← Eesti

2-21-17913/18

Obsah (7)§ 172§ 651§ 65§ 171§ 158§ 175§ 1933

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Kohtujurist Keith Tammela Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 8. november 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-17913 Tsiv

§ 172ja 173 järgi : 2

(6)Tsiviilasi nr 2-21-17913 - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, v.a tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik/võlgnik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Usaldusisikul tuleb anda võlgnikule üle 25% võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu, v.a osas, milles sellele ei saa täitemenetluse seadustiku § 131 ja § 132 kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. - Võlgnik peab eelmises punktis nimetatud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Esimene aruanne perioodi
  1. november 2022 –
  2. november 2023 kohta esitada kohtule hiljemalt
  3. novembriks 2023.a. - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.
  4. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik ja/või pankrotihaldur 15 päeva jooksul selle kättesaamise/Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
  5. Pärnu Maakohtu 16.12.2021 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku X pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur (edaspidi haldur) on esitanud kohtule 13.07.2022 aruande, milles palub: - lõpetada X pankrotimenetlus raugemise tõttu; - vabastada pankrotihaldur tema kohustustest pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist; - määrata pankrotihalduri tasuks x € (lisandub käibemaks x €), millest x € (lisandub käibemaks x € hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ning x € (lisandub käibemaks x €) hüvitada pankrotivara arvelt. Halduri tasu maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille konto SEB Pank ASis on EE
  6. - algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustada võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses.
  7. Aruande kohaselt on pankrotimenetluse jooksul halduri poolt sissenõutud/kinnipeetud vahendid summas 626.22 €. See summa on ka välja makstud osalise halduri tasuna (arvestuslik, sh käibemaks). Pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel 3
(6)Tsiviilasi nr 2-21-17913 väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. Puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Kokku jääb võlausaldajatel (kokku 7) saamata 22 661.88 €, millised on kõik II järgu nõuded. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ja ei kavatse neid esitada. Kohtukulud puuduvad. 2.
  1. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku 165.60 eurot (s.o 6 kuud ja 27 päeva x 24 €/kuus, sh käibemaks). Tegemist halduri üldiste kuludega, mis kaetakse halduri tasu arvelt. 2.
  2. X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on piisavate vahendite puudumisel remontivajava maja ost, ebamõistlik ja oma maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine, tulusa töökoha puudumine ning lisaks ka poja poolt võlgniku teadmata, kuid võlgniku nimel, laenude võtmine. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt
  3. aasta lõpuks. X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse (

) § 22 lg 5 mõttes. 2.3.

§ 651

lg 1 kohaselt on eelnimetatud summalt x € arvutatud halduri tasu alammäär x €, mis ilmselgelt ei vasta halduri töö panusele käesolevas menetluses. Haldur on menetluses läbi viinud kõik seaduses ettenähtud toimingud. Haldur on kirjeldanud aruandes oma tegevust käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku x tundi, kui arvestada halduri tasuks x € tunnis, on halduril õigus tasule summas x €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu täies ulatuses maksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Kohtu seisukohad

  1. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise, ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (1000 eurot) deposiiti. Kohtu vastav määrus tehti 14.07.2022 ning tähtaeg summa tasumiseks oli 10.08.
  2. Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale. Maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. 4.

§ 65lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras (

§ 65lg 5).

5. Halduril on X pankrotimenetluses ülesannete täitmiseks kulunud x tundi, arvestusega x eurot tunnis on tasu kokku x eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu 4

(6)Tsiviilasi nr 2-21-17913 maksmiseks, siis taotleb haldur tasu ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot ning ülejäänud osas pankrotivara arvelt. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud ajakulu selles asjas põhjendatud ja vajalik. Halduri tasu x eurot/tunnis on mõistlik, jääb lubatud tunnitasu piiridesse (lubatud kuni x eurot/tunnis) ja on erinevaid kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena põhjendatud. Kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on asjaolusid arvestav, haldur on oma töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot. 6. Haldur taotleb

§ 65

lg 11 alusel anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivaras vahendeid ei ole. Kohus kuulutas X pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks x euro ja sellele lisanduva 20% käibemaksu x euro ulatuses, ilma kohustuseta see riigile hüvitada. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik selles summas menetlusabi riigile tagastama. Pankrotihalduri tasu tuleb välja maksta pankrotihalduri näidatud büroole.

  1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
  2. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
  3. aasta
  4. juunini. 7.
  5. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022.a
  6. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
  7. aasta
  8. juunini. 7.2.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse 5

(6)Tsiviilasi nr 2-21-17913 algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada ka

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 4.05.2022 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt

§ 172

lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus on võlgnikuga 3.11.2022 isiklikult vestelnud ning selgitanud temale kohustustest vabastamise menetluse sisu ja peamisi kohustusi nii võlgniku kui usaldusisikuna. Olulisemad seadusenõuded nii võlgnikule kui usaldusisikule märgib kohus ära määruse resolutsioonis. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. 7.3.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Samas ütleb alates 01.07.2022 kehtiv

§ 1933lg 2, et Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta

  1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Seega on kohustustest vabastamise menetluse tähtaeg 3 aastat.
  2. Pankrotimenetlus tuleb selle raugemise tõttu lõpetada kooskõlas

§ 158lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.