Kui hageja X ei tasu riigilõivu käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 4 nimetatud tähtajaks vabatahtlikult, kuulub määrus sundtäitmisele. Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-22-6188 on X hagi A, B, C, D vastu seltsinguvara jagamiseks. Kohus võttis hagi 16.05.2022 menetlusse. Kostjad esitasid 02.09.2022 vastused hagile. Hageja esitas 20.09.2022 omapoolsed seisukohad kostjate vastustele. Kostjad esitasid 26.09.2022, 28.09.2022 täiendavad seisukohad. Kohus määras asjas kohtuistungi ja rahuldas taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohtuistung toimus 10.11.2022. Pooled avaldasid 10.11.2022 kohtuistungil
lg 2 alusel kohtule protokolli kandmiseks poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt: 1) Hageja loobub kõigist 2 2-22-6188 käesoleva tsiviilasjas esitatud nõuetest kostjate vastu; 2) Menetluskulude katteks makstud deposiidi arvelt tasutakse 1000 eurot kostja D menetluskuludeks Osaühing Digessi arvele XXXXXXXXXXXX; Hageja taotleb menetluskulude katteks makstud tagatise ülejäänud osa tagastamist hageja esindaja kontole, millelt on deposiit makstud. Kostjad on sellega nõus; 3) Menetluskulud jäävad ülejäänud osas poolte endi kanda; 4) Kostjad A, B ja C menetluskulude tasumist hagejalt ei nõua. Samuti ei nõua hageja kostjatelt menetluskulude tasumist. Hageja taotleb, et seoses kompromissi sõlmimisega tagastatakse hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, st et hageja vabastaks poole riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled loobusid kompromissimäärusele edasikaebamise õigusest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule 10.11.2022 kohtuistungil avaldatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et
on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on käesoleval juhul menetluskulude kandmise osas kokku leppinud nii, et menetluskulude 3 2-22-6188 katteks makstud deposiidi arvelt tasutakse 1000 eurot kostja D menetluskuludeks Osaühing Digessi arvele XXXXXXXXXXXX, menetluskulud jäävad ülejäänud osas poolte endi kanda. Kostjad A, B ja C menetluskulude tasumist hagejalt ei nõua. Samuti ei nõua hageja kostjatelt menetluskulude tasumist. Hageja taotleb, et seoses kompromissi sõlmimisega tagastatakse hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, st et hageja vabastaks poole riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Harju Maakohtu 12.05.2022 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse osaliselt. Kohus vabastas X riigilõivu 1 260 euro tasumisest tsiviilasjas nr 2-22-6188 hagi esitamisel.
lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 järgi, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et poolte kompromissi sõlmimise tõttu on põhjendatud mõista hagejalt riigituledesse välja üksnes pool hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust summas 630 eurot. Kohus vabastab hageja
lg 7 alusel kompromissi sõlmimise tõttu menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest pooles, s.o 630 euro ulatuses.
Käesoleval juhul on pooled välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.