KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-109835

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Evergreen Capital OÜ esitas 23.03.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B OÜ ja A. B.’i vastu 5 322,32 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kohus tegi 24.03.
3. a võlgnikele makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule A. B. mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 30.05.
4. a kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue A. B.’i suhtes üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (võlgniku B OÜ suhtes koostas kohus 30.05.
5. a maksekäsu). Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on 30.05.
6. a määruses märkinud, et võlgnikule A. B. üritati makseettepanekut kätte toimetada aadressidel xxxx – kättesaamise kinnitus ja vastus puudub ning xxxx - makseettepanek tagastati hoiutähtaja möödumisel. Harju Maakohus on Evergreen Capital OÜ hagiavalduse ning Harju Maakohtu 08.08.
7. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 03.09.
8. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressil xxxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud kostja aadressil xxxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole ning tähtsaadetisena edastatud dokumentide väljastusteade on tagastatud kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“. Rahvastikuregistris kostja kehtivad elukoha andmed alates 13.07.
9. a puuduvad, kuni 12.07.
10. a oli kostja elukohaks rahvastikuregistri järgi xxxx. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 30.05.
11. a määruse kohaselt kinnitas aadressil xxxx asuva korteri omanik kohtule 11.05.2022, et võlgnik ei ela enam nimetatud aadressil. Politsei- ja Piirivalveamet on kohtu järelpärimisele võlgniku elukoha kohta 11.05.2022 vastanud, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed isiku teiste kehtivate elukohtade kohta, kui on päringus. Kohtu päringus oli võlgniku rahvastikuregistrijärgne elukoht. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 18.08.
12. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 27.09.
13. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. 2

§ 124

lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded (

§ 134

lg 1).

§ 133

alusel arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 4 246,56 eurot, intressi 304,69 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3 044,67 eurot, hüvitise 105 eurot ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt alates 14.07.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni määraga 0,5% päevas tasumata summalt, kuid mitte enam kui 2 299,08 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on palunud kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise mitte suuremas summas kui 2 299,08 eurot, tuleb ka hagihinna arvutamisel arvestada edasiulatuva viivise nõuet üksnes summas 2 299,08 eurot, mitte summas 7 749,97 eurot, mis vastaks ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on hageja poolt kohtule esitatud hagi hinnaks 10 000 eurot, millelt RLS lisa 1 järgi tuleb riigilõivu tasuda summas 770 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks riigilõivu välja mõistmine on põhjendatud summas 770 eurot.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja õigusabikulud summas 720 eurot on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 490 eurot, so riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulu 740 eurot. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3