Obsah (5)

§ 424§ 65§ 68§ 50§ 83

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-6091 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Siim Rämmar süüdis

§ 424lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7.

oktoobri 2022 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Siim Rämmar (isikukood 37803215212), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 07.10.2022 kohtuotsusega karistati Siim Rämmarit

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta vangistusega, mida suurendati

§ 65

lg 2 alusel Viru Maakohtu 22.02.2022 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 8 kuud 26 päeva vangistust võrra ja mõisteti S. Rämmarile liitkaristuseseks 2 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise alguseks S. Rämmari kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.10.2022.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti S.

Rämmarilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

§ 83lg 1 alusel konfiskeeriti tahtliku süüteo toimepanemise vahendina S.

Rämmarile kuuluv ja Rakvere politseijaoskonna territooriumil asuv mootorsõiduk Mercedes-Benz S500 riikliku registreerimismärgiga XXX. Samuti mõisteti S. Rämmarilt välja riigituludesse menetluskuluna 490,50 eurot sundraha ja 129,60 eurot kaitsjatasu, s.o 620,10 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

1. Viru Maakohtu 07.10.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav S. Rämmar, kes leiab, et talle mõistetud karistus on liiga karm nii vangistuse kui ka rahalise karistuse puhul, arvestama peaks tema majanduslikku olukorda ning asjaolu, et tema autost varastati ära teise samba raha. Väidetavalt lisab apellatsiooniga kaasa avalduse, mille palub kohe menetlusse võtta. Samuti palub süüdistatav üle vaadata ka auto konfiskeerimine, mille ostis teise samba rahade eest, mida oli kogunud 20 aastat. Ka ei ole süüdistatav rahul, et ta ei saa vangistuses oma ravimeid ning soovib meditsiiniosakonda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
3. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele, karistuse raskusele ning konfiskeerimise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t
6. Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude suurus, karistuse suurus kui konfiskeerimisotsus, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama.
7. Viru Maakohtu 07.10.2022 otsuses sisalduv karistuse suurus, konfiskeerimise otsustus kui ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus vastab 07.10.2022 kokkuleppele, mille S. Rämmar koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Apellatsioonis ei viita S. Rämmar sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi sellist ei tuvasta ka ringkonnakohus. Pelgalt tagantjärele rahulolematus mõistetud karistusega, konfiskeerimisotsustusega ja menetluskulude tasumiseks määratud summaga alust kokkuleppemenetlust reguleerivate normide rikkumist jaatada ei anna ning ringkonnakohus ei näe põhjust sellist rikkumist jaatada ka muudel põhjustel. Seega ei ole S. Rämmaril KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud karistuse suurust, konfiskeerimise otsustust ja menetluskulusid vaidlustada. Kui isik leiab, et keegi on tema suhtes toime pannud kuriteo, siis tuleb esitada tal kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile. Kohus kriminaalmenetlusi ei alusta. Kui isikul on vanglas probleeme oma tervisega, tuleb tal selles küsimuses pöörduda vangla meditsiiniosakonda.
8. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole süüdistataval KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimustes vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. /allkiri/ Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 2