Obsah (6)

§ 1772§ 1771§ 1773§ 1774§ 1775§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-6503 Kohtuasi Tallinna

) § 1772 lg-s 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule.

1. Täitemenetluses tuvastas kohtutäitur, et võlgnik omab A, B, BE, C ja CE kategooria juhiluba kehtivusega 21.01.2029, väikelaeva juhtimisluba nr XXXXX kehtivusega 21.09.2029 ja Eesti kodaniku passi kehtivusega 29.10.
2. Teisi

§ 1772lg-s 1 nimetatud õigusi ja lube kohtutäitur ei tuvastanud.

Kohtutäitur hoiatas võlgnikku

§ 1771lg 1 alusel 07.02.2022. Hoiatus edastati võlgniku teadaolevale e-posti aadressile XXX. Hoiatus loeti kättetoimetatuks Ts

MS § 3141 lg 2 alusel 11.02.

2. Võlgnik ei täitnud 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest ühtki

§ 1771lg-s 1 nimetatud tingimust.

1. Täitemenetluse raames arestis kohtutäitur võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Äriregistri andmetel kuulub võlgnikule W OÜ (registrikood XXXXXXXX) osamakse 2500 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on äriühingul maksuvõlg. Liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule omavalmistatud auto (XXX), millele on kohtutäitur seadnud käsutamise keelumärke. Kohtutäituri andmetel puudub muu vara, mille arvelt elatisnõuet õnnestuks rahuldada. Täitemenetluse raames rakendatud abinõud ei ole viinud nõude täieliku rahuldamiseni. 2 2-22-6503 Puudutatud isikute seisukohad
2. Võlgnik palus 03.06.2022 seisukohas, et tema suhtes ei rakendataks õiguste ja dokumendi kehtivuse peatamist. Võlgnik kinnitas, et on nõus maksma elatisraha ning on asunud oma kohustust täitma, tasudes 28.05.2022 200 eurot sissenõudja arveldusarvele. Võlgnik selgitas, et tervislikel põhjustel asus ta osalise tööajaga tööle ettevõttes F OÜ ja väikse palga tõttu ei ole võimalik üle 200 euro kuus maksta.
3. Sissenõudja tugines 25.05.2022 seisukohas kohtutäituri avalduses esitatud faktilistele asjaoludele. Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju Maakohus rahuldas 04.08.2022 määrusega kohtutäituri avalduse, peatas võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ning keelas uute õiguste / dokumentide andmise. Samuti tunnistas maakohus kehtetuks võlgniku Eesti kodaniku passi ja keelas uue andmise kaheks aastaks. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
5. Sissenõudja on kohtutäiturile esitanud nõusoleku võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta (

§ 1771lg 1).

Kohtutäitur on kohtule avalduse esitanud ja kohtuasja materjalidest nähtuvalt võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte

§ 1771

lg-s 1 nimetatud tingimust (

§ 1773lg 1 p 1).

Maakohtu hinnangul ei esine

§ 1774lg-s 2 sätestatud aluseid avalduse rahuldamata jätmiseks.

11.

§ 1774

lg 2 kohaselt ei piira kohus võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust, ei tunnista dokumente kehtetuks ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

1. Maakohus märgib, et võlgnik on pärast kohtutäituri poolt kohtule avalduse esitamist tasunud sissenõudjale 29.05.2022 200 eurot, 16.06.2022 200 eurot ja 27.07.2022 213 eurot. Maakohtu otsusega on aga võlgnikult välja mõistetud elatis tagasiulatuvalt 2580 eurot ja alates 01.01.2017 igakuiselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega on elatise suuruseks, mida võlgnik peab tasuma, ühes kuus 292 eurot, aga võlgnik on tasunud pärast avalduse esitamist väiksemates summades kui kohtuotsusega välja mõistetud.
2. Samuti on maakohus leidnud, et võlgnik ei ole esile toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguste peatamine ja Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Maakohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis välistaksid võlgniku õiguste peatamise ja dokumendi kehtetuks tunnistamise

§ 1774lg 2 alusel.

3 2-22-6503 Määruskaebus 14. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebus rahuldada ja maakohtu määrus tühistada. Võlgniku tööandja on tasunud 15.08.2022 sissenõudja arvelduskontole elatist 3 x 292 eurot. Seega on täidetud

§ 1775

lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt lõpetab kohus määrusega võlgniku õiguste ja dokumendi kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise.

1. Võlgnik leiab, et tema mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse peatamine ning Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamine on ebaõiglane ja eesmärgitu arvestades sissenõudja elatisenõuet. Võlgnik on lõpetanud kutsekooli traktoristi ja masinisti erialal ning tema sissetulek on seotud masinate juhtimisega, milleks on vaja juhiluba. Kuivõrd hetkel töötab ta veokijuhina ja juhiloata kaotab ta ainsa sissetulekuallika. See piirab tema õigusi ebamõislikult ning muudab elatise tasumise võimatuks. Võlgnik leiab, et juhtimisõiguse säilitamine on vajalik sissetuleku teenimiseks, mis omakorda võimaldab täita elatise maksmise kohustust. Menetlusosaliste seisukohad
2. Sissenõudja leiab, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. Võlgnik ei ole kolme kuu elatise maksmise kohustust täitnud, sest kohtutäitur on võlgnevuse kustutamiseks kandnud sissenõudja arvelduskontole 22.08.2022 664.65 eurot, mitte 876 eurot. Tegemist on pahatahtliku võlgnikuga, kes väldib elatise maksmist, kuigi on selleks võimeline. Meetmed, mis sunniksid elatist maksma, on sobilikud ja proportsionaalsed.
3. Kohtutäitur kinnitab, et formaalselt on võlgnik teostanud kohtutäituri ametialasele arvelduskontole makse vähemalt kolme kuu elatise ulatuses. 15.08.2022 laekus kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 876 eurot, millest täitur kandis 664.65 eurot sissenõudjale ja arvestas 211.35 eurot kohtutäituri tasu katteks. Määruskaebuse rahuldamine on põhjendatud juhul, kui võlgnik asub täitma täitedokumendist tulenevat kohustust. Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab peatamata võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse ning ei keela talle nimetatud õiguste andmist. Samuti jätab ringkonnakohus kehtetuks tunnistamata võlgniku Eesti kodaniku passi ja ei keela talle Eesti kodaniku passi andmist. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud mõlemas kohtuastmes (TsMS § 173 lg 3).
6. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse, samuti keelas talle nende andmise

§ 1772lg 1 p-de 2 ja 4 ning lg 2 alusel.

Ühtlasi tunnistas maakohus kehtetuks võlgniku Eesti kodaniku passi ja keelas talle selle andmise kaheks aastaks

§ 1772lg 11 p 1 alusel.

Maakohus leidis, et asjas ei ole tõendatud

§ 1774lg-s 2 sätestatud välistavaid asjaolusid.

Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. 21.

§ 1772

lg 1 järgi, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole 4 2-22-6503 õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mh mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse ning tunnistada kehtetuks mh võlgniku Eesti kodaniku passi.

§ 1772

lg 2 järgi kui kohus peatab sama sätte alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama määrusega. 22.

§ 1774

lg 2 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist mh asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise.

1. Tuvastatud asjaoludel mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja elatis 07.06.2017 kohtuotsusega mh igakuiselt tol ajal kehtinud perekonnaseaduses (PKS) redaktsiooni §-s 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras. Toimiku materjalide kohaselt ei täitnud võlgnik elatisnõuet ka pärast kohtutäituri hoiatuse kättesaamist 11.02.
2. Küll aga on tsiviilasja materjalidega tõendatud, et peale kohtutäituri poolt avalduse esitamist, kuid enne vaidlustatud määruse tegemist tasus võlgnik elatise katteks 29.05.2022 200 eurot, 16.06.2022 200 eurot ja 27.07.2022 213 eurot. Seega tasus võlgnik tuvastatud asjaoludel pärast avaldaja taotluse esitamist elatise katteks 613 eurot. Maakohus leidis, et kuna võlgnik oli 29.05.2022 kuni 27.07.2022 tasunud elatist alla 292 euro kuus, on see vähem kui kohtuotsusega väljamõistetud igakuine elatis ja seega ei ole täidetud

§ 1774lg 2 p 1 eeldus.

24. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu.

§ 1774

lg 2 p 1 alusel ei piira kohus õigusi mh juhul, kui võlgnik on asunud pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Tasudes kolme kuu jooksul kokku 613 eurot, on võlgnik kahe kuu elatise tasunud (alates 01.01.2022 loetakse varem seaduses sätestatud miinimumsummas väljamõistetud elatise suuruseks kehtiva PKS § 2172 lg 1 alusel 292 eurot kuus). Selliselt on

§ 177

4 lg 2 p 1 kohaldatud ka kehtivas kohtupraktikas (vt Tartu Ringkonnakohtu lahend asjas nr 2-16-12081, p 8). Seega esines vaidlustatud määruse tegemise ajal seaduses nimetatud alus, mis välistas kohtu poolt võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse peatamise ja Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise. Sellest tulenevalt on maakohus ebaõigesti peatanud võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse ning tunnistanud kehtetuks võlgniku Eesti kodaniku passi.

1. Samuti märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lõike 2 punkt 8), kuna määruses puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, kuidas Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamine aitaks kaasa elatise korrapärasele tasumisele. Riigikohus on märkinud, et võlgniku õiguste piiramisel tuleb hinnata, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma ja kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud (Riigikohtu lahend nr 2-16-14071, punkt 18.3). Samuti ei ole määrusest selgelt ja jälgitavalt aru saada, kuidas on maakohus mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise kontekstis võtnud arvesse seda, et võlgniku ainus teadaolev sissetulek sõltub nimelt selle õiguse olemasolust, kuna ta töötab veokijuhina. Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et maakohus ületas hagita asja lahendades TsMS §-st 477 tulenevat kaalutlusõigust ja see annab kõrgema astme kohtule õiguse maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda.
2. Ringkonnakohus juhib võlgniku tähelepanu, et juhul kui ta ei asu peale käesoleva määruse jõustumist elatist väljamõistetud ulatuses korrapäraselt maksma, on kohtutäituril õigus esitada kohtule uuesti vastav avaldus, kusjuures vastavalt

§ 1771lg-le 2 ei ole siis enam vajalik esitada võlgnikule uut hoiatust.

Võimaliku uue avalduse menetlemisel saavad kohtud põhjust, 5 2-22-6503 miks esimene avaldus jäi rahuldamata (võlgnik asus maksma peale avalduse esitamist), käsitada võlgniku kahjuks.

1. Samuti peab kolleegium vajalikuks juhtida võlgniku tähelepanu asjaolule, et alates 01.01.2022 muutus PKS-s alaealisele lapsele maksmisele kuuluva elatise arvestamise regulatsioon. Seoses sellega sätestab PKS § 2172 lg 2, et kui kohustatud vanem ei nõustu, et varem väljamõistetud miinimumelatise suuruseks loetakse 292 eurot (sama sätte lõike 1 alusel), on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
2. Võlgnik esitas 23.09.2022 määruskaebuse täienduse. Viidatud dokumenti ringkonnakohus TsMS § 331 lg-st 1 juhindudes ei menetle, kuna see esitati peale määruskaebuse esitamiseks määratud tähtaja möödumist. Elektrooniliselt esitatud dokumenti ja selle lisade tagastamist esitajale ei toimu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-14, punkt 19). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud nii maakui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus arvestab asjaoluga, et kuigi kohtutäituri avaldus jäi rahuldamata, tingis kohtumenetluse algatamise võlgniku tegevusetus. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 6