida vanglakaristus ei ravi. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et Rene Abelil on plaan vabaneda sõltuvusest ning ta on plaani elluviimiseks valmis võtma tarvitusele temale kättesaadavad abinõud. Rene Abel on valmis võtma endale ka lisakohustuse alluda sõltuvusravile. Tähtaegselt vabanedes Rene Abelit sõltuvusravile allutada võimalik ei ole. 5.
27. Kaitsja hinnangul ei ole üheselt selge, miks negatiivsed asjaolud kaaluvad üle positiivsed. Tähelepanuta on jäetud, et Rene Abel on paigutatud avavanglasse. Samuti on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, milliste käigus avaldas soovi muutusteks ja valmiduseks pöörduda spetsialisti poole abi saamiseks. Samuti omandas ta erinevaid toimetulekuviise konfliktsete olukordadega toimetulekuks. Kohus on keskendunud liialt Rene Abeli minevikule ja jätnud tähelepanuta või hinnanud pealiskaudselt Rene Abelit positiivselt iseloomustavad asjaolusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Rene Abeli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
29. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
30. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
31. Ringkonnakohus nõustub, et Rene Abeli suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid – programmide läbimine, osalemine majandustöödel, kindla elu- ja töökoha olemasolu, viibimine avavanglas. Kohus ei saa lähtuda ainult neist, vaid peab arvestama kõiki kinnipeetavat iseloomustavaid asjaolusid kogumis. Sealjuures tuleb kohtul arvestada ka Rene Abeli varasema elukäiguga (KarS § 76 lg 4), mis iseloomustab süüdimõistetu käitumist ja annab aluse prognoosotsusele, kas ta suudab vabaduses hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning kas sekkumised on olnud piisavad selleks, et öelda, et uute kuritegude toimepanemise riskid ennetähtaegseks vabastamiseks on piisavalt madalad.
32. Materjalidest on näha, et Rene Abeli kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning selle ajel on ta toime pannud korduvalt vägivallategusid. Ta kannab vangistust kahe kohtuotsuse alusel: teda on karistatud kolmel korral elukaaslase suhtes vägivalla kasutamise eest, mille käigus on tekitanud valu, trummikile haigusseisundi, pea pindmised vigastused ja alalõualuu murru ning kolmel korral vägivalla kasutamise eest teiste isikute 3 suhtes. Lisaks kannab ta karistust ka elukaaslase tapmisega ähvardamise eest, samuti varguste eest. Rene Abel on kohtuistungil selgitanud, et alkoholisõltuvusest on ta rääkinud Krista Joostiga, kes tegeleb sellega Viljandi Haiglas ning ta vajab vabaduses palju tuge ja professionaalset abi.
33. Ringkonnakohtu hinnangul on kahtlemata positiivne, et Rene Abel on vanglas läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ta tunnistab alkoholiga seonduvaid probleeme ning on valmis vabaduses nendega tegelema. Ka nõustub ringkonnakohus kaitsjaga selles, et vabaduses on ilmselt paremad tingimused sõltuvusraviks. Küll aga näitab Rene Abeli varasem elukäik, et ravi ei ole alkoholi tarvitamist ära hoidnud ja järgnenud praeguse karistuse aluseks olevate kuritegude toimepanemine. Vangla iseloomustuse andmetel oli Rene Abel Viljandi Haiglas ravil ajavahemikul 15.10.2017 – 25.02.2021, kuid vaatamata sellele tekkisid tal tagasilangused nii ravi käigus kui ka selle järgselt. Seega ei tagaks ka kohustus alluda sõltuvusravile Rene Abeli seadusekuulekust, kuivõrd ei hoiaks ära alkoholi tarvitamist, mis aga viiks suure tõenäosusega uute vägivallakuritegude toimepanemiseni.
34. Väheoluline ei ole ka see, et mh viibis Rene Abel osa ravil oldud ajast eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, mille käigus oli tal kohustus mitte tarvitada alkoholi, osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“, osaleda sotsiaalprogrammis ja anda laboratoorseid vereanalüüse. Arvestades seda, et Rene Abel jätkas katseajal alkoholi tarvitamist (ka kuritegude toimepanemist), ei mõjunud ükski määratud kohustus teda mitte tarvitama alkoholi, ka mitte Viljandi Haiglas ravil käimine. Millest tingituna peaks olukord olema praeguseks teistsugune, olemasolevatest andmetest ei nähtu. Kuigi sotsiaalprogrammi läbimine aitab süüdimõistetut, ei ole sellel sellist mõju, mis oleks ravil. Samas ei ole Rene Abelit isegi ravi aidanud, mis näitab, et ka tema motivatsioon ei ole olnud senini piisav. Vaid siis, kui isik soovib tõepoolest oma alkoholitarbimist muuta, saab seda saata edu, mitte aga juhul kui lubadusi antakse selleks, et ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Eelneva valguses ei ole praegu alust arvata, et Rene Abel suudab edaspidi loobuda alkoholi tarvitamisest ja et kriminaalhooldus ning määratavad kohustused oleks piisavad, et tagada Rene Abeli õiguskuulekus. Seega on uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt kõrge.
35. Nagu juba märgitud, siis Rene Abelit on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Esimene kord andis kohus talle võimaluse viibida vabaduses, allutades ta käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Kuivõrd ta rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi (pani toime ka uued kuriteod), pöörati kandmata karistuse osa täitmisele. Seega ei suutnud Rene Abel kasutada temale antud võimalust ning tal tuli asuda vangistust kandma (millele hiljem liideti käesolevas kriminaalasjas mõistetud vangistus). Seega on oht, et tema ennetähtaegsel vabastamisel ei suuda ta taaskord kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täita. Sellele viitab ka asjaolu, et Rene Abelil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus –, mis näitab, et isegi vanglas ei ole ta suutnud nõuetekohaselt reeglitele alluda. Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, kas rikkumine oli raske või mitte, näitab see Rene Abeli soovi järgida kehtestatud reegleid valikuliselt.
36. Mis puudutab asjaolu, et maakohus on lahendanud taotluse viis kuud vana iseloomustuse järgi, siis ringkonnakohus möönab, et see on tõesti pikk. Samas ei sisalda ei Rene Abeli kohtuistungil antud selgitused ega ka määruskaebused selliseid uusi asjaolusid, mis annaksid aluse Rene Abeli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. On ilmne, et kui süüdimõistetu oleks läbinud veel mingeid programme või tal oleks lisaks avavanglas viibimisele võimalik lisada muid positiivseid aspekte, kajastaksid seda määruskaebused. 4
37. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuigi Rene Abeli suhtes esineb mitmeid tema vabastamise kasuks rääkivaid asjaolusid, ei kaalu need siiski üle tema varasemast elukäigust ja isikust (ennekõike alkoholisõltuvusest) tingitud asjaolusid. Isegi avavanglas viibimine ei ole antud juhul sellise kaaluga, mis annaks aluse teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Küll on Rene Abelil võimalik just avavanglas viibimise käigus näidata, et ta suudab väljaspool vanglat mitte tarvitada alkoholi ning seeläbi muuta enda edasine elu paremaks. Tähtaegselt vanglast vabanedes ei ole Rene Abelile võimalik määrata sõltuvusravile allumise kohustust, kuid juhul kui Rene Abelil on tõepoolest motivatsioon selle probleemiga tegeleda, saab ta seda teha vabatahtlikult ja vähendada sellega riski sattuda uute kuritegude toimepanemise tõttu tagasi vanglasse.
38. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
39. septembri
40. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
41. Kaitsja advokaat Andres Veski esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega ja materjalidega tutvumiseks 60 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest küsib tasu 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 129,60 eurot Rene Abeli kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5