Obsah (4)

§ 23§ 68§ 10§ 18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2333 Määruse kuupäev 3. november 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. kinnipidamiseks ja kinn

) § 23 lg 1 p-le 1 ja

1. 1.
2. Venemaa Föderatsioonist saabus
3. oktoobril 2022 kell 00:00 Luhamaa piirikontrolli sisenevale suunale Ukraina sõiduk, milles viibis kaasreisijana 16 aastane Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik X. (puudutatud isik). Sõiduk suundus Poola. Puudutatud isik esitas dokumentide kontrollimisel Itaalia Vabariigi pikaajalise (D) viisa (kehtivusaeg
4. märts 2023), 3-22-2333 mis osutus võltsinguks. PPA eemaldas võltsitud viisakleebise passist ja isikule koostati esmalt kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja algatati kriminaalmenetlus. Isikule anti võimalus lähedasi kinnipidamisest teavitada ja menetlusse kaasati lastekaitsespetsialist. Samuti teavitati isiku kinnipidamisest Punast Risti ja Egiptuse saatkonda, kellelt paluti abi isiku vanematega ühenduse saamiseks. Puudutatud isik peeti seejärel
5. oktoobril 2022 kell 18.30 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) alusel 1.

1. Puudutatud isik selgitas menetluses, et ta vormistas kodumaal ise läbi reisibüroo viisad õppimiseks nii Venemaale kui ka Itaaliasse. Itaalia viisa võltsingus ta enda sõnutsi teadlik ei olnud. Esmalt reisis ta Venemaa Föderatsiooni eesmärgiga alustada seal õpinguid. Seal elas ta tuttavate juures, kes pidid aitama tal ka õppeasutuse leida. Pärast lühiajalist Venemaa Föderatsioonis viibimist sai ta aru, et ei soovi sinna jääda ja otsustas edasi liikuda Itaalia Vabariiki. Itaalias elavad puudutatud isiku õde ja õemees, kes lubasid väidetavalt talle leida töö- ja õppimiskoha. 1.
2. PPA tunnistas puudutatud isiku Itaalia Schengeni viisa võltsinguks ja eemaldas selle passist. PPA-le teadaolevalt ei ole ükski teine Schengeni liikmesriik talle elamisluba või viisat väljastanud. PPA koostas puudutatud isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja kohaldas sissesõidukeeldu viieks aastaks. Puudutatud isik on väljasaadetav. PPA hinnangul esineb alus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 23lg 1 p- de 1 ja 3 alusel.

PPA tugineb põgenemisohu puhul

§ 68punktile 2.

PPA ei tugine põgenemisohu hindamisel üksnes võltsitud dokumendi esitamise faktile, vaid isikuga seonduvatele asjaoludele kogumis. Puudutatud isik on esitanud võltsitud dokumendi ja tema eesmärgiks oli jõuda Itaalia Vabariiki. PPA hinnangul kinnitab isikust tulenevat põgenemisohtu tema senine käitumine kogumis, sh teadlikult võltsitud dokumendi muretsemine ja esitamine, mis näitab, et isik on valmis teadlikult ja tahtlikult seadust rikkuma ning ei pruugi vabaduses viibides täita talle pandud lahkumiskohustust. Väheusutav on, et isik ei teadnud viisa võltsingust. Isik vormistas läbi reisibüroo Venemaa ja Itaalia viisad õppimiseks omamata seejuures konkreetset ettekujutust õppeasutusest või õpingutest. Isiku tegevus ei viita sellele, et ta üldse kavatses Venemaale või Itaaliasse õppima asuda. Isik viibis Venemaal lühiajaliselt ja liikus koheselt edasi Eestisse esitades riiki sisenemisel võltsitud dokumendi. Selline käitumine ja asjaolu, et isiku lõppeesmärgiks on jõuda Itaalia Vabariiki näitab pigem ette planeeritud ja tahtlikku tegevust, kui teadmatust. PPA hinnangul näitab isiku kiire lahkumine Venemaalt, tegeliku õppimiskoha puudumine, võltsitud Schengeni viisa muretsemine ning esitamine Eestisse sisenemiseks isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ja seab kahtluse alla tema kättesaadavuse väljasaatmistoimingute tegemiseks. Kaebaja vanus ei välista tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist. 1.4. Esineb ka

§ 23lg 1 p-s 3 sätestatud alus.

Isikul on olemas reisidokument, kuid lahkumise korraldamiseks puuduvad vajalikud lennupiletid ja saatjad ning seetõttu ei ole võimalik isiku väljasaatmist korraldada 48 tunniga. Esmane väljasaatmine võib olla võimalik

1. novembril
2. Ka Venemaa Föderatsiooniga ei ole saavutatud kokkulepet isiku tagasi võtmiseks. 1.
3. PPA hinnangul ei ole põgenemisohust tingituna võimalik kohaldada

§ 10sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid.

Isik ei pruugi vabaduses viibides vabatahtlikult olla väljasaatmiseks kättesaadav ning võib proovida jätkata oma teekonda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne meede. 2. PPA jäi kohtuistungil taotluses esitatud seisukohtade juurde ja juhtis tähelepanu puudutatud isiku haldusmenetluses esitatud väidete vähesele veenvusele. Venemaale ja Itaaliasse reisimise põhjusena väidetud õppimise eesmärk ei ole usutav.

§ 23

lg 1 p-le 3 tuginemisel rõhub PPA sellele, et kuigi puudutud isikul on kehtiv Egiptuse Araabia Vabariigi pass on Egiptuse ametivõimud väljendanud haldusmenetluses esmast soovi selle autentsust kontrollida ja isikuga 2 3-22-2333 suhelda. Samuti võib esineda vajadus transiidilubade saamiseks teistelt kolmandatelt riikidelt. Seetõttu ei pruugi puudutatud isiku kodakondsusriiki väljasaatmine esialgselt planeeritud ajal (

1. novembril 2022) õnnestuda.
2. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, miks ja millistest asjaoludest tingituna otsustas ta esmalt reisida Venemaa Föderatsiooni ning kuidas väidetavalt toimus viisade taotlemine reisibüroo vahendusel. Itaalia viisa võltsingust ta enda sõnul teadlik ei olnud ja usaldas üksnes inimesi, kes aitasid tal viisat saada. Tema andis passi teise isiku kätte ja pärast selle tagasisaamist suundus esmalt Venemaa Föderatsiooni ja pärast lühiajalist viibimist jätkas teekonda Itaalia Vabariiki. Puudutatud isik märkis, et algseks eesmärgiks oli minna Venemaale õppima, kuid lühikese viibimise järel ta mõistis, et keelebarjäär takistab selle eesmärgi täimist. Puudutatud isik ei osanud märkida konkreetseid õppeasutusi, kus ta kavatses Venemaal või Itaalias õppima asuda. Õppekoha saamise pidid korraldama teised isikud. Esmalt Venemaale suundumise üheks eesmärgiks oli ka enese täiendamine ja kogemuste saamine. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, milline oli tema edasine plaan Eesti Vabariiki sisenemisel. Ta soovis autotransporti kasutades sõita Itaalia Vabariiki, marsruudi osas tal eelistusi ei olnud. Puudutatud isik väljendas, et ta on nõus kinnipidamiskeskusesse paigutamisega ning tema sooviks on võimalikult kiiresti naasta kodakondsusriiki. Kohtu kirjeldava ja põhjendava osaga määrusest tõlke saamist ei pidanud puudutatud isiku vajalikuks.
3. Lastekaitsespetsialist tõi kohtuistungil välja, et puudutatud isiku senine tegevus viitab sellele, et ta ei pruugi olla väljasaatmismenetluses kättesaadav. Arvestades isiku vanust ja senist iseseisvat käitumist ei ole tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine takistatud ega riiva ülemääraselt tema õigusi. KOHTU SEISUKOHT
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5. Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. PPA tuvastas
6. oktoobril 2022 puudutatud isiku passis olnud Itaalia Schengeni viisa võltsingu ja eemaldas selle. PPA tegi samal päeval puudutatud isikule sundtäitmisele kuuluva ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks (ettekirjutus nr 1052261754). Ettekirjutus on kehtiv ja seega puudub on X.’il hetkel seaduslik alus riigis viibimiseks, mistõttu on puudutatud isik väljasaadetav. 7.

§ 23

lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on lubatud siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht, välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib (punktid 1-3). Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks

§ 23

lg-s 1 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning 3 3-22-2333 kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 1¹).

1. Kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse esmakordsel lahendamisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel ning kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei ole nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-52-14 (p 14)). Kohtule praeguseks teadaolevaid asjaolusid arvestades on X.’i paigutamine kinnipidamiskeskusesse põhjendatud.
2. PPA taotleb puudutatud isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist

§ 23lg 1 p-de 1 ja 3 alusel.

10. PPA sisustab

§ 23

lg 1 p-s 1 märgitud põgenemise ohtu

§ 68

kaudu.

§ 68

sätestatud aluste puhul tuleb silmas pidada, et selles on kehtestatud üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu jäik sidumine

§-s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga

1. Liikmesriigil tuleb kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk "igat juhtumit eraldi hinnates", kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-601/15, p 61).
2. PPA tugineb põgenemisohu puhul

§ 68

p-s 2 sätestatule, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Vaidlust ei ole selles, et PPA on tuvastanud Itaalia Vabariigi viisa võltsingu. Kohtule esitatud dokumendi uurimise aktis välja toodud dokumendi puudused (turvaelementide ja trükitehnika mittevastavus originaalile) kinnitavad, et tegemist oli võltsitud viisaga. Seega on puudutatud isik esitanud võltsitud dokumendi. Puudutatud isik ei vaidle vastu PPA järelduste õigsusele, kuid on seisukohal, et ei olnud viisa võltsingust teadlik. Kohus möönab, et tõsikindlalt ei saa väita, et puudutatud isik oli võltsingust teadlik, kuid dokumendi taotlemise asjaolud võimaldavad piisavalt kahelda puudutatud isiku väite tõelevastavuses. Ei ole tavapärane, et õppima asumiseks taotletakse viisa reisibüroo vahendusel. Samuti nähtub puudutatud isiku haldusmenetluses ja kohtuistungil antud ütlustest, et ta ei tundnud ise märkimisväärset huvi viisa taotlemise ja dokumendi õigsuse vastu, andes lihtsalt oma passi teisele isikule viisa vormistamiseks ja passi tagasi saamisel asus viisasid realiseerima. Viisa taotlemise protsessis puudutatud isik aktiivselt ei osalenud. Kohtuistungil ei osanud puudutatud isik märkida ühtegi õppeasutust, kuhu ta õppima soovis suunduda, samuti ei kinnita isiku ütlused, et ta üldse tundis huvi õppimiseks vajalike toimingute reaalse tegemise vastu. Puudutatud isiku ütlused ei kinnita ka seda, et ta oleks täitnud elementaarseidki hoolsusmeetmeid reisidokumentide saamisel. Isiku ütlused viitavad, et ta ei tundnud huvi, kas kõik vajalikud toimingud on originaalviisade saamiseks tehtud. Sellisel viisil käitudes pidi puudutatud isikul tekkima vähemalt kahtlus, et viisad ei pruugi olla nõuetekohased. Väheveenvad on ka puudutatud isiku selgitused Venemaal lühiajalise viibimise kohta. Kohtuistungil tõi puudutatud isik välja, et Venemaalt lahkumise tingis osaliselt ka keelebarjäär. Keelte erinevus aga ei saanud kuidagi olla isikule varasemalt teadmata. Ei ole eluliselt usutav, et isik suundub õppima välisriiki nii, et ta ei pea vajalikuks teha kindlaks isegi seda, mis keeles õpe läbi viiakse. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku kohtuistungil antud selgitused ebausaldusväärsed ega kinnita mingilgi moel seda, et puudutatud isik Venemaale üldse õppimise eesmärgil sisenes. Arvestades, et puudutatud isik viibis Venemaal lühiajaliselt (11 päeva) ja lahkus eesmärgiga liikuda Itaalia Vabariiki, et jõuda oma sugulaste juurde, 4 3-22-2333 viitavad koostoimes sellele, et Venemaad ja Eestit kasutas puudutatud isik üksnes transiitriikidena. Lõppeesmärgina soovis puudutatud isik jõuda Itaalia Vabariiki. 12. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku senine käitumine viisade hankimisel ja realiseerimisel, Venemaal viibimise lühiajaline kestus, väheusutavad põhjused viisade hankimise tegeliku eesmärgi kohta ja võltsitud viisa kasutamine Eesti Vabariiki sisenemisel on piisavad järelduse tegemiseks, et esineb põgenemisoht. PPA taotluses märgitud asjaolud kogumis võimaldavad isikust lähtuvat põgenemisohtu pidada arvestatavaks. Puudutatud isikul ei ole rahalisi vahendeid vabatahtlikuks lahkumiseks kodakondsusjärgsesse riiki ning tema senine käitumine näitab, et ta ei ole huvitatud õiguskorra järgimisest. Arvestades, et puudutatud isiku senine käitumine viitab sellele, et ta kasutas Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni transiitriigina ning tema esmane eesmärk oli jõuda Itaalia Vabariiki, kus elavad mõned tema sugulased, siis on arvestatav risk, et vabaduses viibides võib ta enne väljasaatmistoimingute lõpuleviimist riigist lahkuda ja jätkata liikumist soovitud riiki. Kuigi puudutatud isik on väljasaatmismenetluses väljendanud tahet pöörduda tagasi kodakondsusriiki ja kohtuistungil kinnitanud, et ta oleks edasiste väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav ka juhul, kui teda kinnipidamiskeskusesse ei paigutata, viitab tema senine käitumine enam sellele, et ta ei pruugi asjakohase menetluse lõppemiseni Eestis viibida. 13. PPA tugineb puudatatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajaduse hindamisel ka

§ 23

lg 1 p-s 3 sätestatud alusele, mis näeb ette, et kinnipidamine on lubatud juhul, kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib.

§ 23

lg 1 p-s 3 on silmas peetud esmajoones selliseid dokumente (nt pass), milleta ei ole väljasaatmise korraldamine võimalik ning mille saamisele on välismaalane kohustatud kaasa aitama. Puudutatud isikul on olemas kodakondsusriigi kehtiv pass ja ta pole väljasaatmismenetlust seni takistanud. Samuti on pass reisidokumendina kasutatav, sest PPA eemaldas sellest võltsitud viisa. PPA rõhus kohtuistungil sellele, et võib esineda vajadus ka transiidiloa saamiseks ja viitas lennupiletite soetamise ja saatjate tagamise vajadusele. Kohus ei pea vajalikuks selles asjas anda hinnangut, kas ka sellised lennu- ja transiididokumendid on

§ 23

lg 1 p-ga 3 hõlmatud, sest isegi kui seda jaatada, ei ole nimetatud alusele tuginemine selles asjas põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt eeldab

§ 23

lg 1 p 3 (varasema

redaktsiooni § 15 lg 1 p 3) tuginemine seda, et isik ei aita piisavalt kaasa dokumentide hankimisele.

§ 23lg 1 p 3 tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1.

Direktiivi art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Nimetatud alusele tuginemise ainsaks põhjuseks ei saa seega olla dokumentide puudumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-24-17 (p 11) ja Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-146/14 (p 73)). Sellise olukorraga ei ole praegu aga tegemist, sest puudutatud isik ei ole kuidagi väljasaatmisemenetlusest selles osas takistanud. Selliste dokumentide hankimine on pealegi PPA kohustus. Ka asjaolu, et puudutatud isiku kodakondsusriigi esindaja on väidetavalt väljasaatmismenetluse raames väljendanud tahet kontrollida enne isiku tagasisaatmist tema isikusamasust ja tema passi ehtsust, ei anna iseseisvat alust isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Neid toiminguid on võimalik teha ka siis, kui isik on vabaduses. Seega ei ole puudutatud isiku kinnipidamisekeskusse paigutamine üksnes

§ 23lg 1 p 3 alusel põhjendatud.

14. Kuna isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks piisab ühe

§ 23

lg-s 1 sätestatud aluse esinemisest ning kohus tuvastas eelnevalt, et

§ 23

lg 1 p 1 alus esineb, siis ei ole

§ 23lg 1 p 3 eelduste mittetäitmine siiski määrav.

5 3-22-2333 15. Puudutatud isik on 16 aastane ehk alaealine.

aluseks olev direktiiv 2008/115/EÜ ei välista alaealiste kinnipidamiskeskusesse paigutamist, siiski on tegemist erandliku meetmega ja meedet tohib kasutada lühima asjakohase ajavahemiku jooksul. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku vanust ja senist aktiivset tegevust erinevate riikide vahel liikumisel arvestades tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses lubamatu. Puudutatud isikule on kinnipidamiskeskuses kõik elamiseks vajalik tagatud, samuti on tal seal võimalik tegeleda eakohaste vaba aja veetmise toimingutega. 16. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole

§ 10

lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Puudutatud isiku senine käitumine ja viisade saamise tegelike eesmärkide kohta antud ütluste vähene usaldusväärsus ning lõppeesmärgina Itaalia Vabariiki jõudmise tahe ei tekita kohtul veendumust, et puudutatud isik oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise korral edasiste väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav ega üritaks enne toimingute tegemist teise riiki edasi liikuda. 17.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule viivitamatult pärast väljasaadetava kinnipidamist. Taotluses ja kohtuistungil PPA märgitud asjaolude pinnalt on usutav, et puudutatud isiku saatmiseks tema kodakondsusjärgsesse riiki on vaja teha ettevalmistusi (hankida lennupiletid ja vajadusel saada transiidiload), mis võtab aega. Seega ei ole isikut võimalik välja saata 48 tundi jooksul kinnipidamisest.

1. PPA on taotluse III osas (haldusorgani taotlus) palunud luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks. Taotluse põhjenduste osas (II) on PPA viidanud isiku kinnipidamisvajaduse osas ka maksimaaltähtajale (kuni kaks kuud). Kohus lähtub tähtaja määramisel taotluse III osas väljendatud PPA tahtest. Samuti võtab kohus arvesse taotluses ja kohtuistungil väljendatud edasiste väljasaatmistoimingute tegemise eeldatavat ajaraami ning asjaolu, et puudutud isik on alaealine, kelle õiguste piiramine peab olema võimalikult lühiajaline. Kohtu hinnangul on edasiste väljasaatmistoimingute lõpule viimiseks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni üheks kuuks piisav meede.
2. Kohus rõhutab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad, siis ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses.
3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa X.’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates
4. novembrist 2022 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks.
5. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6