KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. november 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-22-2564 (2780,22,005129) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Linar

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 8.1). L. Streks soovis otsust tema poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega oli L. Streks teadlik, et tal on otsuse vaidlustamiseks aega 15 päeva. Otsus jõustus

1. juulil
3. Puuduvad ka alused kaebetähtaja ennistamiseks. L. Streksi sõnul oli tal kaebuse koostamiseks vaja õigusabi ja kaasata tõlk ning ta ootas vastavatelt asutustelt vastust. L. Streksil ei olnud takistusi juristi või tõlgi poole pöördumiseks. Seda enam, et kaebuse koostas ta lõpuks ise. Vastulause koostas ta tähtaegselt ja vene keeles. Seega ei takistanud eestikeelne väärteoprotokoll vastulause koostamist. Asja materjalidest ei nähtu, et L. Streks oleks esitanud kohtuvälises menetluses

§ 24g 2 ls 1 kohaselt taotluse tõlgi kaasamiseks.

Vastupidi, väärteoprotokollist nähtub, et L. Streks on oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. L. Streksi ülekuulamine on läbiviidud inglise keeles. Lisaks kirjutas L. Streks toime pandud rikkumise kohta põhjendused vene keeles.

1. Maakohtu määruse peale esitas
2. septembril 2022 määruskaebuse L. Streks.
3. Tartu Maakohtu
4. septembril
5. a määrusega jäeti L. Streksi määruskaebus käiguta ja talle anti puuduste kõrvaldamiseks aega 14 päeva alates kohtumääruse kätte saamisest. Maakohtu hinnangul ei vasta L. Streksi kaebus

§-s 192 märgitud nõuetele.

1. L. Streks kõrvaldas määruskaebusest puudused
2. septembril
3. Kaebuses taotleb L. Streks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, kuna tal oli juhtimisõigus olemas.
4. Tartu Maakohus edastas
5. oktoobril 2022 L. Streksi määruskaebuse ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et L. Streks on rikkunud kaebetähtaega. Puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks ja maakohus on õigustatult jätnud L. Streksi kaebuse läbi vaatamata. 11.

§ 114

lg 4 alusel esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

1. L. Streks sai
2. juunil 2022 väärteoasjas nr 20220605140701 koostatud väärteoprotokolli allkirja vastu kätte samal päeval (tl 35). Otsuses oli üheselt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
3. juulist
4. Kohtuvälise menetleja otsuses märgiti, et kaebetähtaeg lõppeb
5. juulil 2022 (tl 34). L. Streks esitas maakohtule kaebuse aga
6. juulil 2022 ehk tegemist ei olnud tähtaegse kaebusega.
7. L. Streks väidab, et esitas kaebuse mõjuval põhjusel hilinenult, sest pidi pöörduma juristi ja tõlgi poole. Siinkohal on maakohus õigustatult leidnud, et kaebuse koostas ja esitas L. Streks ehk juristi poole ta ju tegelikkuses ei pöördunudki. Ühtlasi selgitati L. Streksile tema õigusi ja kohustusi läti keeles, kirjalikud põhjendused andis ta väärteoprotokolli inglise keeles ja ta 2 valdab ka vene keelt. Seetõttu ei olnud eesti keele mitte valdamine kaebuse koostamisel takistuseks, s.o ta oleks seda teha saanud ka vene keeles. Kaebetähtaja ületamiseks puuduvad mõjuvad põhjendused.
8. Arvestades seda kõike on maakohtu poolt kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata jätmine igati õigustatud.
9. Küll aga märgib ringkonnakohus määruskaebuse käiguta jätmise kohta järgmist. Nimelt sätestab

§ 195

lg 3, et kui vaidlustatud kohtu määruse teinud kohtukoosseis peab määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtu määruse ja määruskaebuse viivitamata vastavalt kohtualluvusele. Seega saab vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus teha määruskaebuse kohta kohtumääruse üksnes juhul, kui ta leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada, s.o kui ta peab määruskaebust lubatavaks ja põhjendatuks (

§ 195lg 2).

Peaks aga kohus leidma, et määruskaebus – olgu siis selle lubamatuse või põhjendamatuse tõttu – kohtumääruse tühistamiseks alust ei anna, tuleb kohtul määruskaebus edastada kõrgema astme kohtule. Märgitu kehtib ka juhul, kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus leiab, et määruskaebus ei vasta

§-s 192 sätestatud nõuetele, sh kui määruskaebuses puuduvad esitamise põhjendused. Tehes ise määruse määruskaebuse käiguta jätmise kohta, ületab vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus seadusega antud pädevuse piire ja asub sisuliselt kõrgema astme kohtu rolli. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus ühelgi juhul pädev tegema määrust enda määruse peale esitatud määruskaebuse käiguta jätmise kohta. Tartu Maakohus, leides, et L. Streksi määruskaebus ei vasta ei vormilt ega sisult

§-s 192 sätestatud nõuetele, oleks pidanud saatma määruskaebuse

§ 195lg 3 kohaselt lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3