Obsah (10)

§ 278§ 268§ 2§ 37§ 47§ 120§ 121§ 43§ 251§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2334 Määruse kuupäev 5. november 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Mittetulundusühing NarvaKassituba kaebus Narva Linnavalitsuse L

§ 278lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnavolikogu
2. augusti
3. a otsusega nr 42 andis linnavolikogu nõusoleku kontsessioonihankemenetluse „Narva linnas loomade varjupaigateenuse osutaja leidmine“ korraldamiseks. Hankemenetluse korraldajaks on Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet.
4. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet otsustas
5. oktoobri
6. a käskkirjaga nr 13/10174 „Väljakuulutamiseta läbirääkimistega kontsessioonihankemenetluses „Narva linnas loomade varjupaigateenuste osutaja leidmine“ vaheetapi tulemuste kinnitamine“ järgmist: 1) Jätta pakkuja MTÜ Loomade Hoiupaik menetlusest kõrvaldamata RHS § 95 lg 1 ja 4 alusel. 2) Tunnistada MTÜ Loomade Hoiupaik pakkumus RHAD nõuetele vastavaks. 3) Kvalifitseerida MTÜ Loomade Hoiupaik. 4) RHAD ettepaneku/kontsessiooniteate p 13.1 alusel alustada läbirääkimisi pakkujaga MTÜ Loomade Hoiupaik. 3-22-2334 5) Läbirääkimiste käigus arutada pakkujaga läbi komisjoni poolt tõstatud küsimused ja muud küsimused seoses hankelepingu täitmisega. 6) Kontrollida pakkujal menetlusest kõrvaldamise aluste olemasolu (järelkontroll) enne läbirääkimiste alustamist.
7. Mittetulundusühing NarvaKassituba (vaidlustaja) esitas
8. oktoobril 2022 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti
9. oktoobri
10. a käskkirja nr 1-3/10174 p-des 1-3 tehtud otsuste kehtetuks tunnistamist.
11. VAKO jättis
12. oktoobri
13. a otsusega 138-22/- vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata ja tagastas selle vaidlustajale. VAKO leidis, et kuna vaidlustaja ei ole vaidlusaluses riigihankes pakkumust esitanud, ei ole vaidlustajal ka selle riigihanke tulemusel võimalust jõuda kontsessioonilepingu sõlmimiseni hankijaga isegi juhul, kui vaidlustus rahuldataks ja vaidlustatud hankija otsused MTÜ Loomade Hoiupaik pakkumuse vastavaks tunnistamiseks, kõrvaldamata jätmiseks ning kvalifitseerimiseks tunnistataks kehtetuks. Vaidlustajal puudub subjektiivne õigus vaidlustuses loetletud otsuste vaidlustamiseks.
14. Kaebaja esitas
15. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse VAKO
16. oktoobri
17. a otsusele vaidlustusasjas nr 138-22/-. Kaebaja palub tunnistada kehtetuks VAKO
18. oktoobri
19. a otsus, millega jäeti kaebaja vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati vaidlustajale. Kaebaja esitas
20. novembril 2022 kaebuse lisad sh riigilõivu summas 20 euro tasumist tõendava maksekorralduse. Kaebajal ei olnud võimalik esitada pakkumust hiljemalt
21. september 2022 põhjusel, et vastustaja ei olnud kaebajale pakkumuse esitamise ettepanekut edastanud ning kaebaja ei olnud hankemenetluse alustamisest teadlik. Kaebaja oli huvitatud hankes osalemisest ning on osalenud ka hankija varasematel sarnastel riigihangetel. Vastustaja pakkumuse esitamise ettepanekus märgitud e-posti aadressi riigihanked@narva.ee ei eksisteeri ja e-posti aadress riigihanked@narva.ee ei kuulu vastustajale. Kaebaja hinnangul ei pruukinud hankija hankes ühtki kehtivat pakkumust kätte saada. Vaatamata sellele tegi hankija
22. septembril 2022 e-kirjas MTÜ-le Loomade Hoiupaik ettepaneku pakkumuses puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt
23. september 2022 ning teavitas, et jätkab MTÜ-le Loomade Hoiupaik läbirääkimisi 7 päeva jooksul pärast pakkumuses puuduste kõrvaldamist. VAKO tegi ebaõige järelduse, et vaidlustajal ei ole riigihanke tulemusel võimalust jõuda kontsessioonilepingu sõlmimiseni hankijaga, sest vaidlustuse rahuldamisel võib kaebaja saada pakkumuse esitada.
24. Vastuseks kohtunõudele edastas VAKO
25. novembril 2022 kohtule kaebaja
26. oktoobri
27. a vaidlustuse, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti
28. oktoobri
29. a käskkirja nr 1-3/10174 ja VAKO
30. oktoobri
31. a otsuse 138-22/-. Kaebaja esitas samal päeval kohtule lisadokumendid. KOHTU SEISUKOHT
32. Tartu Halduskohtu esimehe
33. oktoobri
34. a käskkirja nr 11-1/22/26 kohaselt jagatakse alates
35. oktoobrist 2022 Jõhvi kohtumajja saabunud kaebused õigusemõistmise efektiivse toimimise tagamiseks ning kohtumajade vahel töökoormuse ühtlustamiseks käskkirjaga määratud ulatuses Tartu kohtumaja kohtunikele. Seetõttu edastati Mittetulundusühing NarvaKassituba kaebus menetlemiseks Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajale ja jagati juhusliku jagamise põhimõtet arvestades lahendamiseks kohtunik Juhan Siidrile. 2 3-22-2334
36. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja palub kaebuses tühistada üksnes VAKO 19. oktoobri 2022. a otsuse nr 138-22/-.

§ 268

lg 2 kohaselt võib riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale vaidlustaja või kolmas isik ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas VAKO otsus võib rikkuda kaebaja õigusi sõltumata vaidluse esemest. VAKO otsuse peale toimub edasikaebamine halduskohtule ning põhiesemeks on siiski hankija tegevus (vt Riigikohtu 4. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-11-10 p 21). 9. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 12. oktoobri 2022. a käskkirja nr 1-3/10174 p-de 1-3 tühistamine. Seetõttu käsitleb kohus

§ 2

lg-st 4 lähtudes kaebust nii, et kaebaja soovib Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti

1. oktoobri
2. a käskkirja nr 1-3/10174 p-de 1-3 ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni
3. oktoobri
4. a otsuse nr 138-22/- tühistamist ehk on esitanud tühistamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 1).

Üksnes VAKO otsuse vaidlustamine ei viiks kaebajat sihile, sest VAKO menetlus on käsitletav kohustusliku kohtueelse menetlusena

§ 47

lg 1 mõttes (

§ 268lg 1).

10.

§ 120

lg 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamisnõude lahendamiseks on kohustuslik vaidemenetlus ette nähtud

§ 268

lg-s 1, mille kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas.

1. Seega kohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmisel hinnata, kas kaebaja on läbinud menetluse VAKO-s nõuetekohaselt. RHS rikkumisele tugineva kaebuse esitamise eelduseks on, et isik täitis vaidlustuse esitamise tingimused, s.h et kaebeõiguse nõude. Kui vaidlustus on jäetud läbi vaatamata õiguspäraselt, siis ei ole isikul riigihanke asjas kohtusse pöördumise õigust. Kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb lugeda ka olukord, kus isiku vaidlustus on VAKO poolt jäetud õigusvastaselt läbi vaatamata (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-3-130-12).
4. VAKO jättis
5. oktoobri
6. a otsusega nr 138-22/- kaebaja vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata ja tagastas selle vaidlustajale. VAKO leidis, et vaidlustajal puudub subjektiivne õigus vaidlustuses loetletud otsustuste vaidlustamiseks. Kohus peab kontrollima seda, kas VAKO on õigesti teinud kindlaks vaidlustuse esitamise õiguse (vt Riigikohtu
7. novembri
8. a otsus asjas nr 3-3-1-65-11 p 16).
9. RHS § 192 lg 3 p 7 kohaselt vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. 3 3-22-2334
10. Hankemenetluses osalemise tahe peab olema suunatud hankelepingu sõlmimisele ja ka vaidlustus peab aitama kaasa nimetatud eesmärgi saavutamisele. Kohtu hinnangul on VAKO õigesti leidnud, et vaidlustaja eesmärk ei ole vaidlustusmenetluses saavutatav. Esmalt tuleb silmas pidada, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et hankija teeks just talle pakkumuse esitamise ettepaneku. Teiseks ei ole kaebaja riigihanke menetluse raames pöördunud VAKO poole olemasolevate alusdokumentide ega hankeliigi vaidlustamiseks (vt ka Tartu Halduskohtu
11. oktoobri
12. a määrus asjas nr 3-22-2036). Samuti ei ole kaebaja VAKO-s vaidlustanud hankija tegevust selles osas, mis puudutab kaebajale pakkumuse esitamise ettepaneku mittetegemist. Kolmandaks tuleb arvestada, et RHS § 197 lg 1 p 5 kohaselt tunnistab VAKO vaidlustuse osalisel või täielikul rahuldamisel kehtetuks hankija tehtud riigihankega seotud seadusega vastuolus oleva otsuse või kohustab hankijat viima riigihanke alusdokumendi vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Kuna kaebaja vaidlusaluses riigihankes pakkumust ei esitanud, ei ole tal selle riigihanke tulemusel võimalik jõuda kontsessioonilepingu sõlmimiseni hankijaga. Lisaks on VAKO õigesti viidanud, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise pädevus on üksnes järelevalvemenetluse tulemusel Rahandusministeeriumil (RHS § 208 lg 1). Seega on VAKO jätnud kaebaja vaidlustuse õiguspäraselt läbi vaatamata, mistõttu ei ole kaebajal käesoleval juhul riigihanke asjas kohtusse pöördumise õigust.
13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121lg 1 p 4 alusel Mittetulundusühing Narva

Kassituba kaebuse. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16. Kohus peab täiendavalt vajalikuks veel märkida, et kaebaja on nõude õigusliku alusena ekslikult viidanud muu hulgas

§ 251lg 1 p-le 1.

Nimetatud norm reguleerib kitsalt esialgse õiguskaitse abinõusid riigihankemenetluses. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja sooviks esitada ka esialgse õiguskaitse taotlust. 17. Kaebaja on käesoleva kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 20 eurot. RLS § 60 lg 5 kohaselt tasutakse halduskohtule hankeasjas kaebuse esitamisel riigilõivu sama seaduse §-s 258 sätestatud määras. RLS § 258 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et riigihanke vaidlustuse esitamisel tasutakse riigilõivu 640 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem ning 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Seega on kaebaja tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, kuid antud juhul ei oma see enam tähtsust, sest kohus tagastab kaebuse. Kohus tagastab kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (20 eurot) kaebajale, kuna kaebus tagastatakse

§ 121

lg 1 p-s 4 sätestatud alusel (vt

§ 104lg 5 p 2).

Riigilõiv tagastatakse pärast käesoleva määruse resolutsiooni p 1 jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4