järgi lühimenetluses Süüdistatav T.H Kaitsja Isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: algharidus; töökoht: XXXOÜ; elukoht: XXX; varem väärteokorras karistatud 6-l korral, kriminaalkorras 2-l korral tõkend – elukohast lahkumise keeld advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.H
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.03.2013-09.03.2013 ja 13.05.2013, s.o kokku 4 (neli) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. 1
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 5 kuud ja 26 päeva, see on 176 päeva vangistust, üldkasuliku tööga selliselt, et ühele päevale vangistusele vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 352 (kolmsada viiskümmend kaks) tundi üldkasulikku tööd.
lg 4 alusel on T.H kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata, et T.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud ning allutada T.H üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võtta T.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on T.H kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta süüdistatava T.H suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista T.H-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot - tasu joobeseisundi tuvastamise uuringu eest – 262.
Kohtuistungil süüdistatav T.H tunnistas ennast mõlemas kuriteoepisoodis süüdi ning kahetses tehtut. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja Riine Lumiste märkis kohtuistungil, et T.H-le
järgi esitatud süüdistus on põhjendatud, süüdistus on kirjalike tõenditega tõendatud ja tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava T.H süü temale
järgi esitatud süüdistuses on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud.
Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav T.H juhtis 07.03.2013.a kella 23.15 ajal Harjumaal, Tallinnas, Narva mnt, Tondiraba ja Mustakivi tee vahel, mootorsõidukit BMW 318I, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Roman 3 T.H on tunnistanud ennast täielikult süüdi ning kahetsenud tehtut. Tema poolt 09.03.2013.a antud ütluste kohaselt viibis ta 07.03.2013.a kella 18.00 ajal oma tuttavatega Lasnamäel Ami Pubis ja jõi kohvi ning keegi tuttavatest pani kohvi sisse kokaiini. Seejärel sõitsid nad elukaaslasega kesklinna poodi ning tagasiteel koju pidas politseipatrull ta auto kinni. Politseinik kontrollis tema pulssi ja tegi narko kiirtesti, mis näitas kokaiini. Edasi viidi ta ekspertiisiks Wismari Haiglasse (tlk 20-21). Samuti on T.H süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tõendamist leidnud tunnistaja Kati Luhti ütlustega, kelle sõnul teostas ta 07.03.2013.a liiklusjärelevalvet koos liikluspolitseinik Vahur Djakoviga ning kella 23.15 ajal peatas ta Narva mnt, Tondiraba tn ja Mustakivi tee vahel kinni sõiduki BMW 318I, registreerimismärgiga XXX. Kontrollimise käigus selgus, et mootorsõidukit BMW 318I, registreerimismärgiga XXX, juhtis T.H . Juhil esinesid narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tunnused, juht oli väga aktiivse käitumisega. Kontrollides juhti indikaatorvahendiga oli tulemus positiivne narkootilise või psühhotroopse ainele COC (kokaiin). Isik toimetati Wismari Haiglasse narkojoobe tuvastamiseks (tlk 14). Asjaolu, et T.H oli mootorsõiduki juhtimise ajal narkojoobes on tõendatud ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kasutati 07.03.2013.a kell 23.50 Narva mnt-l indikaatorvahendit Biosens Dräger Drugtest 5000 (seerianumbriga ARDL 0007), mis andis positiivse tulemuse kokaiinile (tlk 2-4), samuti joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga 749t, millest nähtub, et 08.03.2013.a kell 00.50 võeti T.H-lt Wismari Haigla AS-s uriiniproov eesmärgiga narkootiliste ainete lõplikuks tuvastamiseks EKEI-s. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 11.03.2013.a teostatud uuringu käigus leiti T.H uriinis fentanüüli ja kokaiini (tlk 10). Narkootilise aine leidumist süüdistatava uriinis tõendab ka Wismari Haigla AS laboratoorne analüüs nr 209, mille järgi T.H organismis leiti kokaiini ja fentanüüli jälgi (tlk 9). LS § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Nähtuvalt Wismari Haigla AS-s narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktist nr 129/13 jõudis läbivaatust teostanud arst Valdur Jänes peale T.H läbivaatust järeldusele, et viimasel esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena (tlk 12). Seega on kohtu hinnangul antud kriminaalasjas esitatud tõendid selle kohta, et T.H juhtis temale esitatud süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit narkojoobes ning viimase käitumises on tuvastatud sellised välised muutused - kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, milliste pinnalt oli võimalik järeldada, et isik ei olnud ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega s.t käesolevas kriminaalasjas on esitatud tõendid selle kohta, et T.H tervislik seisund 07.03.2013.a. kella 23.15 ajal vastas LS § 69 lg 1 sätestatud joobeseisundi tunnustele. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Kohus on seisukohal, et T.H tegevuses on tõendatud nii objektiivne kui subjektiivne külg. T.H inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. 4 Kohus leiab, et süüdistatav T.H on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo
Kohus ei ole tuvastanud mistahes asjaolusid, et mille alusel võiks väita, et narkojoove fentanüüli ja kokaiini tarvitamisest oli süüdistataval tekkinud muul moel, kui narkootilist ainet ise tarbides. Wismari Haiglas läbivaatust teostanud arstile on süüdistatav avaldanud, et õhtul kostitati teda kokaiiniga, kanepit ja fentanüüli tarvitas ammu (tlk 12 p 23). Seega oli T.H täiesti teadlik kokaiini tarvitamisest ning seega on välistatud tema teadmatus joobeseisundist sõiduki rooli istudes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud T.H poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning T.H tuleb süüdi mõista
424 järgi. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav T.H juhtis 13.05.2013.a kella 02.00 ajal Harjumaal, Tallinnas, J. Smuuli tee ja Peterburi tee ristmikul mootorsõiduki BMW 318I registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Süüdistatav on ennast nimetatud kuriteos täielikult süüdi tunnistanud. T.H poolt 13.05.2013.a antud ütluste kohaselt tarvitas ta viimati narkootilist ainet kokaiini umbes kuu aega varem. 13.mai öösel kella 00.00 paiku läks ta majast välja ning istus sõiduauto BMW 318I reg. märgiga XXX rooli. Enne sõiduki juhtima asumist tundis ennast hästi ja väga adekvaatselt. Alustas sõitu Mahtra tänavalt ja liikus kesklinna suunas. Arvab, et oli autoroolis 20-30 minutit. Viru väravate juurest kioskist ostis lilli ja tagasiteel koju peatati teda Smuuli tee ja Peterburi tee ristmikul. Teda kõrvaldati sõiduki juhtimiselt ning toimetati politseijaoskonda isikusamasuse tuvastamiseks, peale mida viidi ta Wismari Haiglasse, kus võeti ekspertiisi jaoks uriiniproov (tlk 64). Tunnistaja Oleg Dmitrijevi sõnul oli ta 13.05.2013.a autopatrullis koos patrullpolitseinik Kaja Randiga ja märkas kella 02.00 ajal, et Smuuli teel suunaga Peterburi tee tänava poole sõidab väga aeglaselt mootorsõiduk BMW 318I, registreerimismärgiga XXX. Kontrollimise käigus selgus, et mootorsõidukit BMW 318I, registreerimismärgiga XXX, juhtis T.H . Suhtlemise käigus tekkis tal kahtlus, et noormees on joobes (väikesed pupillid, häiritud koordinatsioon, aeglane kõne), aga alkoholilõhna ei olnud. Juht rääkis, et oli kella 22.00 ajal nuusutanud kokaiini. Isik toimetati Wismari Haiglasse narkojoobe tuvastamiseks. Autos asus T.H abikaasa XXX, kes sõitis edasi sama autoga koju. (tlk 60 pöördel). Lisaks eelpool märgitud tõenditele on
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine tõendatud ka joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga 1509, millest nähtub, et 13.05.2013.a kell 03.00 võeti T.H-lt Wismari Haigla AS-s uriiniproov eesmärgiga narkootiliste ainete lõplikuks tuvastamiseks EKEI-s. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 17.05.2013.a teostatud uuringu käigus tuvastati T.H uriinis fentanüüli, amfetamiini ja kokaiini leidumine (tlk 58). Narkootilise aine leidumist süüdistatava uriinis tõendab ka Wismari Haigla AS laboratoorne analüüs nr 404, mille järgi T.H organismis leiti kokaiini ja fentanüüli jälgi (tlk 57). LS § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Nähtuvalt Wismari Haigla AS-s narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktist nr 238/30 jõudis läbivaatust teostanud arst Niina Prohhorenko peale T.H läbivaatust järeldusele, et viimasel esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide 5 häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena (tlk 54). Kohtu hinnangul tähendab see, et narkootilise aine tarvitamine avaldus isiku käitumises. Seega ei ole usutav süüdistatava jutt narkootilise aine tarvitamise kohta umbes kuu aega varem ning hiljem mitte, sest ei pea olema ekspert teadmaks, et narkootilise aine tarvitamise tagajärjel ei käitu inimene mitteadekvaatselt ning silma pupillid ei püsi väiksed kuu aega hiljem. Juhi aeglane kõne, häiritud koordinatsioon ja väikesed pupillid jäid koheselt silma ka politseiametnik Oleg Dmitrijevile. Kohtu hinnangul on usutav, et süüdistatav tarvitas kokaiini 12.05.2013.a õhtul kella 22.00 ajal, nagu ta oli seda väitnud ka teda kontrollinud politseinikule, sest ka Wismari Haiglas on ta 13.05.2013.a läbivaatust teostanud arstile tunnistanud, et kasutas kokaiini eile (tlk 54 p 23). Seega on kohtu hinnangul antud kriminaalasjas esitatud tõendid selle kohta, et T.H juhtis temale esitatud süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit narkojoobes ning viimase käitumises on tuvastatud sellised välised muutused - kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, milliste pinnalt oli võimalik järeldada, et isik ei olnud ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega s.t käesolevas kriminaalasjas on esitatud tõendid selle kohta, et T.H tervislik seisund 13.05.2013.a. kella 02.00 ajal vastas LS § 69 lg 1 sätestatud joobeseisundi tunnustele. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Subjektiivsest küljest on T.H pannud temale inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. Arvestades väga erinevate keelatud ainete leidumist süüdistatava organismis, siis ei ole usutav, et need sattusid tema organismi juhuslikult või temale teadmata. Kuna süüdistatav on tunnistanud nii Wisamri Haigla arstile kui ka politseiametnikule, et tarvitas kokaiini 12.05.2013.a õhtul, siis kohtu hinnangul oli ta täiesti teadlik keelatud aine tarvitamisest ning seetõttu ka teadlik oma joobeseisundist paar tundi hiljem sõidukit juhtima asudes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T.H poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning T.H tuleb süüdi mõista
järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav T.H on täisealine ja kuritegude toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. 6 Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.H teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis ta teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Narkojoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on eelnevalt narkootikume tarvitanud ja asub siis sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava suhtes, kes on alles tööle asunud ning kellel on võlgasid 600 euro ringis ning kes tasub neid kohtutäituri kaudu, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kuna T.H sissetulek on 600 eurot, ülalpidamisel on alaealine laps ning tal on kohustus rahatrahvide tasumiseks, siis kohtu hinnangul ei ole süüdistataval piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et tasuda nii rahalist karistust kui ka menetluskulusid Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine T.H suhtes oleks ka vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, sh samalaadsete süütegude toimepanemisest. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Vaatamata süüdistatava käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumisele, peab kohus olulisimaks karistuse määra mõjutavaks asjaoluks süü suurust. Süüdistatavat süüdistatakse tahtlikult toimepandud kuriteos. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine narkojoobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Mõlemal korral oli koos temaga autos ka elukaaslane, mistõttu on T.H käitumine täiesti vastutustundetu. Süüdistatava T.H puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, st isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid 7 inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). T.H on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 6 väärteokaristust ning enamus väärteokaristusi on määratud liiklusnõuete rikkumise eest. Seega on T.H näol tegemist liikluses ohtliku isikuga. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Sellest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavale mõistetav karistus peab jääma alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus T.H-le karistuseks 9 kuud vangistust, millest 1/3 maha arvatakse. Süüdistatav taotles kohtus vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-8708). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Kohus leiab, et süüdistatava isikut arvestades on käesoleval juhul võimalik reaalne vanglakaristus asendada üldkasuliku tööga, sest T.H puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada ka ilma tema suhtes reaalset vangistust kohaldamata. Kohus asub seisukohale, et kuna T.H on endale leidnud töökoha, ta on oma elustiili muutnud ning soovib oma pere toetada, siis kohtu hinnangul on mõistlik toetada T.H püüdlusi asuda normaalsesse elurütmi, sest T.H isoleerimine võib kaasa tuua olukorra, kus ta peale kinnipidamisasutusest vabanemist ei saa või ei soovi oma elu muuta. T.H puhul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et ta on asunud tasuma väärteokorras määratud rahatrahve ning kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks oli ta enamuse neist tasunud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et T.H-le on karistuse mõistmisel otstarbekas kohaldada
lg 1, 3 ja 4 sätteid ning
lg 4 kohaselt peab ta üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
Kohus on veendunud, et kõige paremini saab süüdistatavat mõjutada kriminaalhooldaja järelvalve all. Kohus usub, et kõrvalise isiku järelevalve aitab süüdistatavat tagasi õiguskuulekusele. Kuna T.H soovib ise muuta oma elukorraldust, siis leiab kohus, et süüdistatava allutamisel käitumiskontrollile, saab ta kõrvalise isiku järelevalve näol ka toe oma ellusuhtumise muutmiseks. Arvestades aga, et mõlema kuriteoepisoodi ajal oli süüdistatav tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava õiguskuulekusele sundimiseks tuleb tema suhtes kohaldada ka
Kohtu veendumuse kohaselt on karistuse mõistmise üld - ja eripreventiivne eesmärk saavutatud, kui süüdistatavale mõistetud 9 kuu pikkune vangistus, mis on vähendatud 1/3 võrra, asendada üldkasuliku tööga ning töö tegemise ajaks on küllaldane määrata 18 kuud. Kriminaalhooldusele allutamisele ja üldkasuliku töö tegemisele lisaks peab kohus veel vajalikuks mõjutusvahendiks lisakaristuse kohaldamist, milleks on tähtajaline juhtimisõiguse äravõtmine.
lg 1 p 1 näeb ette kuriteo toimepanemise korral mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 3 aastaks. T.H näol on kohtu arvates tegemist isikuga, kes jämedalt rikkus liiklusseaduse nõudeid, istudes narkojoobes autorooli. Selline kuritegu seadis ohtu nii T.H enda kui ka teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise, mistõttu on kohtu arvates täiesti põhjendatud ja hädavajalik T.H liiklusest kõrvaldamine. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine pole süüdistatava professionaalne tegevus elatise hankimiseks ega mootorsõiduki juhtimisõigus süüdistatavale vajalik liikumiseks kehalise puude tõttu. Tema puhul puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamise. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud 8 kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Kohus märgib, et lisakaristuse kohaldamisel on oluline tähendus isiku õiguspärasele käitumisele suunamisel ja ühiskonna turvalisuse tagamisel, s.t lisakaristuse kohaldamine on antud juhul vajalik preventiivsetel kaalutlustel. Kuna isik pani lühikese aja jooksul toime 2 samalaadset kuritegu, siis leiab kohus, et T.H suhtes tuleb lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 7 kuuks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et T.H esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et T.H-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-1016328; 1-10-15032. Seega tuleb T.H-lt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha summas 480.00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5; § 180 lg 1 alusel joobeseisundi tuvastamise kulud 262.00 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 1.35 senti ja tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 120.00 eurot. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades süüdistatava kohustusi pere ülalpidamisel, väljaminekuid varasemate karistuste tasumisel ja menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p-dest 3, 4, 5, 9; 180 lg 1,2,3; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 313; Aulike Salo kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.