S § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ühesaja) päevamäära (päevamäär 10 eurot) suuruses summas, so 1000 (üks tuhat) eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel tuleb A.S tasuda rahaline karistus 1000 (üks tuhat) eurot ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 12-ne kuu jooksul järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt kuu
lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista A.S-ilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 60 eurot; sundraha 750 eurot.
lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et A.S on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 810 (kaheksasada kümme) eurot tasuda vabatahtlikult 12ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 67,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99918700061426 ning selgituse “A.S, otsus nr 1-18-8576, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Asitõend – kriminaalasja juures asuv DVD-R plaat tähistusega „Pakend HK1“, Häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega– jätta
4.
lg 1 p 101 ja
R. (isikukood XXX, telefon XXX) A.S-i vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus A.S´it süüdistatakse selles, et tema 11.10.2017 kella 21:00 paiku Tartu linnas XXX kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase M.-L. R. suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et A.S lõi elutoas diivanil istuvat M.-L. R. a selja tagant jalalabaga vastu alaselga, mille tagajärjel M.-L. R. tundis füüsilist valu ja rappus ettepoole. Seejärel võttis M.L. R. laualt kruusi kohviga ja viskas kruusis olnud joogi A.S-i suunas ning läks 2
Menetluskulud kokku 810 eurot. A.S saab palka 600 eurot kuus, ta kasvatab ühte 3-aastast last.
lg 3 alusel, taotleb A.S kriminaalmenetluskulude 810 eurot tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t et A.S tasub menetluskulud ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades 67,50 eurot kuus kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (12 x 67,50 eurot = 810 eurot). Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav A.S aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav A.S, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.S-i süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas 3
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. A.S-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). A.S on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma, kuid taotles nende tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades A.S-i sissetulekuid ning seda, et tema ülalpidamisel on alaealine laps, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Seda enam, et A.S tuleb käesoleva kohtuotsuse alusel tasuda ka küllaltki suur rahaline karistus. Kohus on seisukohal, et arvestades A.S-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda
lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 810 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.