KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 26. oktoober 2022 Kohtuasja number 1-21-4713 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi süüdimõistetu Urmet Koorti (isiku

) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka U.

Koorti eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

alusel jäeti see vangistus tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata, U. Koort allutati katseajaks käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 18. augustil 2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku keelata U. Koortil käitumiskontrolli ajaks alkoholi tarvitamine, kuna U. Koort ilmus registreerimisele alkoholijoobes. 24. augusti 2021 määrusega Tartu Maakohus rahuldas selle ettekande. 3. 8. septembril 2021 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pikendada U. Koorti katseaega ühe kuu võrra ehk 7. augustini 2023, kuna U. Koort vahetas elukohta ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. 14. septembri 2021 määrusega rahuldas Tartu Maakohus ka selle ettekande. 4. 29. aprillil 2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule U. Koorti suhtes kolmanda erakorralise ettekande. Selles ettekandes tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata U. Koorti vangistus täitmisele, kuna U. Koort rikkus kolm korda alkoholi tarvitamise keeldu. 2. juuni 2022 määrusega luges Tartu Maakohus need rikkumised tõendatuks, kuid leidis, et vangistuse täitmisele pööramise asemel tuleb U. Koortile määrata täiendavad kohustused asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ning alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus 18. juuni 2022. 5. 21. juulil 2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule U. Koorti suhtes neljanda erakorralise ettekande, tehes taas ettepaneku pöörata U. Koorti vangistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et U. Koort rikkus registreerimiskohustust 27. juunil, 8. juulil, 12. juulil, 14. juulil ja 20. juulil 2022 ning ei asunud õigeaegselt täitma ravile allumise kohustust. 28. septembril 2022 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande lisa, mille kohaselt rikkus U. Koort

1. a)registreerimiskohustust ka 5. augustil, 17. augustil ja 9. septembril 2022,
2. b)29. juulil ja 16. augustil 2022 alkoholi tarvitamise keeldu ja
3. c)24. juulil 2022 kohustuste täitmise kontrollile allumise kohustust. Vaidlustatud kohtumäärus 6. Tartu Maakohus rahuldas 28. septembri 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras U. Koorti vangistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 7. Registreerimislehtede ning U. Koorti selgitustega on tõendatud, et ta rikkus registreerimiskohustust 27. juunil, 8. juulil, 12. juulil, 14. juulil, 20. juulil, 5. augustil, 17. augustil ja 9. septembril 2022. U. Koort ise põhjendas registreerimiskohustuse rikkumisi 2022. aasta juunis ja juulis sisse magamisega, 5. augustil 2022 töökohustuste täitmisega ja 9. septembril 2022 tuttava juures tööl olemisega. 17. augusti 2022 rikkumist ta põhjendada ei osanud. Kuna kriminaalhooldusalusel on hooldusalusel kohustus korraldada oma elu ja töö selliselt, et ta jõuaks kokku lepitud ajal registreerima ning sisse magamine ja töökohustuste täitmine ei õigusta registreerimisele mitteilmumist, rikkus U. Koort kõigil kordadel registreerimiskohustust tahtlikult. Tahtlikult rikkus U. Koort ka alkoholi tarvitamise keeldu, mida tõendavad 29. juuli ja 16. augusti 2022 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid ning U. Koorti enda selgitused. Samuti rikkus U. Koort temale pandud ravile allumise kohustust, kuna pidi pöörduma hiljemalt 18. juulil 2022 alkoholitarvitamise vastasele ravile, aga ta ei teinud seda. Seda rikkumist põhjendas U. Koort raha puudumisega, kuigi talle oli juba ravikohustuse panemise ajal teada, et 2

§ 75lg 1 p 3 kohase kontrollnõude rikkumiseks.

Kohtu hinnangul hõlmab

§ 75

lg 1 p 3 järgne kontrollnõue muu hulgas kohustust võimaldada kontrolli läbiviimist ning kuivõrd alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist, peab süüdimõistetu avaldama kriminaalhooldusametnikule oma asukoha. Kuna U. Koort alkoholi tarvitamise kontrolliks kättesaadav ei olnud, rikkus ta kõnesolevat kontrollnõuet. 9. U. Koortile on korduvalt antud võimalusi elada vangla asemel vabaduses, kuid seda tingimusel, et ta täidab kõiki temale pandud kohustusi. Seda pole U. Koort teha suutnud, pannes toime rohkelt käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumisi ning seda isegi pärast viimase erakorralise ettekande esitamist. Ilmselgelt pole U. Koort aru saanud, et ta peab alluma käitumiskontrollile kõrvalekaldumatult. Kuna kohtu arvates on muud

§ 74lg-s 4 ettenähtud võimalused rikkumistele reageerimiseks U.

Koorti puhul ammendunud, on põhjendatud pöörata tema vangistus täitmisele. Kuigi vangistuse täitmisele pööramisel on iseenesest võimalik asendada see

§-s 69 sätestatud korras süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga ja U. Koort on üldkasuliku tööga nõus, ei pea kohus seda siiski põhjendatuks. Nimelt peab süüdimõistetu ka üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 69

lg 4 kohaselt kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Kuna U. Koort ei ole suutnud senini käitumiskontrollile alluda, on äärmiselt kaheldav, et ta seda edaspidi teeks. Tõsi, praeguseks on U. Koort teinud alkoholi tarvitamist pärssiva süsti, mis vähendab tema alkoholi tarvitamisega seotud rikkumiste ohtu. Siiski ei saa jätta tähelepanuta, et kõik U. Koorti rikkumised alkoholi tarvitamisega seotud ei olnud: mitmed rikkumised olid tingitud pigem tema kohusetundetust suhtumisest. Seega pole kohus veendunud, et U. Koorti rikkumised lõppevad ja ta on üldkasuliku töö tegemiseks sobilik isik. Määruskaebus

1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U. Koorti kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, paludes jätta U. Koorti vangistus täitmisele pööramata. Kaebuse kohaselt ei arvestanud kohus kaitsja või U. Koorti nägemust (kumma nägemust kaitsja silmas peab, jääb määruskaebusest ebaselgeks – ringkonnakohtu märkus) ning seda, et U. Koort oli nõus võtma endale lisakohustusi või tegema üldkasulikku tööd. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Tulenevalt

§ 74

lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega 3

§ 75

lg 1 p 2 järgse registreerimiskohustuse rikkumist, kahel korral

§ 75

lg 2 p 2 järgse alkoholi tarvitamise keelu rikkumist,

§ 75

lg 2 p 5 järgse ravile allumise kohustuse mitteõigeaegset täitmist ning ühel korral kohustuste täitmise kontrollile mitteallumist, st

§ 75lg 1 p 3 rikkumist.

Maakohus luges kõik need rikkumised tõendatuks ja ringkonnakohus nõustub sellega; rikkumisi määruskaebuses otseselt ka ei vaidlustata. Need rikkumised olid tahtlikud ja ühtegi mõjuvat põhjust U. Koortil rikkumistele ei olnud.

1. Vaidlusküsimuseks on praeguses asjas see, kas U. Koorti vangistus tuleks nende rikkumiste tõttu täitmisele pöörata või mitte ning kui tema vangistus siiski täitmisele pöörata, kas siis ei oleks põhjendatud asendada seda üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vangistuse täitmisele pööramine on põhjendatud ning ei ole otstarbekas asendada seda vangistust üldkasuliku tööga. Seda põhjusel, et U. Koort on senise katseaja kestel selgelt näidanud, et teda ei saa usaldada ning ta ei suuda täita vabaduses oma karistuse kandmise tingimusi. Praegune erakorraline ettekanne on U. Koorti suhtes juba neljas. Esimese kolme erakorralise ettekande järel püüti teda distsiplineerida täiendavate kohustuste määramise ja katseaja pikendamisega. Soovitud mõju sellega siiski ei saavutatud. U. Koort ei kasutanud talle antud võimalusi ära, vaid jätkas tingimuste rikkumist. Neid asjaolusid arvestades ei ole põhjust uskuda, et edaspidi U. Koort muudaks oma käitumist. Mingit alust eeldada positiivset tulemust poleks ringkonnakohtu meelest ka veel mingisuguste lisakohustuste panemisest, katseaja pikendamisest või vangistuse asemel üldkasuliku töö tegemise võimaldamisest. On vägagi tõenäoline, et nii katseaja jätkamisel kui ka üldkasuliku töö võimaldamisel rikuks U. Koort edaspidigi käitumiskontrolli nõudeid ja/või hoiduks üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning lõpuks tuleks ta ikkagi reaalselt vanglasse saata. Seetõttu ei täidaks kumbki karistuse kandmise viis oma eesmärki ning on põhjendatud saata U. Koort juba praegu vanglasse.
2. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. septembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
4. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal 30 minutit. Selle eest soovib ta tasu 32,40 eurot, sealhulgas käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu U. Koortilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4