← Eesti

2-22-1472/8

Obsah (11)§ 394§ 407§ 468§ 367§ 442§ 122§ 162§ 174§ 138§ 177§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1472 Tsiv

§ 394

lg 5 peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus lähtus seetõttu hagile vastamise tähtaja saabumisel eelnimetatud sättest, mille järgi saabus vastamise tähtaeg 06.09.

  1. 3.
  2. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile kuni käesoleva ajani esitanud ei ole.
  3. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
  4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

6. Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 578 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 113² lg 2 p 3 ning

§ 367. 8.

Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 18.12.2020 kompromissileping / Võlatunnistus nr xxxxxxxx tulenev võlgnevus summas 4626,28 eurot, enne 18.12.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 2435,24 eurot, viivised perioodi 26.03.2021 kuni 28.01.2022 eest summas 857,71 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot ja viivis 0,06 % päevas põhinõudelt, s.o 4626,28 eurolt alates 29.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 9.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 8967,39 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 10.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. 11. Tulenevalt

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 3

(4)
  1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 700 eurot ja esindajakulu summas 420 eurot (sisaldab käibemaksu summas 70 eurot). Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
  2. Kooskõlas

§ 138

lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 700 eurot.

  1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
  2. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva tõendite analüüsiga mitte rohkem kui 1,5 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 150 eurot (1,5 x 100 eurot).
  3. Hageja on palunud kulud õigusabile välja mõista koos käibemaksuga.

§ 174

lg 10 alusel peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane numbriga XXXXXXXXX. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saaks õigusabikuludelt tekkinud käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb õigusabikulu välja mõista ilma käibemaksuta. 17. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 850 eurot, millest riigilõiv 700 eurot ja esindajakulu 150 eurot. 18. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 19. Kohus selgitab, et kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19). RLS § 59 lg 1 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.