← Eesti

2-20-138823/39

Obsah (7)§ 76§ 101§ 100§ 195§ 186§ 158§ 1037

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-15515 Tsiviilasi Circle K Eesti A

§ 76

lg 1, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist

§ 101lg 1 p 1,, 6 § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi.

Kohutuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine

§ 100

järgi.

§ 195

lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

§ 186

p 6 alusel lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega.

§ 158

lg 1 järgu on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 1037

lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse Vaidlustamata asjaolud 8

(13)Pooled sõlmisid 01.04.2014 kliendikaardilepingu, millega kehtestati üldkrediidilimiidiks 13000 eurot. Kostja on lepingu tingimustega tutvunud. Lepingule kohalduvad Circle K kliendikaardilepingu üldtingimused. Circle K kliendikaardilepingu üldtingimuste punktile 3.
  1. üldkrediidilimiit on üldkrediidilimiit on poolte vahel kokku lepitud kliendi poolt Krediit- ja ROUTEX-kaartidega sooritatavate tehingute maksimaalne rahasumma, mille ulatuses Circle K võib anda ajavahemikul kalendrikuu esimesest kuupäevast kuni arve maksmise tähtajani kliendile krediiti. Circle K-l on õigus ühepoolselt vähendada üldkrediidilimiiti mõjuval põhjusel, muu hulgas juhul kui kliendi poolt Krediit- ja ROUTEX-kaartidega sooritatud ostude maksumus arveldusperioodil on korduvalt väiksem kui üldkrediidilimiit; klient rikub maksetingimusi või tal on maksehäired või kui Circle K hinnangul on oht, et klient ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Klient kohustub mitte ületama üldkrediidilimiiti ega tasuma Krediit- ja ROUTEXkaardiga üldkrediidilimiidi täitumisel. Klient kohustub tasuma Circle K-le ka üldkrediidilimiiti ületavad summad. Krediit- või ROUTEX-kaardi Üldkrediidilimiidi ületamise korral on Circle K-l õigus peatada kõikide tehingute sooritamine Krediit- või ROUTEX-kaardiga. Krediit- või ROUTEX-kaart avatakse taas pärast Krediit- ja ROUTEX-kaardimakse laekumist, välja arvatud juhul, kui leping on lõppenud või kui esinevad muud alused kaardi sulgemiseks. Circle K-l on õigus Krediit- või ROUTEX-kaardid sulgeda ja leping lõpetada ka muul mõjuval põhjusel, sealhulgas kui klient rikub maksetingimusi või tal on maksehäired või kui Circle K hinnangul on oht, et klient ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Üldtingimuste 3.2 kohaselt tasub klient Krediit- ja ROUTEX-kaardiga sooritatud tehingute summade eest Circle K-le igakuiselt esitatava arve alusel hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arve kuupäevast arvates. ROUTEX-kaardi klient kohustub lisaks eeltoodule tasuma Circle K poolt esitatud arvete alusel ka kiirteede, tunnelite ja sildade jms kasutamise eest ning ROUTEX-kaardi teenustasu vastavalt hinnakirjale. Üldtingimuste punkti 2.7 kohaselt on Circle K õigus muuta ühepoolselt lepingu üldtingimusi, kui ta teatab muudatustest eelnevalt kodulehel internetis või muul viisil (nt massiteabevahendite kaudu) ja annab muudatustega mittenõustumise korral lepingu ülesütlemiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks kuu. Pooled sõlmisid 01.04.2014 kliendikaardilepingule lisa muudatuse nr
  2. Muudatuse nr 2 punkti 2 kohaselt muutsid pooled lepingu üldtingimuste punkti “Arveldamine” ja sõnastasid selle esimese lause järgmiselt: „Krediit- ja ROUTEX-kaardiga sooritatud tehingute summade eest tasub klient Statoilile kaks korda kuus esitatavate arvete alusel hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arve kuupäevast alates.“ Muudatuse punkti 3 kohaselt jääb leping kõigis muudes muudatuses sätestamata punktides kehtima. Pooled sõlmisid 24.09.2014 üldkrediidilimiidi suurendamise lisa, millega tõsteti krediidilimiiti summale 25000 eurot. Kostja kasutas eelnimetatud Routex krediitkaarti maksevahendina kütuse, kaupade, teenuste ja teemaksude tasumiseks ning hageja esitas üldtingimuste 3.2 kohaselt kostjale saadud kaupade ja teenuste eest tasumiseks arved. 9
(13)Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata järgmiste arvete järgsed summad: Arve nr Arve kuupäev Tasumise tähtaeg Arve summa Tasumata summa 800827765 31.01.2020 01.03.2020 990,70 947,24 800835318 15.02.2020 16.03.2020 134,68 129,89 800840834 29.02.2020 30.03.2020 63,21 58,42 800848382 15.03.2020 14.04.2020 65,58 60,79 Kokku võlg 1 196,34 EUR Kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 3.2 sätestab, et kui kostja ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on hagejal õigus nõuda ja kostjalt kohustus tasuda viivist 0,16% võlgu olevast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast, st sissenõutavaks muutunud viivise nõue alates iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni summas 676,30 eurot. Viivis on ülalviidatud arvates märgitud summade tasumata jätmise eest aritmeetiliselt lepingu järgse määra järgi kokku 676,30 eurot. Kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 2.9 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel tasuma lisaks leppetrahvi ja viivised ja juhul, kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on hagejal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning sellisel juhul on hagejal õigus nõuda ja kliendil/kostjal kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Hageja esitas oma nõude 03.04.2020 Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Julianus Inkasso OÜ saatis kostjale võlateatise. Leppetrahv on aritmeetiliselt 251,58 €. Hageja ütles kostjale lepingu üles 17.01.20. Üldtingimuste punkti 2.7 kohaselt jäävad lepingu ülesütlemisel lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud poolte õigused ja kohustused kehtima. Lepingu ülesütlemisavalduse saatmisega samaaegselt on Circle K-l õigus kliendikaardid sulgeda. Vaidlustamata asjaolude tõttu ei pea kohus analüüsima hageja poolt kohtule esitatud lepingut, selle üldtingimusi ja lepingu muudatusi, krediidilimiidi suurust. Vaidlus Kuna hagi asjaolude kohaselt jäi kostja väidetavalt võlgu vaid neljas arves märgitud summade tasumisega (arve 800827765 järgne võlg 947,24 €, arve 800835318 järgne võlg 129,89 €, arve 800840834 järgne võlg 58,42 €, arve 800848382 järgne võlg 60,79 €), siis ei analüüsi kohus teisi hageja poolt kohtule esitatud arveid ja nendes märgitud kirjeid (hagi lisa 6, osaliselt hagi lisa 5). 10
(13)Vaidlusalustes arvetest nr 800827765, nr 800835318, nr 800840834, nr 800848382 (kajastuvad väidetavalt kostjale osutatud teenuseid, millele kostja vaidles vastu (hagiavalduse lisa 5, dtl 118-120, lk 121, lk 123-124, lk 125- 128). Kohus nõustub kostjaga, et arvetes märgitud kirjed kaartide ja muude tehingute kohta ei tõenda, et teenust osutati kostjale või kostja sai midagi hageja arvelt või sai teenust pärast 17.01.20 kui pooltevaheline leping oli lõppenud. Arvetes kajastuvad vaid read võimalike tehingute kohta 2020.aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis, ent mitte ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks tegelikult kaarti ja teemaksuboksi (routex) kasutanud ja et see oli tehniliselt võimalik. Hageja esitas kohtule küll teemaksu boksi kasutamise juhendi (04.03.22 lisa 1, dtl 219), ent sellest ei nähtu, millal ja mis moodi sai kostja kasutada kaarte, teemaksu bokse ja et ta tegi seda arvetes nr 800827765, nr 800835318 nr 800840834, nr 800848382 märgitud kuupäevadel. Kohus selgitas hagejale, et arvest ei teki iseenesest kohustusi (see on raamatupidamislik dokument) ning selgitas, et neist pole võimalik tuvastada, mis moodi kasutas kostja talle kuuluvaid pin-koode arvetes märgitud kuupäevadel nii, et sai kasutada teenust (istungi protokoll 31.01.22). Kostja on esitanud kohtule ekirjavahetuse hagejaga (kostja vastuse lisad 1, 2, dtl 165-166) 16.01.20-17.01.20 selle kohta, et hageja ei võimaldanud kostjal kasutada krediiti ja kaardid jäid suletuks ning teemaksude bokside arveldamine oli peatud. Kostja väitis ka ärakuulamistel, et kõik kaardid, teemaksu boksid olid suletud juba jaanuari alguses ja neid ei olnud võimalik kasutada. Oma e-kirjas 17.01.20 on kostja kirjutanud hagejale, et kuu alguses oli arve maksmata seetõttu, et hageja oli kaardi aluseta kinni pannud. Seega on kostja tõendanud, et tal puudus üldse võimalus kasutada kaarte ja teemaksu bokse alates 2020.a. jaanuarist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas kaarte ja teemaksu bokse arvetes nr 800827765, nr 800835318, nr 800840834, nr 800848382 märgutud aegadel alates 2020 jaanuarist kuni aprillini (kaasa arvatud). Teisisõnu on tõendamata, et kostja sai teenust kasutada kuni 17.01.20 kui leping lõppes, mis tooks talle kohustuse tasuda teenuse eest kooskõlas lepingu ja

§ 76lg 1, 2, § 195 lg 2.

Ka teemaksuboksi teenustasu nõue (Routex tasu) 4,79€ 2020. jaanuari eest ei ole seetõttu põhjendatud, sest tõendamata on, et kostja sai boksi jaanuaris kasutada. Nii ei tõusetu küsimust kostja poolt lepingu rikkumisest

§ 100

mõttes ja hageja ei saa nõuda kostjalt kuni 17.01.20 lepingu täitmist

§ 101lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi.

Mis puudutab hageja nõudeid saada tasu 2020.a. veebruari, märtsi ja aprilli eest, siis ei saa hageja üldse nõuda lepingu täitmist

§ 101

lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi, sest leping lõppes

§ 186p 6 järgi 17.01.20 hageja poolt ülesütlemisega.

Viidatu on kooskõlas ka hageja enda lepingu p-s 2.7 toodud tingimusega, mille kohaselt jäävad lepingu ülesütlemisel kehtima vaid lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud poolte õigused ja kohustused. Kuna tõendamata on, et kostja sai kaarte ja bokse kasutada ja et ta oleks kasutanud neid pärast 17.01.20, siis ei ole kostja hageja arvel alusetult rikastunud ega ole kohustatud seega midagi hagejale hüvitama. Selle tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt vastavate kulude hüvitamist

§ 1037lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhivõla nõue 1196,34 eurot nii lepingu järgi kui alternatiivselt alusetu rikastumise õiguse järgi, jääb rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata hageja nõue viivise saamiseks

§ 76

lg 1, 2 järgi lepingus sätestatud määra (0,16% päevas) järgi 676,30 eurot kui ka alternatiivselt seadusjärgse määra järgi 227,39 €, sest kostja ei olnud hageja arvel rikastanud pärast 17.01.20. Ka ei saa hageja 11

(13)nõuda edaspidist viivist TsMS § 367 järgi lepingus kokkulepitud määra järgi alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni tasumiseni (kuid mitte enam 268,46 € nagu hageja ise nõudis). Kuigi hageja on esitanud kohtuvälise võlaandja Julianus Inkasso OÜ kaudu kostjale nõudeid vaidlusaluste arvete tasumiseks (hagiavalduse lisad 7, 8), mis võimaldaks hagejal lepingu p 2.9 järgi nõuda kostjalt leppetrahvi (aritmeetilise arvestuse suuruse 251,58 € üle vaidlust polnud), jääb ka märgitud nõue 251,58 € rahuldamata

§ 158lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi.

Nimelt jäi põhivõla nõue rahuldamata ja seega ei ole võimalik seda leppetrahvi nõuet, kui kõrvalnõuet, sama moodi rahuldada, kuivõrd märgitu eeldab siiski kohustuse rikkumist, mis ei leidnud kinnistust. Kohus märgib, et hageja ei saaks siiski nõuda leppetrahvi selle eest, kui kostja oleks pärast 17.01.20 hageja arvelt rikastanud, sest leping oli lõppenud 17.01.20 ning leppetrahvi nõudeõigus saaks olla hagejal vaid selle eest, kui kostja võlgneks hagejale midagi lepingu alusel kuni 17.01.

  1. Kuna hagi jääb rahuldamata, ei hinda kohus poolte väiteid leppetrahvi, viivise vähendamise kohta. Samuti ei hinda kohus kostja väiteid selle kohta, kas hageja on käitunud vastuoluliselt, kas hageja on selgitanud enne kohtumenetlust arvete aluseks olevaid teenuseid. Kohus ei hinda ka vastavaid tõendeid (hageja 27.05.21 lisad 1, 2, kostja 05.03.22 vastuse lisad 3, 4, 5, 6). Menetluskulude jaotus ja suurus TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt jäävad menetluskulud selle poole kanda kelle kahjuks on tehtud otsus. Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 144 p 1 on riigilõiv, lepingulise esindaja kulud ja § 144 p 2 järgi menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud on 05.03.21 avalduse järgi 5 tunni eest 625 eurot. See on asjaoludega tutvumise, vastuse koostamise eest. 30.08.21 avalduse järgi kulus esindajal aega hageja vastusega tutvumiseks, oma vastuse koostamiseks 2,5 tundi ehk 312,50 eurot.
  2. augusti 2021 seisuga on kostja menetluskulud kokku 937,50 eurot. Lisaks on menetluskulud 31.01.22 istungi 1,5 tunni eest 187,50 €. 08.04.22 arvestuse järgi on täiendavad kulud 2 tunni eest 260 € ning kulud on kokku 1385 €. 14.09.22 nimekirja järgi on täiendavad kulud 31.08.22 istungil osalemise ja ettevalmistamise eest 130 € (1 tund). Lisaks on sõidukulud Tartu-Tallinn-Tartu 366 km eest 54,90 € (0,15 €/km). Kulud on kokku 1569,90 €. Kostja palub kulud hagejalt välja mõista koos viivisega. Tunnitasu määr on 125 € tunni eest. Hageja vaidles kostja kuludele vastu, kuna kostja esindaja on kostja prokurist, tasu määr on suur, aeg tööle ei ole põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus kostja esindaja kulude põhjendatust. Kostja esindajal on kulunud esinduseks aega kokku 12 tundi, mis teeb 8-tunnise tööpäeva arvestuse juures 1,5 tööpäeva. 12

(13)Hinnates hageja menetlusdokumente, lisasid, leiab kohus, et kostja pidi nendega tutvuma, nende sisu hindama ja neile vastama. Lisaks osales kostja esindaja istungil, ärakuulamisel, ja kohus andis korraldusi pooltele, mille järgselt esitasid pooled dokumente. Eeltoodu tõttu on kostja esindaja põhjendatud tööaeg 12 tunni eest. Kohtu hinnangul ei ole alusetu ka töötasu määr 125 € tunni eest, kuna pole vastuolus kohtupraktikaga. Kohus märgib, et hageja enda esindaja töötasu määr tunnis ilma käibemaksuta on 110 euro (käibemaksuga oleks 132 €), mis nähtub kulude nimekirjast. Seega on alusetu hageja väide, et kostja töötasu määr 125 € on põhjendamatu, sest kostja esindaja tasu määr on võrreldav hageja esindaja tasu määraga ega ole millegagi ülepaisutatud. Asjaolu, et esindust tegi prokurist, ei mõjuta kuidagi tasu määra ega tehtud töö aega. Nimelt ei sätesta Äriseadustiku § 16-21 prokuristile kohustusi äriühingu ees ega kohusta teda õigusabi osutama ja esinduse korral seda tegema turuhinnast madalama hinnaga või tasuta. Nii asub kohus järeldusele, et kostja esindaja kulud on põhjendatud TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi 1515 €. Hageja ei vaidlustanud kostja esindaja sõidukulusid, mistõttu on põhjendatud ka sõidukulud 54,90 € TsMS § 144 p 2 järgi teekonnal Tartu-Tallinn-Tartu. Ülaltoodu alusel on kostja põhjendatud menetluskulud kokku 1569,90 €, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb hagejal tasuda kostjale viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni võlaõigusseaduses § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Kohus ei määra kindlaks hageja menetluskulude rahalist suurust, sest hageja kulud jäävad tema enda kanda. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.