← Eesti

3-21-3005/7

Obsah (5)§ 184§ 182§ 116§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-21-3005 17. oktoober 2022 Kadri Palm X kaeb

§ 184lg 3).

3-21-3005 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas
  2. mail 2021 avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p-i 2 alusel (dtl 57-59).
  3. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) peatas
  4. oktoobri
  5. a otsusega nr E10611-1 kaebaja pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest (dtl 8-11). SKA leidis, et kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvatakse töötamise perioodid: 1) alates
  6. veebruarist 1982 kuni
  7. maini 1983 laasija silmustaja Kurbinski Lespromhoz; 2) alates
  8. jaanuarist 1990 kuni
  9. aprillini 1990 lukksepp Eesti Raudtee Tartu Teejaoskonnas; 3) alates
  10. aprillist 2011 kuni
  11. juulini 2011 diiselveduri juhi õpilane ja diiselveduri juhi abi; 4) alates
  12. märtsist 2012 kuni
  13. juunini 2014 diiselveduri juhi abi. SKA leidis, et kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata töötamise perioode: 5) alates
  14. juulist 1985 kuni
  15. jaanuarini 1990 teemasina VPR 1200 juhi abi, juht; 6) alates
  16. aprillist 1990 kuni
  17. novembrini 1990 teemasina VPR 1200 juht; 7) alates
  18. jaanuarist 1995 kuni
  19. juulini 1998 teemontöör; 8) alates
  20. juulist 1998 kuni
  21. novembrini 2003 masinist.
  22. Kaebaja esitas
  23. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks (dtl 2-7).
  24. Tartu Halduskohus võttis
  25. jaanuari
  26. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ning kohustas SKA-d kaebusele vastama (dtl 21-23).
  27. SKA esitas
  28. jaanuaril 2022 vastuse kaebusele (dtl 27-31).
  29. Kaebaja esitas
  30. märtsil 2022 arvamuse SKA vastuse kohta (dtl 84-85). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  31. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 2 3-21-3005 1) Kaebaja ei nõustu tuvastatud soodustingimusel vanaduspensionile õigust andva staažiga, mis on ainult 4 aastat ja 18 päeva. SKA asus ekslikult seisukohale, et diiselveduri juht, teemasina juht või masinist on erinevad ametikohad. 2) Kaebaja soovib kohtus tõendada, et töötamisel teemasinate juhina alates
  32. juulist 1985 kuni
  33. jaanuarini 1990, alates
  34. aprillist 1990 kuni
  35. novembrini 1990 ja alates
  36. juulist 1998 kuni
  37. novembrini 2003 töötas ta tegelikult diiselveduri juhina. 3) SKA otsuse kohaselt teatas kaebaja tööandja LEONHARD WEISS OÜ
  38. mai
  39. a kirjas nr 2021-20042

(2), et masinistina töötamine vastab loetelus nr 2 nimetatud erialakoodile 16878 diiselveduri juht, tema abi. Selle teatisega on tõendatud asjaolu, et ametikoht nimetusega masinist või teemasina juht on tegelikult diiselveduri juhi ametikoht. 4) LEONHARD WEISS OÜ järeldus on kooskõlas uue raudteeseaduse (RdtS) § 2 p-dega 35 ja 36 ja eelmiste raudteeseaduste redaktsioonidega. Staaži tuvastamiseks tuleb lähtuda ka eelmistest raudteeseaduste redaktsioonidest ja võrrelda kehtiva redaktsiooniga. 5) Uue RdtS § 2 p 35 sätestab, et vedur on vähemalt ühe jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse vagunite ja muu raudteel liiklemiseks ehitatud raudteeveeremi vedamiseks ning manööverdamiseks. Kehtiva RdtS § 2 p 36 kohaselt on vedurijuht isik, kes oskab ja kellel on õigus juhtida iseseisvalt ning vastutustundlikul ja ohutul viisil vedureid, manöövervedureid, tööronge, raudtee eriveeremeid või reisi- või kaubaronge. 6) RdtS § 2 p 35 tõlgendamisel ja kaebaja suhtes kohaldamisel tuleks mõista, mis on raudteeveerem uue seaduse tähenduses ja kehtetu seaduse tähenduses. Kehtiva RdtS § 2 p 26 järgi on raudteeveerem veojõuga või veojõuta raudteel liiklemiseks sobiv vedur, vagun, mootorrong, rööbasbuss, eriveerem ja mis tahes muu raudteel liiklemiseks ehitatud sõiduk. Kehtetu RdtS § 5 lg 2 selgitab, et raudteeveerem on raudteeveoks vajalikud vedurid, vagunid, samuti dresiinid, teeremondimasinad ja muud raudteel liiklemiseks vajalikud masinad ja mehhanismid. 7) Vana raudteeseaduse redaktsiooni kohaselt oli raudteeveeremiks teiste hulgas ka teeremondimasin ja muud raudteel liiklemiseks vajalikud masinad. Uue redaktsiooni mõiste raudteeveerem, võrreldes vana redaktsiooniga on kaasaegsem ja laiem, kuid tähendus ja sisu on sama ja teemasin on endiselt raudteeveerem. Uue seaduse tähenduses teeremondimasin või teemasin on eriveerem. 8) RdtS § 2 p-dest 35 ja 36, vana RdtS § 5 lg-st 2 ning LEONHARD WEISS OÜ teatisest tulenevalt loetelu XVIII osas puudub ametinimetus teemasinate masinist või masinist, sest nad on sõna diiselveduri juht sünonüümid. Järelikult töötas kaebaja alates
  1. juulist 1985 kuni
  2. jaanuarini 1990, alates
  3. aprillist 1990 kuni
  4. novembrini 1990 ja alates
  5. juulist 1998 kuni
  6. novembrini 2003 diiselveduri juhina. Nimetatud ametikohtadel töötatud aastad kuuluvad soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.
  7. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. SKA põhjendused, miks vaidlustatud perioodi ei saa dokumentide alusel soodusstaaži hulka arvata, on toodud ka SKA
  8. oktoobri
  9. a otsuses nr E10611-
  10. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1)
  11. märtsil 2004 jõustunud RdtS § 3 p 10 kohaselt oli vedur jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse rongide vedamiseks ja manöövrite teostamiseks. Sama paragrahvi p 9 kohaselt oli rong kokkuhaagitud veeremiüksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmest vedurist või mootorvagunist. Rongina käsitati ka jaamavahele saadetavat üksikvedurit, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja teeremondimasinat. 2) AS Eesti Raudtee on järelepärimisele vastanud (dtl 70-71), et BПР-1200 (VPR-1200) ja ВПРС-500 (VPRS-500) näol on tegemist otseselt rööbastee ehk raudtee geomeetria 3 3-21-3005 korrastamise teemasinatega VPR (ainult teele) ja VPRS (lisaks teele on see masin täiendavalt spetsialiseeritud pöörmete geomeetria parandamisele). Otsustades eeltoodu alusel ei ole vedur samastatav teemasinaga. 3) Ka ei viita töölepingu nr 835 töösisu veduri juhtimisele. Töösisuna oli muuhulgas välja toodud töö dresiinil ja muudel mehhanismidel, mehhanismide ja agregaatide töö kontrollimine ning masina ja instrumentide hoidmine puhtuses ja korras jne. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  12. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab kohus, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
  13. SVPS § 1 p-i 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni muuhulgas isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötanud nendel töödel.
  14. Eelpoolnimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse
  15. juuli
  16. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (edaspidi määrus nr 206).
  17. Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused.
  18. Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja soodusstaaži hulka saab arvata töötamise 1) alates
  19. veebruarist 1982 kuni
  20. maini 1983 laasijana silmustajana Kurbinski Lespromhozis; 2) alates
  21. jaanuarist 1990 kuni
  22. aprillini 1990 lukksepana Eesti Raudtee Tartu Teejaoskonnas; 3) alates
  23. aprillist 2011 kuni
  24. juulini 2011 diiselveduri juhi õpilasena ja diiselveduri juhi abina; 4) alates
  25. märtsist 2012 kuni
  26. juunini 2014 diiselveduri juhi abina, kokku 4 aastat ja 18 päeva.
  27. Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleva tuvastamiskaebuse tinginud asjaolu, et SKA ei saa kaebaja soodusstaaži hulka arvata töötamise aega 1) alates
  28. juulist 1985 kuni
  29. jaanuarini 1990 teemasina VPR 1200 juhi abina, juhina; 2) alates
  30. aprillist 1990 kuni
  31. novembrini 1990 teemasina VPR 1200 juhina; 3) alates
  32. jaanuarist 1995 kuni
  33. juulini 1998 teemontöörina; 4) alates
  34. juulist 1998 kuni
  35. novembrini 2003 masinistina.
  36. Kaebusest nähtub, et kaebaja tööalane tegevus vastab tema hinnangul määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 osa XVIII "Transport ja side" erialakoodidele 14241, 16878 „Diiselveduri juht, tema abi“. Kaebaja on seisukohal, et töötades teemasina juhina, töötas ta tegelikult diiselveduri juhina ning ametinimetused „teemasinate masinist“ või „masinist“ on „diiselveduri juhi“ sünonüümid. 4 3-21-3005
  37. Loetelu nr 2 peatükk XVIII „Transport ja side“ ptk 1 „Raudteetransport“ koodide 14241 ja 16878 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on töötanud diiselveduri juhina, tema abina.
  38. Kaebusest ja kaebaja tööraamatust nähtub, et kaebaja töötas alates
  39. juulist 1985 kuni
  40. jaanuarini 1990 teemasina VPR 1200 juhi abina, juhina (dtl 4, 36). Rahvusarhiivi
  41. septembri
  42. a arhiiviteatise nr 7-3/21/3473 kohaselt töötas kaebaja alates
  43. aprillist 1990 kuni
  44. novembrini 1990 teemasina VPR 1200 juhina (dtl 74-75). Töötamine teemasina juhi abina või juhina ei anna SVPS §-i 1 ja määruse nr 206 kohaselt õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Vastav õigus tekiks, kui muude tõendite pinnalt saab tuvastada, et hoolimata ametinimetusest tegi töötaja tegelikult mõnd täistööaja ulatuses nimetatud tööd. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud loetelus toodud tööde loetelu puhul ei ole oluline töökoha või ametinimetus, vaid tööde sisu. Seetõttu ei ole määrav, et kaebaja töötas tööraamatu järgi teemasina VPR 1200 juhi abina ja juhina. Kohtu hinnangul ei ole aga asjas esitatud tõendeid, mille pinnalt saaks järeldada, et kaebaja töötas vaidlusalusel perioodil siiski diiselveduri juhi ja tema abina.
  45. Eesti Raudtee on
  46. juuli
  47. a vastuses SKA järelepärimisele selgitanud, et BПР -1200, ВПРС-500 puhul on tegemist otseselt rööbastee ehk raudtee geomeetria korrastamise teemasinatega VPR (ainult teele) ja VPRS (lisaks teele on see masin täiendavalt spetsialiseeritud pöörmete geomeetria parandamisele) (dtl 70-71). Eesti Raudtee ei osanud oma
  48. juuli
  49. a vastuses järelepärimisele anda hinnangut, millisele määruse nr 206 nimekirja punktile kaebaja töötamine vastab.
  50. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et vana raudteeseaduse redaktsiooni kohaselt oli raudteeveeremiks ka teeremondimasin ja muu raudteel liiklemiseks vajalik masin. Uue raudteeseaduse tähenduses on teeremondimasin või teemasin eriveerem. Tõepoolest kaebaja poolt viidatud
  51. a vastu võetud RdtS § 5 lg 2 sätestas, et raudteeveerem on raudteeveoks vajalikud vedurid, vagunid, samuti dresiinid, teeremondimasinad ja muud raudteel liiklemiseks vajalikud masinad ja mehhanismid. Vastustaja poolt viidatud
  52. a vastu võetud RdtS § 2 lg 3 sätestas, et raudteeveerem on vedurid, vaguni, mootorrongid, dresiinid, teeremondimasinad, kraanad ja muud raudteel liiklemiseks ehitatud veovahendid, masinad ja mehhanismid. Kohtu hinnangul nähtub ka vanadest raudteeseaduste redaktsioonidest, et eristatud on vedureid, teeremondimasinaid ja muid masinaid. Ka määruse nr 206 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus vaid teatud raudteetranspordiga töötanud isikul – nt kaubarongisaatja (erialakood 12907), mootorvagunijuht (erialakood 13529), diiselrongi vedurijuht, tema abi (erialakood 13696, 16856), mootorveduri juht (erialakood 13895), auruveduri ja raudtee aurukraana juht, nende abid (erialakoodid 13965, 16863), elektriveduri juht, tema abi (erialakoodid 14399, 16885). Erinevaid raudteeveeremeid on ka varasemates raudteeseaduste redaktsioonides eristatud ja kohus ei nõustu kaebajaga, et nimetatud raudteetranspordi liigid on sünonüümid. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et teemasin VPR 1200 on diiselvedur määruse nr 206 tähenduses. Sellist järeldust ei saa teha ka kaebaja poolt viidatud raudteeseaduste erinevaid redaktsioone võrreldes.
  53. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et LEONHARD WEISS OÜ teatisest tulenevalt on teemasina VPR 1200 juht diiselveduri juht – teatises on võetud seisukoht vaid töölepingu nr 835 kohta, kui kaebaja töötas masinistina. LEONHARD WEISS OÜ ei ole andnud hinnangut kaebaja töötamise perioodide
  54. juuli 1985 kuni
  55. jaanuar 1990 ning
  56. aprill 1990 kuni
  57. november 1990 kohta. 5 3-21-3005
  58. Kaebaja tööraamatust,
  59. jaanuari
  60. a töölepingust nr 5 ja Eesti Raudtee
  61. aprilli
  62. a arhiivitõendist nähtub, et kaebaja töötas alates
  63. jaanuarist 1995 kuni
  64. juulini 1998 Eesti Raudtee Tartu Teejaoskonnas esmalt
  65. järgu teemontöörina ja siis alates
  66. juunist 1997 teejärelvaatajana (dtl 38, 46-47, 48-54).
  67. AS Eesti Raudtee on
  68. aprilli
  69. a tõendis nr 7-1/1460-1 kinnitanud, et kaebaja asus
  70. jaanuaril 1995 Eesti Raudteele tööle
  71. järgu teemontöörina. Tööleping lõpetati
  72. juulil
  73. SKA on
  74. oktoobri
  75. a otsuses viidanud AS-i Eesti Raudtee
  76. mai
  77. a tõendile (dtl 61-63), mille kohaselt oli ajavahemikul
  78. jaanuar 1995 kuni
  79. mai 1997 rongiliikluses keskmiselt ööpäevas Tapa-Jõgeva-Tartu liinil 15,1 rongipaari, Tartu-Orava riigipiir liinil 10,1 rongipaari, Tartu-Elva-Valga riigipiir liinil 11,8 rongipaari. Lähtuvalt esitatud andmetest ei olnud rongiliiklus nimetatud teelõikudel sel perioodil intensiivne. Vastavalt teede- ja sideministri
  80. juuli
  81. a määrusega nr 39 kinnitatud Raudtee tehnokasutuseeskirjale, oli intensiivne rongiliiklus reisi- ja kaubarongi liikluses raudteeliinil ööpäevas üle 50 rongipaari kaherajalises piirkonnas ja üle 24 rongipaari üherajalises piirkonnas.
  82. Määruse nr 206 loetelu nr 2 peatükk XVIII „Transport ja side“ erialakoodide 14668, 23263 ja 23278 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on raudteemontöör, tee- ja sillameister magistraalraudtee teede ning rajatiste korrashoiul ja remondil intensiivse liiklusega teelõigul. Seega on soodustingimustel pensioni saamiseks oluline, et isik oleks töötanud intensiivse liiklusega teelõigul. Asjas esitatud AS-i Eesti Raudtee
  83. mai
  84. a tõendist nähtub, et rongiliiklus vaidlusalusel perioodil intensiivne ei olnud. Ka nähtub Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi
  85. detsembri
  86. a ringkirjast nr 23-II, et Eesti Vabariigi territooriumil intensiivse liiklusega teelõike ei ole (dtl 91). Kaebaja väide, et rongiliiklus oli intensiivne (dtl 69, 72), ei tugine ühelgi tõendil ja on paljasõnaline. Seega ei ole kaebaja perioodil
  87. jaanuar 1995 kuni
  88. juuli 1998 töötanud ametikohal, mis annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.
  89. Töölepingu nr 835 alusel töötas kaebaja alates
  90. juulist 1998 kuni
  91. novembrini 2003 AS-is EVR Koehne masinistina (dtl 66-67, 68). Töölepingust nähtub, et kaebaja töösisuks oli töö dresiinil ja muudel mehhanismidel; mehhanismide ja agregaatide töö kontrollimine peatuste ajal ning tootmistöö teostamise käigus; masina ja instrumentide hoidmine puhtuses ja korras; liiklus- ja manöövritöö juhendite, ohutustehnika ja tuleohutuse alaste reeglite ning sisekorraeeskirjade teadmine ja täitmine; objektil masinatöö teostamine, masinatöö puudumisel muude raudtee-ehitus- ja hooldustööde teostamine, õigusega hooldada masinat ja teostada pisiremonti pool tundi tööajast igal tööpäeval. LEONHARD WEISS OÜ on SKA-le
  92. mail
  93. a vastuses nr 2021-20042
(2)selgitanud, et masinistina töötamine vastab erialakoodile 16878 „diiselveduri juht, tema abi“ (dtl 64-65). Ka kaebaja on seisukohal, et SKA on ekslikult leidnud, et diiselveduri juht ja masinist on erinevad ametikohad.
  1. Vastustaja ei ole LEONHARD WEISS OÜ vastusele hinnangut andnud ega selgitanud, miks LEONHARD WEISS OÜ järeldusega ei saa nõustuda. Vastustaja on vaid märkinud, et töölepingu nr 835 töösisu ei viita veduri juhtimisele. Kohtu hinnangul on LEONHARD WEISS OÜ tõend määrava tähtsusega, kuna tegemist on sisuliselt tööandja kinnitusega, et kaebaja tööülesanded olid sellised, mis vastavad diiselveduri juhi erialakoodile. LEONHARD WEISS OÜ
  2. märtsi
  3. a tõendist nr 2021-20042 (dtl 44-45) nähtub, et ettevõtte eelnevad ärinimed on EVR Koehne AS, AS Rööbasteede Ehitus, AS VolkerRail RTE, LEONHARD WEISS RTE AS. Seega oli just LEONHARD WEISS OÜ see, kes kaebaja töölepingu sõlmis ja teab täpselt, milline on kaebaja töö sisu. 6 3-21-3005
  4. Eelnevast tulenevalt saab kaebuse rahuldada osaliselt ja tuvastada kaebajal soodusstaaž töötamisel masinistina alates
  5. juulist 1998 kuni
  6. novembrini 2003 AS-is EVR Koehne. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
  7. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (

§ 109lg 1).

Kaebaja ega vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Asjas pole tekkinud menetluskulusid ka riigilõivu näol, kuna kaebaja oli riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 8. Seetõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. 28.

§ 175

lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.