Obsah (6)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number ja hagi ese nr 2-22-7903 C. K. hagi M. K. vastu elatise väljamõistmiseks 2030,76 eurot Hagihi

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

2.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. 3. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad 2 võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Hageja on palunud kindlaks määrata elatise maksmiseks iga kuu
2. kuupäev, seega ei määra kohus elatise tasumist iga kalendrikuu eest ette vaid iga kuu
3. kuupäevaks.
4. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 15).
3. Tulenevalt eeltoodust ei pea hageja oma kulusid miinimumsummas tõendama, see tähendab, et hageja ei pea esitama kostjale elatise saamiseks arveid, tšekke ega põhjendusi. Hageja peaks esitama oma kulusid tõendavad dokumendid juhul, kui elatist nõutaks rohkem kui seaduses sätestatud miinimummäär.
4. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et ta oleks töövõimetu ning rahvastikuregistri järgi ei ole kostjal rohkem ülalpeetavaid.
2. Kostja on seisukohal, et tööl käimine on vabatahtlik. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et tulenevalt Riigikohtu praktikast on vanem kohustatud teenima sissetulekut, mis tagaks lapse ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
5. Kostja avaldas, et hageja seaduslik esindaja saab igakuiselt ka lasterikka peretoetust. Kohus selgitab, et otsuse tegemisel saab kohus lähtuda ainult poolte ühistest lastest ning nendele makstavatest toetustest. Rahavastikuregistri kohaselt ei ole pooltel rohkem ühiseid lapsi kui hageja, seega ei saa kohus arvesse võtta hageja seaduslikule esindajale makstavat lasterikka pere toetust. Kohus arvestab otsuse tegemisel hagejale makstavat lapseteotust, mis käesoleval hetkel on 60 eurot kuus. 11.

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli 1.01.2022 ühe lapse kohta 200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga 3 muutusele iga aasta
2. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
3. Arvestades kõike eeltoodut on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 225,64 eurot. Elatise suurus muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda
5. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6. Hageja soovis elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, so alates 26.05.
8. Tagasiulatuvalt tuleb kostjal hagejale maksta 1077,25 eurot (mai 6 päeva eest (225,64/31)x6=43,67 eurot, juuni-september 4x225,64=902,56 eurot, oktoober 18 päeva eest (225,64/31)x18=131,02, kokku 1077,25 eurot). Oktoobris jääb lisaks tagasiulatuvale elatisele tasuda veel 94,62 eurot perioodi 19.10.2022 – 31.10.2022 ehk 225,64 eurot kuus kokku. Menetluskulud
9. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
11. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagiavalduse rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostjalt väljamõistetvad menetluskulud puuduvad.
12. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 4