← Eesti

4-20-4505/57

Obsah (6)§ 7§ 13§ 20§ 17§ 28§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-20-4505 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Koht

) § 7 lg 3 p 6 (otsuses ekslikult märgitud § 7 lg 2 p 6), § 13 lg 2 ja 3 ning § 20 lg 1 p 2.

§ 7

lg 3 p 6 (otsuses ekslikult märgitud § 7 lg 2 p 6) sätestab mõrd mõrrajadas definitsiooni, mille kohaselt on see mõrd, mis püügile panekul asetatakse samasuunaliste juhtaedadega ühendatuna jadasse. Jadasse asetatuna võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda ning nende juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada lisajuhtaedu. V.B, L.K ja R.E asetasid mõrrad püügile mitte jadas ning ei olnud neid omavahel juhtaiaga ühendanud.

§ 13

lg 2 kohaselt peavad püügivahendid olema märgistatud identselt kalapüügiloale kantud märgistuse numbriga. Märgistus peab võimaldama kalapüügiloa omanikku kindlaks teha veekogul või loa andja juures. Lõike 3 järgi peab püügivahendi märgistus olema kantud püügivahendi või püügivahendite jada mõlemat otsa tähistavale lipule või kinnitatud varda külge lipu alumise serva juurde eraldi märgisena. V.B, L.K ja R.E poolt püügile asetatud püügivahendite märgistustest üks oli kehtetu ning kolm märgistust ei vastanud Salo-Kala TÜ-le väljastatud kalapüügiloale. Kahel juhul oli püügivahend avavee poolt ja kaldapoolt märgistatud erinevate kalapüügilubade numbritega.

§ 20

lg 1 p 2 sätestab, et kõikidel veekogudel on keelatud kasutada nõuetekohaselt märgistamata seisevpüüniseid. V.B , L.K ja R.E poolt püügile asetatud seisevpüünistest ühel puudus nõutav märgistus. Eelpool kirjeldatud teod panid V.B ja L.K toime kavatsetult. V.B ja L.K on kutselised kalurid olnud 14 aastat ning nende kutseoskuste hulka kuulub oskus käsitseda ja hooldada kalapüüniseid ning püüda iseseisvalt kala kutseliste kalapüügivahenditega, järgides kalapüügieeskirju. Seega, tundes kalapüüniseid ning olles teadlik kutselisele kalapüügile esitatud nõuetest ja sellele vaatamata asetades kalapüügivahendid püügile nõuetekohaselt märgistamata ning asetades mõrrad mõrd mõrrajadadesse omavahel juhtaedadega ühendamata, oli nende teadlik kavatsus toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Eelpool kirjeldatud teo pani R.E toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. R.E töötab TÜ Salo-Kala kalurina teiste kalurite V.B ja L.K juhendamisel. Kuna ta on 6 aastat olnud kutseline kalur ning tema kutseoskuste hulka kuulub oskus kasutada ja hooldada kalapüüniseid ning püüda iseseisvalt kala kutseliste kalapüügivahenditega, järgides kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõudeid, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku käitumise korral saanud toime pandud õigusrikkumist vältida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna V.B pani eespoolkirjeldatud väärteo toime TÜ Salo-Kala huvides (mageveekala püük on TÜ Salo-Kala peamine tegevusala ja kala müügist saadav tulu laekub tulundusühistu arvele), on KarS §-st 14 lg 1 juhindudes vastutusele võetud ka TÜ Salo-Kala. TÜ Salo-Kala tegevuses puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. TÜ Salo-Kala on registreeritud äriregistris. Seega on TÜ SaloKala õigusvõimeline ning vastavalt KarS § 37 sätestatule on õigusvõimeline juriidiline isik süüvõimeline. KPS § 71 lg 1 p 1 sätestab, et kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud rikkumisi. 3

(34)Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 lg 1 p 1 sätestab, et käesoleva määruse kohaldamisel on tõsine rikkumine tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Artikli 3 lg 1 p 5 kohaselt peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates kasutanud nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Asetades mõrrad püügile omavahel juhtaedadega ühendamata, panid V.B, L.K ja R.E oime nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 lg 1 p 1 mõistes tõsise rikkumise. Kaebajate nõuded ja põhjendused V.B, L.K , R.E ja TÜ Salo-Kala esitasid kaitsja vahendusel 26.10.2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale KKI menetleja 9.10.2020 otsuse peale kaebuse (kohtutoimik, tl 2-63), milles paluvad tühistada kaevatava otsuse ja lõpetada väärteoasja menetluse, kuna rikkumised ei ole tõendatud. Kohtumenetluse käigus on menetlusalused isikud esitanud ka alternatiivsed nõuded. Kui kohus leiab, et väärteomenetlust ei ole võimalik lõpetada ja menetlusaluste isikute suhtes tehtud KKI lahendit tühistada kaebuses märgitud alusel, siis palutakse kaaluda karistuste vähendamist või väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. Lisaks kaebuses märgitule on menetlusaluste isikute kaitsja esitanud kirjalikud seisukohad kohtule ka veel 15.03.2021 ja 27.05.2021 (kohtutoimik, tl 89-102, 118-130). Menetlusalused isikud põhistavad oma kaebust kokkuvõtlikult alljärgnevaga. TÜ Salo-Kala mõrrad olid mõrrajadas vastavalt

-le õigesti ühendatud. Kuna KKI on TÜ SaloKala poolset mõrd mõrrajadas ühendamist kontrollinud ja aktsepteerinud juba aastaid, siis

-s sätestatud mõrd mõrrajada ühendamise nõudele 2020. aastal uue tõlgenduse andmisel oleks KKI pidanud TÜ Salo-Kala esmalt hoiatama ning andma võimaluse mõrdade ühendust muuta.

ei ole mõrd mõrrajadas kinnitamise õigusliku regulatsiooni osas selge ja üheselt mõistetav.

s ega muudes õigusaktides ei ole mõrd mõrrajadas ühendamise täpset õiguslikku regulatsiooni, mille põhjal oleks TÜ Salo-Kala pidanud enne 9.03.2020 alustatud väärteomenetlust ühendama mõrrad teistmoodi, kui ta on seda juba pikki aastaid teinud.

-s on viidatud, et mõrdade ühendamiseks juhtaiaga võib kasutada nii lisajuhtaeda kui ka teisi võimalusi.

-st on võimalik aru saada, et mõrra üks osa peab olema ühendatud juhtaiaga. Õigusaktidega pole konkreetselt ära määratletud seda, millise mõrra osaga peaks see juhtaed olema ühendatud ja mil viisil. Samuti ei ole selge, millal võib juhtaedade ühendamiseks kasutada nööri.

ei reguleeri igakülgselt ja üksikasjalikult mõrdade ühendamisega seonduvat, vaatamata sellele, et volitusnormi alusel kehtestatud

peab sisaldama üksikasjalikku tehnilist kirjeldust, mh mõrdade ühendamiseks mõrrajadasse. Mõrd mõrrajada juhtaia mõiste ja juhtaia kinnituse regulatsioon peaksid olema õiguslikult defineeritud. 9.03.2020 vaatlus, mida tehti haldusmenetluse käigus, on vormistatud 31.03.2020 väärteoasja sündmuskoha vaatlusena ja on seetõttu õigusvastane. GPS seadmega mõrdade koordinaatide määratlemine antud väärteomenetluses ei ole kontrollitav ja usaldusväärne, sest mõõtmisel kasutatud GPS seade ei olnud taadeldud või kalibreeritud. Antud juhul on ka ebaselge, millisel õiguslikul alusel inspektor rinnakaamerat kasutas. Kuna keskkonnainspektorid ei eemaldanud mõrdu püügilt ja ei säilitanud neid asitõendina, siis väärteoasjas kogutud tõendid ei kinnita, et püügil olnud mõrrad ei vastanud

-st tulenevatele nõuetele. Samuti ei teinud KKI kindlaks mõrdade reaalset asetust ja ühendust. 4

(34)Haldusmenetluses ei fikseeritud selliseid väidetavaid tähistamise või märgistuse nõuete rikkumisi, nagu heidetakse ette väärteoprotokollis. 9.03.2020 tuvastati, et TÜ Salo-Kala mõrdade märgistustega oli kõik korras.

ei ole KPS-iga ja põhiseadusega (PS) kooskõlas.

-s ei ole tegemist kalapüügikorra tehnilise täpsustamisega, vaid Vabariigi Valitsusele on delegeeritud kogu kalapüügikorra kehtestamine. KPSis puudub üldkord, mida saaks

-s vaid tehniliselt täpsustada. KPS § 9 ei vasta volitusnormile sätestatud tingimustele ning ei ole seega põhiseadusega kooskõlas. Samuti ei ole MVS-is üldkorda sätestatud, vaid Vabariigi Valitsusele on antud laiaulatuslik volitus kehtestada kalavarude kasutamise ja kaitse kord ning tingimused. MVS § 6 ei vasta volitusnormile sätestatud tingimustele, kuna selles ei ole sätestatud volitusnormi alusel kehtestatava määruse (kalapüügieeskirja) eesmärki, sisu ja ulatust. MVS § 6 ei ole seetõttu põhiseadusega kooskõlas. Mida intensiivsem on isikute põhiõiguste piiramine, seda olulisem on see põhiseaduse seisukohalt ja seda üksikasjalikum peab olema sätestus seaduses. PS § 3 lg 1 esimene lause keelab jätta täitevvõimu otsustada seda, mis on põhiseaduse seisukohalt oluline. PS § 13 lg-s 2 sätestatud põhimõte nõuab, et õigusaktid oleksid sõnastatud piisavalt selgelt ja arusaadavalt, et isikul oleks võimalik piisava tõenäosusega ette näha, milline õiguslik tagajärg kaasneb teatud tegevuse või tegevusetusega.

§ 7

lg 3 p 6 (kaebuses kohati ekslikult märgitud

§ 7lg 2 p 6) ja § 42 ei ole KPS § 9 ja MVS § 6 kui volitusnormidega kooskõlas.

Kuigi KPS § 9 lg 2 p-s 3 ja 4 on öeldud, et

-s tuleb sätestada püügiviiside nõuded ja püügivahendite kirjeldus, siis

-s ei ole reguleeritud, kuidas kinnitada omavahel mõrdasid, et tekiks mõrrajada. Eeskirjas puuduvad nõuded, mil viisil tuleb omavahel ühendada juhtaiad, et tekiks püügivahend mõrd mõrrajadas (s.o ei ole reguleeritud mõrdade ja juhtaedade ühendamisega seonduvat), vaatamata sellele, et KPS § 9 lg 2 p 3 ja 4 alusel peavad ka need nõuded olema

-s sätestatud.

-s sätestatud nõuded ei ole selged. Samuti ei ole

-s sätestatud jooniseid, kuidas peab mõrd mõrrajadas ühendamine toimuma. PS § 3 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on määrus põhiseadusega vastuolus nii juhul, kui see on antud põhiseaduse vastase volitusnormi alusel, kui ka siis, kui määrus on antud ilma volitusnormita või ei ole volitusnormiga kooskõlas. Nõue, et mõrrad peavad olema omavahel ühendatud, moodustamaks püügivahendit mõrd mõrrajadas, ei ole kalavarude otstarbeka kasutamise ja kaitse huvides. See ei ole ka kooskõlas KPS-i mõtte ja eesmärgiga tagada kala- ja veetaimevaru kaitse ja säästlik kasutamine ning taastumisvõime, sest mõrd mõrrajadas püügivahendi kasutamisel (totaalselt juhtaedade ja/või lisajuhtaedadega ühendatutena) ei jää mõrdade vahele sellist vahet, mis annaks kaladele võimaluse ujuda püünisest mööda ning suureneb kalade surevus. TÜ-le Salo-Kala kui menetlusalusele isikule ei ole tutvustatud tema õigusi ja teda ei ole õiguspäraselt menetlusse kaasatud, sh üle kuulatud, mis on olulised menetlusõiguse rikkumised. Nimelt alates 6.09.2020 sai TÜ Salo-Kala juhatuse liikmeks L.K . 11.09.2020 aga toimus TÜ Salo-Kala ülekuulamine, kus V.B kuulati üle TÜ Salo-Kala seadusliku esindajana. Kuigi käesoleva asja TÜ Salo-Kala ülekuulamise protokollis ei ole kajastatud juhatuse liikme vahetumine, siis 11.09.2020 TÜ Salo-Kala ülekuulamise protokollist asjas nr 940020000954 nähtub V.B poolt 11.09.2020 antud selgitus menetlejale, et alates 6.09.2020 ei ole tema enam TÜ Salo-Kala juhatuse liige, vaid uus juhatuse liige on L.K. Ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest saab isikut karistada vaid siis, kui seadus seda otsesõnu ette näeb. Antud juhul R.E-le (kaebuses ekslikult märgitud L.K-le) etteheidetavate tegude osas ei ole seaduses määratletud, et neid on võimalik toime panna ettevaatamatusest. 5

(34)Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu (kohtutoimik, tl 152-155) ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning 9.10.2020 üldmenetluse otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja arvates on kaevatav otsus õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele ja menetluses puuduvad kõrvaldamata kahtlused. Kohtuvälise menetleja esindaja põhistab oma vastuväiteid kokkuvõtlikult alljärgnevaga.

§ 7

lg 3 p 6 definitsiooni kohaselt on mõrd mõrrajadas mõrd, mis püügile panekul asetatakse samasuunaliste juhtaedadega ühendatuna jadasse. Menetlusaluste isikute jaoks on aga jäänud arusaamatuks juhtaia mõiste ning selle üle on V.B koos Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga mitmeid vaidlusi pidanud. Keskkonnaamet selgitas oma 27.03.2020 TÜle Salo-Kala saadetud kirjas kokkuvõtvalt järgnevat: juhtaia tööpõhimõte on eksitada ja suunata kala, mis on liikunud mööda mõrra juhtaeda mõrrakeresse. Juhtaia ja ka lisajuhtaia mõte on kala suunata. Kala suunamiseks peab moodustama veekihti võrkseina (milline selgitus põhineb ka rannakaluri

  1. taseme kutsestandardil) ning seetõttu ei saa juhtaiaks lugeda tavalist köit, millele ei ole kinnitatud veekihti läbivat mõrralina. Keskkonnaministeerium nõustus oma 3.04.2020 TÜ-le Salo-Kala saadetud kirjas Keskkonnaameti selgitustega juhtaia mõiste kohta. Lisaks sellele toob Keskkonnaministeerium välja, et püügikorraldus Peipsi- ja Lämmijärves on teaduspõhine. Nii Keskkonnaamet kui Keskkonnaministeerium on TÜ-le Salo-Kala esitanud joonised selle kohta, milliselt peavad mõrrad mõrd mõrrajadas olema asetatud. Kohtuistungil selgus, et selliselt mõistavad mõrdade jadasse ühendamist ka tunnistajad A. A. , H. H. , J. J. , P. J. ja I. K. . Nii V.B , L.K kui R.E omavad rannakaluri
  2. taseme kutsetunnistust. Seega omandades kaluri kutsekvalifikatsiooni ja töötades pikka aega kutseliste kaluritena, peaksid nad olema kursis püügivahendite, sh juhtaia ja lisajuhtaia ehituse ning tööpõhimõtetega. Keskkonnaamet on ka enne väärteoprotokolli koostamist juhtinud menetlusaluste isikute tähelepanu mõrd mõrrajadas ühendamise nõuetele. Menetlusalustele isikutele on korduvalt antud võimalusi seadusekuulekaks käitumiseks, kuid isikud, eelkõige V.B, on jäänud seisukohale, et rikkumist ei ole toime pandud ning TÜ Salo-Kala püügivahendid on alati olnud püügile asetatud nõuetekohaselt. 31.03.2020 koostatud sündmuskoha vaatluse protokollis on kirjeldatud TÜ-le Salo-Kala kuuluvate mõrd mõrrajadade tähistused ja märgistused ning protokollile on lisatud fototabel, kus kõnealused tähistused ja märgistused ka näha on. Olgugi, et haldusmenetluse raames ei ole ettevõttele antud korraldust märgistused nõuetekohaseks muuta, on sündmuskoha vaatlusega tuvastatud, et kolme 9.03.2020 püügil olnud püügivahendi märgistus oli puudustega. Kaebuse esitaja väide, nagu 9.03.2020 vaatlusega oleks tuvastatud, et märgistused on nõuetekohased, ei vasta tõele. Kohtuväline menetleja leiab, et V.B-le, L.K-le, R.E-le ja TÜ-le Salo-Kala määratud karistused on proportsionaalsed, vastavuses teo raskuse ja süü suurusega ning kooskõlas seaduse ja Riigikohtu praktikaga. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused 6

(34)VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. V.B-le, L.K-le, R.E-le ja TÜ-le Salo-Kala on 11.09.2020 koostatud KKI menetleja poolt väärteoprotokoll (kohtuvälise menetleja toimik, tl 121-127) väärteoasjas nr 940020000238 järgnevas.
  1. a märtsis ja aprillis püüdis TÜ Salo-Kala juhatuse liige V.B isikute grupis koos L.K ja R.E-ga, L.K isikute grupis koos V.B ja R.E-ga ning R.E isikute grupis koos V.B ja L.K-ga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lämmijärvel kala Salo-Kala TÜ-le kuuluvate kalapüügilubade PÕ200009 (avaveevõrk, mõrd mõrrajadas), PÕ200010 (mõrd mõrrajadas) ja PÕ200011 (mõrd mõrrajadas) alusel püügile asetatud mõrd mõrrajadadega, millel olid järgmised puudused: 1) kõik mõrrad olid asetatud püügile omavahel juhtaedadega ühendamata; 2) koordinaatide N 58.15195, E 27.51551 ja N 58.14983, E 27.50923 vahele asetatud mõrd oli märgistatud erinevate kalapüügilubade numbritega (avaveepoolne tähistus PÕ-14 ja kaldapoolne tähistus PÕ-24), märgistus PÕ-13 ei vasta
  2. aastal kehtivale kalapüügiloale ning märgistus PÕ-24 ei vasta Salo-Kala TÜ-le väljastatud kalapüügiloale; 3) koordinaatidel N 58.14569, E 27.52897 paikneval avaveepoolsel tähistusel puudus märgistus; 4) koordinaatide N 58.13185, E 27.53649 ja N 58.12900, E 27.53020 vahele asetatud mõrd oli märgistatud erinevate kalapüügilubade numbritega (avaveepoolne tähistus PÕ-13 ja kaldapoolne tähistus PÕ-26), kumbki tähistus ei vasta Salo-Kala TÜ-le väljastatud kalapüügiloale. Asetades püügivahendid püügile eelpool kirjeldatud viisil, rikkusid V.B, L.K ja R.E KPS-i ning MVS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruse nr 65 ,,Kalapüügieeskiri” § 7 lg 3 p 6 (väärteoprotokollis ekslikult märgitud § 7 lg 2 p 6), § 13 lg 2 ja 3 ning § 20 lg 1 p 2.

§ 7

lg 3 p 6 (väärteoprotokollis ekslikult märgitud § 7 lg 2 p 6) sätestab mõrd mõrrajadas definitsiooni, mille kohaselt on see mõrd, mis püügile panekul asetatakse samasuunaliste juhtaedadega ühendatuna jadasse. Jadasse asetatuna võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda ning nende juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada lisajuhtaedu. V.B, L.K ja R.E asetasid mõrrad püügile mitte jadas ning ei olnud neid omavahel juhtaiaga ühendanud.

§ 13

lg 2 kohaselt peavad püügivahendid olema märgistatud identselt kalapüügiloale kantud märgistuse numbriga. Märgistus peab võimaldama kalapüügiloa omanikku kindlaks teha veekogul või loa andja juures. Lõike 3 järgi peab püügivahendi märgistus olema kantud püügivahendi või püügivahendite jada mõlemat otsa tähistavale lipule või kinnitatud varda külge lipu alumise serva juurde eraldi märgisena. V.B, L.K ja R.E poolt püügile asetatud püügivahendite märgistustest üks oli kehtetu ning kolm märgistust ei vastanud Salo-Kala TÜ-le väljastatud kalapüügiloale. Kahel juhul oli püügivahend avavee poolt ja kaldapoolt märgistatud erinevate kalapüügilubade numbritega.

§ 20

lg 1 p 2 sätestab, et kõikidel veekogudel on keelatud kasutada nõuetekohaselt märgistamata seisevpüüniseid. V.B , L.K ja R.E poolt püügile asetatud seisevpüünistest ühel puudus nõutav märgistus. Eelpool kirjeldatud teo panid V.B ja L.K toime kavatsetult. V.B ja L.K on kutselised kalurid olnud 14 aastat ning nende kutseoskuste hulka kuulub oskus käsitseda ja hooldada kalapüüniseid ning püüda iseseisvalt kala kutseliste kalapüügivahenditega, järgides kalapüügieeskirju. Seega, tundes kalapüüniseid ning olles teadlik kutselisele kalapüügile esitatud nõuetest ja sellele vaatamata asetades kalapüügivahendid püügile nõuetekohaselt märgistamata ning 7

(34)asetades mõrrad mõrd mõrrajadadesse omavahel juhtaedadega ühendamata, oli nende teadlik kavatsus toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Eelpool kirjeldatud teo pani R.E toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. R.E töötab TÜ Salo-Kala kalurina teiste kalurite V.B ja L.K juhendamisel. Kuna ta on 6 aastat olnud kutseline kalur ning tema kutseoskuste hulka kuulub oskus kasutada ja hooldada kalapüüniseid ning püüda iseseisvalt kala kutseliste kalapüügivahenditega, järgides kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõudeid, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku käitumise korral saanud toime pandud õigusrikkumist vältida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. See, et ettevõtte tegevus on kooskõlas seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate nõuetega, on ettevõtte igapäevase juhtimise küsimus ning selline kohustus lasub juhatusel organina ja juhatuse liikmetel füüsiliste isikutena. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kirjeldatud väärteo pani V.B toime TÜ SaloKala huvides, kuna mageveekala püük on TÜ Salo-Kala peamine tegevusala. Kala müügist saadav tulu laekub tulundusühistu arvele, tegemist on juriidilise isiku majandustegevusega. Seega juhindudes KarS § 14 lg 1, kuulub TÜ Salo-Kala vastutusele võtmisele juriidilise isikuna. TÜ Salo-Kala tegevuses puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. TÜ Salo-Kala on registreeritud äriregistris. Seega on TÜ Salo-Kala õigusvõimeline ning vastavalt KarS § 37 sätestatule on õigusvõimeline juriidiline isik süüvõimeline. V.B, L.K ja R.E poolt toime pandud väärteod kvalifitseeriti KPS § 80 lg 1 ja KPS § 81 lg 1 järgi ning TÜ Salo-Kala väärteod kvalifitseeriti KPS § 80 lg 2 ja KPS § 81 lg 2 järgi. Faktilised asjaolud Tunnistajate A. A. , P. J. , H. H. , I. K. , J. J. ja menetlusaluse isiku V.B ütlused, objekti kontrollimise protokollid (kohtutoimik, tl 78-82), 31.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeliga ja mõrdade asukoha skeemidega (kohtuvälise menetleja toimik, tl 1-70), väljavõtted kutselise kalapüügi registrist ja objekti kontrollimise andmekogu süsteemist (OKAS) (kohtuvälise menetleja toimik, tl 71-82) ning ülevaade registreeritud väljumistest Peipsi järvistule (PPA vastuskiri KKI infopäringule, kohtuvälise menetleja toimik, tl 85-87) tõendavad kogumis järgmisi asjaolusid. V.B selgitas kohtuistungil, et 5.03.2020 hakkasid TÜ Salo-Kala kalurid, sh V.B, R.E ja L.K Lämmijärve mõrdasid paigaldama ning esimene mõrdade nõudmine leidis aset 9.03.2020. Mõrdade paigaldamine leidis aset ajavahemikus 5.03.2020 – 8.03.2020. KKI kutselise kalapüügi registri 17.03.2020 väljavõttega, objekti kontrollimise andmekogu süsteemi (OKAS) 8.06.2020 väljavõttega kalateadetest ning PPA 15.06.2020 vastuskirjaga infopäringule on samuti tõendatud, et 6.03. – 8.03.2020 asetati TÜ-le Salo-Kala kuuluvate kalapüügilubade nr PÕ200009, PÕ200010 ja PÕ200011 alusel Lämmijärvele püügile mõrrad. Mõrdade püügile asetamiseks kasutati kalalaevu nr FMA-123, FMA-124, FMA-167 ja FMA-031. Lämmijärvele registreeritud väljujate hulgas olid V.B, L.K ja R.E. Märtsis ja aprillis on eespool nimetatud kalapüügilubade alusel kalapüügi kohta KKI-le teateid teinud nii V.B, L.K kui ka R.E. Ka tunnistaja Ü. Üllimi kinnitusel käis ta abis mitmel päeval ning mõrdu paigaldasid nii V.B, L.K kui ka R.E. 8
(34)Kui kalurid 9.03.2020 hommikul jõudsid paadiga kaldale, siis V.B nägi, et KKI paat oli nagu suunaga järvele minemas. Kui KKI paadil olevad inspektorid märkasid kalureid, keerasid nad tagasi kalda poole ja saabusid kaldale. V.B mäletab, et kohtus H. H. ja J. J. , kes olid kahekesi, ja kalapüügipäevikut näitas ta H. H. . V.B sõnul väitis H. H. , et ametnikud lähevad järvele ning plaan on vaadata Salo-Kala mõrdade paigaldust. Võib-olla oli ühendamise teema nagu jutujätkuks. Et neil oli kavatsus kontrollida TÜ Salo-Kala püügivahendeid (mõrdade ühendamist ja tähistust) ja nad kohtusid enne paadiga mõrdade juurde suundumist 9.03.2020 hommikul TÜ Salo-Kala kaluritega, sh V.B-ga , on kohtuistungil kinnitanud ka tunnistajad H. H. ja J. J. . Samuti kinnitavad 9.03.2020 TÜ Salo-Kala mõrdade kontrollimist tunnistajad A. A. ja I. K. . H. H. ja J. J. kinnitusel informeeriti V.B 9.03.2020 hommikul inspektorite soovist kontrollida mõrdade ühendamist ja tähistust ning talle tehti ettepanek tulla kontrollimisele kaasa, sest äkki soovis V.B oma püügivahendid ise üles tõsta ja näidata. J. J. kinnitab, et tema ise informeeris suuliselt V.B püügivahendite kontrollimisest ja kutsus teda kaasa. J. J. ja I. Kase sõnul oodati enne mõrdade kontrollima hakkamist pool tundi kuni tund aega TÜ Salo-Kala kalureid, kuid V.B inspektoritega kaasa ei tulnud. Kuigi V.B on kohtuistungil vaielnud vastu sellele, et teda 9.03.2020 kutsuti ja sooviti kaasata mõrdade kontrollimisele, siis kohtul ei ole alust tunnistajate H. H. , J. J. ja I. Kase ütlustes V.B-le mõrdade kontrolliprotseduuris osalemise võimaluse pakkumises ning tema järele ootamises kahtluse alla seda. Kõigi kolme ametniku ütlused riimuvad selles, et V.B-ga kaldal suheldi, teda informeeriti mõrdade kontrollimisest, kutsuti kaasa ning enne kontrollima hakkamist ka oodati kontrollimisele. V.B ütlusi selle kohta, et teda kontrolli juurde ei kutsutud, ei kinnita asjas mitte ükski teine tõend. Kuna tunnistajate ütlused on kattuvad, suurendab see tunnistajate ütluste usaldusväärsust märkimisväärselt. V.B ütluste usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et ta on kohtuistungil ise kinnitanud, et kaldal kalureid nähes inspektorid pöördusid kaldale tagasi ning ka informeerisid teda plaanist uurida Salo-Kala mõrdade paigaldust. Ka objekti kontrollimise protokollis nr 1094811 (kohtutoimik, tl 78-79) on fikseeritud, et enne veekogul püügile asetatud püügivahendite - mõrd mõrrajadas kontrollimist on teavitatud sellest ka TÜ Salo-Kala juhatuse liiget V.B, kes oli nõus ka ise püügivahendite vastavust kalapüügieeskirjale ette näitama ja ka selleks järvele tulema. Kuna mõningase aja (ca 1 tund) möödudes V.B järvel näha ei olnud, siis alustati kontrolli ilma tema juuresolekuta. Kuna V.B ütlused asjaolu osas (et teda mõrdade kontrollimisest ei informeeritud ja kaasa ei kutsutud) tunnistajate ütlustega ei riimu, tuleb need tõendite kogumist kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. Siiski kohtu hinnangul iseenesest asjaolul, kas V.B kaasati mõrdade kontrollimise protseduuri juurde, ei oma käesoleva asja lahendamisel määravat tähendust. Sündmuskoha vaatlusprotokolli õiguspärasusel peatub kohus edaspidiselt. Tunnistajate A. A. , P. J. , H. H. , I. K. ja J. J. ütlused riimuvad selles, et 9.03.2020 kontrollimisel TÜ Salo-Kala mõrrad ei olnud mõrd mõrrajadas õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavalt ühendatud ning esines probleeme ka mõrdade tähistusega (tähistel oli kas number puudu või valed numbrid). Veepinnal oli näha, et mõrrad olid ühendatud nööridega. Mõrrad ei olnud jadasse mõrraaiaga ega lisajuhtaiaga ühendatud. J. J. sõnul oli kõigi nööride külge õmmeldud 20x20 võrgujupp. A. A. sõnul läksid nöörid akrusse. P. J. sõnul läksid nöörid kõrval seisvast mõrrast mööda. Mõrdade ühendamist allpool vett kontrolli käigus ei tuvastatud. Kontrollimise ajal üritas paadiga ligi sõitnud L.K tähistel olevaid numbreid parandada, mida kinnitab ka objekti kontrollimise protokollis nr 1094811 (kohtutoimik, tl 78-79) fikseeritu. Kuna TÜ Salo-Kala mõrrad ei olnud omavahel nõuetekohaselt ühendatud (eelmise mõrra juhtaed ei olnud teise mõrra kariaiaga ühenduses ja mõrrad seisid eraldi), tehti sündmuskoha vaatlus ning alustati väärteomenetlus. Mõrdade ja nende tähiste kontrollimist 9.03.2020 kinnitab ka 31.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokoll koos sellele lisatud fototabeli ja mõrdade asukoha skeemidega (kohtuvälise menetleja toimik, tl 1-70), millest nähtub, et menetlustoiming leidis aset 9.03.2020 ajavahemikus kell 09.24 - 9
(34)13.18 ning vaatluse teostajaks oli H. H. . Ka tunnistajad A. A. , J. J. ja P. J. on kohtuistungil kinnitanud, et H. H. tegi fotod ja pani kirja koordinaadid. Objekti kontrollimise protokolli nr 1094811 (kohtutoimik, tl 78-79) kohaselt kestis kontroll ajavahemikus kell 8:55 - 13:
  1. Kuigi kontrolli teostamisel osalesid A. A. , H. H. , P. J. , I. K. ja J. J. , siis vaatlusel osalejateks on sündmuskoha vaatlusprotokolli märgitud A. A. ja P. J. . Vaatlust teostati päevavalguses ning ka tunnistaja A. A. sõnul oli kontrolli teostamiseks piisavalt hea ilm. Selgus, et TÜ Salo-kalale kuuluvad 45 mõrda olid kümnes grupis omavahel jadasse ühendamata, samuti oli kaks mõrda märgistatud erinevate kalapüügilubade numbritega ning ühel mõrral puudus märgistus. Rikkumiste tuvastamisel anti TÜ-le Salo-Kala korraldus asetada püügivahendid püügile jadasse nagu seda kalapüügieeskiri ette näeb hiljemalt 23.03.2020 (vt objekti kontrollimise protokoll nr 1096065, kohtutoimik, tl 54). V.B sõnul tehti mõrdadele täiendav ühendus peale
  2. märtsi, mis seisnes selles, et kariaia nurk ühendati nöörühendusega järgmise juhtaia nurgaga (kariaed ja järgmise juhtaia küljeankur olid ühendatud). Sellist ühendust näidati mõrdade tõstmisel 23.03.2020 korduval kontrollil ka inspektoritele ning kalurid seletasid, et iga järgmise mõrd on ühendatud kariaia nurgast järgmise mõrra juhtaiaga. Täiendava kontrolli teostamist kinnitavad ka H. H. ütlused. H. H. mäletamist mööda olid täiendavad nöörid pandud juhtaia ja kariaia vahele, seal oli moodustatud n-ö kalurite silmusühendused ühe nööriga. Ülemisel nööril oli kinnitatud 10x10 võrgulina jupp. Mõrdade omavahel juhtaedadega ühendamist aga ei tuvastatud. Objekti kontrollimise protokolli nr 1095116 (kohtutoimik, tl 80) kohaselt 23.03.2020 enne mõrdade kontrollima asumist vesteldi veekogul KKI inspektorite poolt nii L.K kui ka V.B-ga . L.K sõnul käidi mõni päev tagasi mõrdasid pingutamas ning V.B sõnul on ja olid ka varasemalt TÜ-le Salo-Kala kuuluvate kalapüügilubade alusel püügile asetatud mõrrad omavahel kinnitatud. Varasemalt olid need kinnitatud altpoolt, kuid nüüd on kinnitatud ka ülevalt poolt ja seda nööriga. V.B lisas veel, et nööri küljes peaks olema ka mingisugune võrguräbal. Kontrollides TÜ Salo-Kala poolt püügile asetatud püügivahendit, mille avaveepoolne tähistus asub koordinaatidel N 58.10618 E 27.58441, oli näha, et nimetatud kohas asus kolm püügile asetatud mõrda. Mõrra kariaia külge oli seotud valget värvi nöör ja nööri teine ots oli seotud järgmise mõrra juhtaia külge. Nööri külge oli kinnitatud ca 20x20 cm suurune võrk. Samuti oli tehtud ka järgmine ühendus. Kontrolli käigus tõsteti mõrd täielikult veest välja ja juhtaia alumise osa, mille külge eelnimetatud valge nöör oli kinnitatud, külge midagi kinnitatud ei olnud, mis oleksid läinud suunaga järgmise või eelmise mõrra kariaia suunas. Objekti kontrollimise protokolli nr 1096065 (kohtutoimik, tl 54) kohaselt 20.04.2020 järelkontrollil tuvastati, et TÜ Salo-Kala mõrdade ühendus mõrrajadas ei olnud

-ga kooskõlla viidud. Mõrrad olid jätkuvalt asetatud püügile gruppidena, kuid need ei olnud asetatud püügile jadasse ühendatuna omavahel juhtaia või lisajuhtaiaga. Gruppides püügil olevad mõrrad on ühendatud omavahel ca 20 meetri pikkuse nööriga vee pinnalt. Nööri üks ots on seotud ühe mõrra juhtaia külge ja teine ots teise mõrra kariaia külge. Järelkontrollil osales ka TÜ Salo-Kala esindajatena V.B ja L.K, kes näitasid ka ette eelpoolnimetatud kahe mõrra omavahel nööriga ühendamise meetodi. Samuti näitas L.K, et lisaks vee pinnal olevale kahte mõrda ühendavale nöörile on mõrrad omavahel ühendatud ka veekogu põhjast nööriga. TÜ Salo-Kala esindajatega koos kontrolliti mõrdade gruppi, mille avaveepoolne tähistus asub koordinaatidel N 58.13185 E 27.53649. V.B selgitas, et kõik TÜ Salo-Kala püügilubade alusel püügil olevad mõrrad ei ole omavahel ühendatud juhtaia ega lisajuhtaiaga, vaid on ühendatud omavahel nööridega samamoodi nagu vaadeldud püügivahendid. 14.07.2020 järelkontrollil KKI inspektorid TÜ-le Salo-Kala kuuluvate mõrdade ühendamisel jadasse ja vahekaugustes rikkumisi ei tuvastatud (vt objekti kontrollimise protokoll nr 1098461, kohtutoimik, tl 81-82). Ka V.B kohtuistungil selgitas, et on häda sunnil julmalt kariaia nurga ja järgmise juhtaia omavahel kokku rakendanud. Ka tunnistaja H. H. sõnul sellel aastal (s.o 2021) lennati drooniga üle ja oli näha, et TÜ Salo-Kala mõrdadel juhtaed ja kariaed olid omavahel ühendatud. 10

(34)Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida järgmist. 31.05.2021 kohtuistungil menetlusalused isikud L.K ja R.E ütlusi ei andnud, põhjendades seda mittemäletamisega. Kohtuistungil asus kohus seisukohale, et L.K ja R.E on ütluste andmisest sisuliselt keeldunud ning seetõttu avaldas VTMS § 2 ja KrMS § 294 p 1 alusel L.K ja R.E kohtuvälises menetluses antud ütlused. Kohtu hinnangul jäi kohtuistungil siiski täielikult kõrvaldamata kahtlus selles, et L.K ja R.E tõesti mõrdade püügile asetamise ja tähistusega seonduvaid asjaolusid ei mäleta, kuna istungil menetlusaluste isikute mälu värskendamist ei toimunud. Seetõttu muudab kohus istungil avaldatud seisukohta ning jätab L.K ja R.E kohtuvälises menetluses antud ütlused tõendite hulgast kõrvale ning kohtuotsuse tegemisel neile ei tugine. Kohtu hinnangul menetlusaluste isikute L.K ja R.E kohtuvälises menetlustes antud ütluste kõrvalejätmine ei oma asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust, kuna asjas on ka muid tõendeid. Eelkõige tõendavad L.K ja R.E osalemist mõrdade paigaldamisel
  1. aasta märtsi alguses ja hilisemalt toimunud kalapüügis menetlusaluse isiku V.B ütlused, samuti ka tunnistaja Ü. Üllimi ütlused ning andmed
  2. aasta märtsi alguses Lämmijärvele registreeritud väljujate kohta ja
  3. aasta märtsis/aprillis esitatud kalateadete kohta. Väärteoprotokolli teokirjeldus Kohtu arvates TÜ-le Salo-Kala, V.B-le, L.K-le ja R.E-le koostatud väärteoprotokolli teokirjeldusest nähtub üheselt, et mõrrajadas mõrdade mittenõuetekohases ühendamises ning osade mõrdade mittenõuetekohases tähistuses süüdistatakse kalapüügilubade nr PÕ200009, PÕ200010 ja PÕ200011 omanikku TÜ Salo-Kala ja selle seaduslikku esindajat V.B ning TÜ Salo-Kala kalureid L.K ja R.E . Teokirjeldused on ka piisavalt konkretiseeritud – süüdistuses on kirjas, millise ajaperioodi jooksul, millise teoga ja kus menetlusalused isikud rikkumised toime panid. Samuti tuleneb teokirjeldusest, et V.B, L.K ja R.E tegutsesid kooskõlastatult grupis. Et menetlusalused isikud on teokirjeldusele tuginedes aru saanud, milles neid süüdistatakse, järeldub nende enda kaebuse sisustki. Menetlusalused isikud on kaitsja vahendusel oma kaebuses käsitlenud erinevaid süüteokoosseisu asjaolusid. Seega on neil olnud nii formaalselt kui ka sisuliselt võimalik ennast nii kohtueelses menetluses kui ka advokaadi vahendusel kohtumenetluses kaitsta. Samuti on teokirjelduse kaudu tuvastatav, milliste õigusnormide rikkumist menetlusalustele isikutele ette heidetakse. Nii väärteoprotokollis kui kaevatavas otsuses (eeltoodust tulenevalt ilmselt kohati ka kaebuses) on mõrd mõrrajada definitsiooni puhul viidatud

§-le 7 lg 2 p 6 (õige on

§ 7lg 3 p 6).

Kohtu hinnangul on tegemist poolte ilmselge eksimusega, mis ei oma asja lahendamisel määravat tähendust. Nii protokolli, kaevatava otsuse kui kaebuse sisust tuleneb, et pooled on silmas pidanud tegelikult

§-i 7 lg 3 p 6. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja menetlustoimingute õiguspärasus Vaidlust ei ole selles, et TÜ Salo-Kala paigaldas kalapüügilubade nr PÕ200009, PÕ200010 ja PÕ 200011 alusel Lämmijärvele mõrd mõrrajadas püügivahendid ning kasutas neid märtsis ja aprillis 2020 kalapüügil. Nimelt 9.03.2020 tuvastati KKI inspektorite poolt, et mõrd mõrrajadas püügivahendid ei olnud nõuetekohaselt ühendatud ning mittenõuetekohane ühendus oli säilinud ka 23.03.2020 ja 20.04.2020 järelkontrollil. Vaidlus on tõusetunud selles, kas mõrd mõrrajadas ühendused olid ikkagi 9.03.2020 – 20.04.2020 mittenõuetekohased ning kas KKI on menetlusalustele isikutele tehtud etteheidete aluseks olevad faktilised asjaolud tuvastanud õiguspäraselt. 11

(34)Nii 31.03.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist (kohtuvälise menetleja toimik, tl 1-70) kui ka objekti kontrollimise protokollist nr 1094811 (kohtutoimik, tl 78-79) nähtub, et vaatlust kui menetlustoimingut on 9.03.2020 läbi viidud nii järelevalvemenetluse kui ka väärteomenetluse raames, s.o kattuvate ajavahemike jooksul. Järelevalvemenetlus leidis aset ajavahemikus kell 08.55 – 13.40 ja sündmuskoha vaatlus ajavahemikus kell 09.24 – 13.
  1. Kui asuda seisukohale, et sündmuskoha vaatluse viis KKI ametnik H. H. läbi väärteomenetluse raames, oleks sündmuskoha vaatluse protokoll koos lisadega kohtu arvates koostatud nõuetekohaselt ja lubatav tõend. Sündmuskoha vaatluse protokoll (kohtuvälise menetleja toimik, tl 1-70) kannab kuupäeva 31.03.2020 ja selle kohaselt vaatlus ise toimus 9.03.2020 kell 09.24 – 13.
  2. Nagu kohus eespool tuvastas, leidiski vaidlusalune kontroll aset 9.03.2020 hommikust pärastlõunani. Vaatluse juures viibisid nii H. H. , A. A. , P. J. , I. K. kui ka J. J. , kes on andnud ka kohtuistungil riimuvaid ütlusi vaatluse läbiviimise asjaolude kohta. Kohtu arvates ei ole kahtlust, et kõik need ametnikud võtsid samal ajahetkel osa nii järelevalve- (objekti kontrollimine) kui ka väärteomenetluse (sündmuskoha vaatlus) läbiviimisest. Sündmuskoha vaatlusprotokollile on aga koostajaks märgitud H. H. ning osalejateks ainult A. A. ja P. J. . Kohtu hinnangul on antud väärteoasja kontekstis menetlustoimingu läbiviija (s.o antud juhul H. H. ) otsustada, keda ta sündmuskoha vaatlusprotokollis otsustab juuresviibijana märkida. Esiteks, kõik vaatluse juures viibinud isikud kuulati kohtuistungil tunnistajatena üle ning menetlusalused isikud ja kaitsja said neid põhjalikult läbiviidud kontrolli ja vaatluse osas küsitleda. Ei ole vaidlust selles, et tunnistajate ütlused menetlustoimingu läbiviimise osas kattusid. Teiseks, vaatlusprotokolli juuresviibijate märkimine kannab eelkõige protokolli autentsuse ja õiguspärasuse tõendamise funktsiooni ning käesolevas kohtumenetluses ei ole menetlusalused isikud ega kaitsja kordagi tõstatanud küsimust vaatlusprotokollis kajastatu tõesuse osas (rõhuasetus on pigem sellel, kuidas vaatlusprotokollis fikseeritut tõlgendada). Järelikult ei ole sündmuskoha vaatlusprotokolli kõikide järelevalvetoimingus osalevate ametnike mittemärkimine kohtu arvates selline asjaolu, mis muudaks vaatlusprotokolli ebausaldusväärseks. Kuna sündmuskoha vaatlusprotokoll vormistati hiljem kontoris (mida tõendab sündmuskoha vaatlusprotokolli koostamise kuupäev ja koht) siis ei olnud ka ilmselgelt praktilistest kaalutlustest lähtudes tõenäoliselt võimalik ja vajalik kõiki algselt vaatluse juures viibinud ametnikke (kellest mõned töötavad ka väljaspool xxxxxxxxxxxxxx) uuesti hoiatamiseks ja protokollile allkirja võtmiseks välja kutsuda. Kohtule on töökogemuse pinnalt teada, et kohtuväliste menetlejate (nt PPA, KeA) igapäevases praktikas koostataksegi vaatlusprotokoll sageli pärast vaatluse toimumist hiljem asutuse siseruumides. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa sellist toimimisviisi lugeda rikkumiseks. Seadus ei sätesta sündmuskoha vaatluse protokolli koostamise (s.o sündmuskoha vaatluse käigus kogutud teabe tõendina vormistamise) aega ja kohta. Seda saab põhjendada asjaoluga, et protokolli koostamise aeg ja koht võivad sõltuda mitmest tegurist, nt konkreetse süüteo tehioludest, vaatluse eesmärgist, vaatlusel osalevatest isikutest, vaatluse käigust, vaatlusprotokolli lisadest, aga ka ilmastikuoludest jms. Juhul, kui uurimistoimingu protokolli ei ole võimalik või otstarbekas vormistada uurimistoimingu käigus, võib seda teha ka pärast uurimistoimingut. Ainuüksi sündmuskoha vaatluse protokolli koostamine või vormistamine sündmuskoha vaatlusest hiljem või teises kohas ei tingi vaatlusprotokolli ebausaldusväärsust. Küll aga peab protokolli koostaja viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil, nagu see on protokollis kajastatud (vt RKKKo 4-18-6598, p 21 ja RKKKo 3-1-1-31-11, p 20.1). Käesolevas asjas on tõendatud, et protokolli koostaja H. H. viibis vaidlusaluse kontrolli läbiviimise ajal mõrdade kontrollimise juures ning osales kõikide mõrdade kontrollimises. Ka tunnistajad A. A. , J. J. ja P. J. on kinnitanud, et H. H. tegi fotod ja pani kirja koordinaadid. Nagu kohus juba eespool selgitas, siis kõik kontrollimise juures viibinud tunnistajad on andnud kontrolli läbiviimise kohta kohtuistungil sarnase sisuga ütluseid. Seega puudub alus kahelda, et menetlustoiming tehti just sellisel 12
(34)viisil, nagu seda on H. H. protokollis kajastanud. Vaatluse protokollis on kajastatud inspektori poolt läbi viidud toiminguid, menetlustoimingute koht ning vaatluse toimumise alguse ja lõpu kellaaeg. Asjaolu, et sündmuskoha vaatluse protokollis pole juuresviibijaks märgitud menetlusaluseid isikuid V.B, L.K ja R.E ei muuda nimetatud protokolli kohtukõlbmatuks tõendiks. VTMS § 2 ja KrMS §-de 84, 87 koostoimest ei tulene kohustust menetlusalune isik igal juhul ja alati kaasata. Riigikohus on 23.05.2011 otsuses nr 3-1-1-39-11 p-s 11 sedastanud, et mitte iga menetlustoimingu protokoll ei pea sisaldama menetlusosalise isiku allkirja, kuivõrd menetlusalune isik ei pea osalema igas menetlustoimingus. Kuivõrd väärteomenetluse seadustik ei sisalda teavet sündmuskoha vaatluse läbiviimise kohta, tuleb vastavalt VTMS §-s 2 sätestatule pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku poole. KrMS § 84 lg 2 (alates 1.09.2011 kehtiv KrMS § 83 lg 3) sätestab, et kahtlustatav, süüdistatav, tunnistaja või kannatanu kutsutakse sündmuskoha vaatluse juurde vaid siis, kui tema selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Seega ei pea ka menetlusalune isik väärteomenetluses obligatoorselt sündmuskoha vaatluse juures viibima, kui menetleja ei pea seda vajalikuks ning menetlusaluse isiku allkirja puudumine sündmuskoha vaatluse protokollist pole väärteomenetlusõiguse selline rikkumine, mille tõttu tuleks protokollid jätta tõendite kogumist välja. Menetlusalustele isikutele V.B-le , L.K-le ja R.E-le tutvustati nende õigusi ülekuulamisel, s.t menetlustoimingu käigus, mis puudutas neid vahetult (vt lisaks RKKKo 3-1-1-3215, p 7.2). Kohus siiski möönab, et menetlusalused isikud oleks käesoleval juhul võinud sündmuskoha vaatluse juurde kaasata. Seda eelkõige asjaolu tõttu, et oli teada mõrdade kuulumine TÜ-le Salo-Kala ning TÜ Salo-Kala seadusliku esindajaga KKI inspektorid ka 9.03.2020 hommikul enne mõrdade kontrollima asumist kohtusid. Inspektorite kohtumist V.B-ga on kinnitanud nii tunnistajad H. H. , J. J. kui ka I. K. . Kohtumist 9.03.2020 hommikul inspektoritega ei ole eitanud ka V.B ise. Kuigi V.B ja inspektorite kohtuistungil antud ütlused on vastuolulised selles, kas TÜ Salo-Kala seaduslikku esindajat V.B kutsuti kontrolli teostamisele kaasa, on kohus eespool asunud seisukohale, et usaldusväärsemad on inspektorite ütlused selles, et nad kutsusid V.B suuliselt kaasa. Ka V.B ise on kohtuistungil kinnitanud, et inspektorid rääkisid temaga mõrdade kontrollimisest. Inspektorid jäid pärast vestlust V.B ootama, kuid V.B poole tunni kuni tunni aja jooksul kontrollimisele kaasa ei läinud. Kuna TÜ Salo-Kala seaduslik esindaja järelevalvetoimingu juurde vabatahtlikult kutse peale ei ilmunud, alustati kontrolliga menetlusaluste isikute juuresviibimiseta. Seega ei saa ka KKI inspektoritele kohtu arvates iseenesest ette heita, et nad ei oleks üritanud TÜ Salo-Kala seaduslikku esindajat sündmuskoha vaatluse juurde kaasata. Küll aga tuleb möönda, et menetlusaluste isikute kaasamine saanuks ära hoida või vähemalt vähendada nende hilisemaid etteheiteid sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatu usaldusväärsusele. Kui V.B suulise kutse peale mõrdade kontrollimise juurde ei ilmunud, oleks inspektoritel olnud muuhulgas võimalik ka talle veelkord helistada ja korrata oma kutset. Samuti oleks võinud eraldi telefonitsi ühendust võtta ka L.K ja R.E-ga ning kutsuda ka neid kontrolli teostamise juurde. Tunnistajate ütluste kohaselt viibisid mõrdade kontrollimise juures lisaks protokolli koostajale H. H. ka teised KKI ametnikud, sh A. A. ja P. J. . Viimased on kinnitanud H. H. koostatud protokollis märgitu õigsust nii oma allkirjaga protokollidel kui ka kohtuistungil. Seega ei tõenda sündmuskoha vaatluse protokollis kirjeldatut mitte üksnes see protokoll ja protokolli koostaja ütlused, vaid ka tunnistajate A. A. ja P. J. ütlused. Kuigi tegemist oli samuti KKI ametnikega, ei anna üksnes see asjaolu alust kahelda tunnistajate A. A. ja P. J. erapooletuses ja ütluste usaldusvääruses. Puudub teave asjaolu kohta, kas KKI inspektorid selgitasid menetlusalustele isikutele V.B-le, L.K-le ja R.E-le õigust viibida menetlustoimingute juures ja teha nende kohta märkusi menetlustoimingute tegemise ajal. V.B-le, L.K-le ja R.E-le tutvustati menetlusaluse isiku õigusi väärteoprotokolli koostamisel, mida nad on oma allkirjaga kinnitanud (kohtuvälise 13
(34)menetleja toimik, tl 122). Seega tutvustati menetlusalusetele isikutele V.B-le, L.K-le ja R.E-le nende õigusi menetlustoimingu käigus, mis neid vahetult puudutas ja isikute kaitseõigust pole rikutud (vt ka RKKKo 3-1-1-32-15, p 7.2). Juriidilise isiku TÜ Salo-Kala menetlusse kaasamise õiguspärasusel peatub kohus edaspidi. Kohtu hinnangul, kõrvutades omavahel 31.03.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolli (kohtuvälise menetleja toimik, tl 1-70) ja objekti kontrollimise protokolli nr 1094811 (kohtutoimik, tl 78-79), on tuvastatav, millal kasvas järelevalvemenetlus üle väärteomenetluseks. Vaatlust on kohtupraktika kohaselt võimalik muuhulgas teha ka järelevalvemenetluses. Kui selgus, et mõrrad mõrrajadas ei ole nõuetekohaselt ühendatud ning osade mõrdade märgistused ei vasta õigusaktis sätestatule, alustati väärteomenetlust. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjas olev väärteomenetluse alustamise aeg on eluliselt usutav, kuna inspektorite sõnul ootasid nad V.B mõrdade kontrolli juurde vähemalt pool tundi. Asjaolu, et järelevalvemenetlus kestis objekti kontrollimise protokolli kohaselt kauem kui sündmuskoha vaatluse läbiviimine väärteomenetluses, ei muuda sündmuskoha vaatluse protokolli tõendina ebausaldusväärseks. Järelevalvemenetlust ja väärteomenetlust võib kohtupraktika kohaselt läbi viia ka samaaegselt, s.o järelevalve- ja väärteomenetlus võivad kulgeda ning sageli kulgevadki samal ajal, nende toiminguid võib teha üks ja sama ametnik ning menetluses tehtavate toimingute piiritlemine konkreetselt ühe menetluse toiminguna on seetõttu oluliselt raskendatud (vt Riigikohtu üldkogu otsus 3 3 1 75 11, p 15). Süüteomenetluse aga saab alustada, kui esinevad süüteo alustamise ajend ja alus – süüteole viitav teave, milles on võimalik sedastada süüteo tunnuseid. Paljudel juhtudel on sellist teavet võimalik saadagi üksnes järelevalvemenetluses (vt RKKKo 3-1-1-22-14, p 7.2), st haldusmenetlus võib eelneda süüteomenetlusele (vt ka RKHKm 3-3-1-33-16, p 12). Nii on see toimunud ka käesoleval juhul. KKI ametnike 9.03.2020 hommikupoolikul Räpina sadamasse siirdumise eesmärgiks oli kontrollida TÜ Salo-Kala mõrd mõrrajadas ühendusi. Alles kontrolli käigus selgus, et tegemist võib olla süüteoga (mõrd mõrrajadas ühendused ja osade mõrdade märgistused ei olnud nõuetekohased). Isegi kui eeldada, et KKI ametnikel oli juba sadamasse minnes aimdus, et TÜ Salo-Kala ning V.B koos L.K ja R.E-ga võivad olla toime pannud mõne kalandusealase süüteo, poleks sellest piisanud väärteomenetluse alustamiseks, sest igasugused seda kahtlust toetavad tõendid sel hetkel puudusid. Kuigi tunnistaja I. K. sõnul, vaadates mingil ajahetkel aerofotosid, hakkas silma, et tõenäoliselt ei ole TÜ Salo-Kala mõrrad jadas ühendatud, vaid on pandud grupiti, s.o ühendamata püügile, otsustati siiski teostada täiendav kontroll. Ka tunnistaja A. A. sõnul peainspektor I. K. ütles, et mõrrad on vaja üle kontrollida. Järelikult oli rikkumise tuvastamiseks vajalik koguda täiendavaid tõendeid ning ainult aerofotodest ei piisanud väärteomenetluse alustamiseks. Isegi kui väärteomenetlust alustati tegelikult mõne(kümne)minutilise nihkega ning vaatlusprotokollis kajastatud ajavahemik ei ole kõige täpsem, siis ei saa seda kohtu arvates lugeda oluliseks rikkumiseks, kuna menetlusalustele isikutele on olnud teada, milliseid rikkumisi neile ette heidetakse. Mõistetavalt ei pea kaugeltki mitte alati korrakaitselise suunitlusega haldusmenetlus kasvama üle süüteomenetluseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse ja süüteomenetluse piiritlemisel saab ja tuleb lähtuda mh toimingu eesmärgist ja olemusest ning menetleja tahtest ja selle avaldamisest (nt haldusasjad nr 3-3-1-75-11, p 16; 3-3-1-68-13, p 11; 3-3-1-33-16, p 12). Käesoleval juhul kasvas järelevalvemenetlusest välja väärteomenetlus. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud (vt RKHKo 3-3-1-65-07, p 17), et hinnang selle kohta, millise toiminguga kasvas järelevalvemenetlusest välja väärteomenetlus, sõltub konkreetsel juhul menetleja poolt tehtava toimingu valikust ja eesmärgist. Arvesse tuleb võtta, et nii järelevalvemenetlus kui ka väärteomenetlus võivad sisaldada oma sisult lähedasi ja ka nime poolest kattuvaid toiminguid (nt vaatlus). Maakohtule on eelneva töökogemuse pinnalt teada, et sageli on keskkonnaalaste rikkumiste puhul vormistatudki esmalt mitte sündmuskoha vaatluse protokoll, vaid objekti kontrollimise protokoll, mis sarnaselt sündmuskoha vaatluse protokolliga samuti sisaldab andmeid kontrollitava objekti (näiteks mõni 14
(34)metsaeraldus, looduskaitseala vms) asukoha, olustiku ja objektil toimuva tegevuse kohta. Käesoleval juhul objekti kontrollimise protokoll ka koostati. Objekti kontrollimise protokolli koostamise puhul ei ole tegemist küll süüteomenetluse käigus tehtava toiminguga, ent see protokoll omab tõenduslikku tähendust ka hilisemas süüteomenetluses. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt üldjuhul ei ole keelatud kasutada süüteomenetluses tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses. Väljaspool süüteomenetlust kogutav tõend peab olemuslikult paigutuma mõne KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendi vormi alla (vt nt RKKKo 3-1-1-116-10, p 8). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium lugenud väärteomenetluses lubatavaks tõendiks näiteks massimõõteseadme kasutamise protokolli olukorras, kus pole selge, kas see koostati järelevalve- või väärteomenetluse raames (vt RKKKo 3-1-1-111-13, p-d 8-9). Lubatava tõendina on järjepidevalt käsitatud ka nt riiklikku järelevalve toimingut (s.o kiiruse mõõtmist) teinud ametniku ütlusi, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja järelevalvemenetluse käigus tehtud salvestist (vt nt RKKKo 3-1-1-67-15, p 14). Kohtu arvates on KKI ametnik H. H. käesoleval juhul sündmuskoha vaatluse protokolli vormistanud väärteomenetluses, kasutades järelevalvemenetluses saadud andmeid (s.o tuginedes objekti kontrollimise protokollile nr 1094811). Kohtu hinnangul võis väärteomenetlus alata vaatlusprotokollis märgitud ajal (s.o kell 09.24). Kuna KKI ametnik on sündmuskoha vaatlust teostades väärteomenetluse toiminguna teinud seda osaliselt järelevalvemenetluse raames ning kohtupraktika kohaselt on võimalik objekti kontrollimise protokolli kasutada ka süüteomenetluses (s.o nimetatud dokument paigutub KrMS § 63 lg-s 1 loetletud tõendi vormi – uurimistoimingu protokolli – alla), leiab kohus, et 31.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokollis tuvastamist leitu on tervikuna tõendina arvestatav. Isegi kui sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud osad fotod (vähemalt esimese kontrollitava mõrra osas) (kohtuvälise menetleja toimik, fotod nr 1-4, tl 8-10) on tehtud enne väärteomenetluse alustamist, s.o rikkumise fikseerimist, saab neid kohtu arvates igal juhul arvestada järelevalvemenetluse käigus tehtud fotodena, mis samuti on väärteomenetluses lubatud tõendid VTMS § 31 lg 11 kohaselt. Kaitsja on kohtuvälisele menetlejale ette heitnud, et GPS seadmega mõrdade koordinaatide määratlemine ei ole kontrollitav ja on seetõttu ebausaldusväärne, sest mõõtmisel kasutatud GPS seade ei olnud taadeldud või kalibreeritud. On ka ebaselge, millisel õiguslikul alusel inspektor rinnakaamerat kasutas. Kohtu hinnangul heidab kaitsja sisuliselt kohtuvälisele menetlejale ette, et mõrdade koordinaate ei ole mõõteseaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. 31.03.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et mõrdade koordinaatide määramisel kasutati Garmin GPSi (kohtuvälise menetleja toimik, tl 6). Kohtuvälise menetleja otsuses on V.B poolt esitatud vastulause mittearvestamise ühe põhjusena menetleja selgitanud, et GPS seadmete taatlus või jälgitav kalibreerimine ei ole võimalik. Kohtu arvates ei ole käesoleva menetluse kontekstis iseenesest tähtsust asjaolul, kas GPS-i on võimalik kalibreerida või taadelda. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kohaldu GPS-i kasutamisele mõõteseadus. Riigikohus on selgitanud, et mõõteseadus reguleerib mõõtmist, sh mõõteriistade kasutamist ning mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamist. GPS-i kasutamise puhul aga ei ole tegemist mõõtmisega. GPS on seade, millega tuvastatakse mingi objekti asukoha koordinaadid, mitte asukohta meetri täpsusega. GPS-i puhul ei ole tegemist mõõteriistaga ning seega selle kasutamisele ei laiene mõõteseaduses kehtestatud nõuded. Järelikult ei ole mõõteseadus GPS-i kasutamise suhtes kohaldatav ning seega ei olnud seadme kasutamiseks vajalik ka mõõtja akrediteerimine MõõteS § 5 lg 1 p 1 tähenduses (vt analoogia korras RKKKo 3-1-1-87-05, p 5 – kohus juhib tähelepanu, et selles lahendis on tuginetud nn vana mõõteseaduse §-le 5, mis kehtis kuni 31.12.2018, samas nn uus mõõteseadus, mis kehtib alates 1.01.2019, sisaldab sarnase sisuga §-i 5, mille sisuks on samuti mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamine). Küll aga on kohus seisukohal, et GPSi täpsel näidul on tõenduslik tähendus osas, mis asetab kontrollitud mõrrad teatud kindlasse Lämmijärve piirkonda. Samuti ei ole mõrdade GPS-i koordinaadid käesolevate rikkumiste 15
(34)tõendamisel määrava tähendusega. Eelkõige on rikkumised tõendamist leidnud sündmuskoha vaatlusega, tunnistajate ning menetlusaluse isiku V.B ütlustega. Eeltoodu ei tähenda siiski, et GPS-iga koordinaatide kindlakstegemise usaldusväärsuse hindamisel tuleks selle kasutamise nõuded või ametniku oskused jätta tähelepanuta. Käesolevas asjas aga ei ole vaidlustatud KKI inspektorite oskust kasutada koordinaatide määramisel GPS-i. Samuti juhib kohus tähelepanu, et 9.05.2018 vastu võetud uue mõõteseaduse (mis jõustus 1.01.2019) seletuskirja kohaselt mõõtetulemuse jälgitavuse nõude kohaldamisala enam mõõteseaduses ei ole. Uue regulatsiooniga on mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks lubatud kasutada mõõtmisteks ka jälgitavalt kalibreerimata või taatlemata seadet, kui eriseaduses või selle alamaktis on erisus sätestatud, järgides seadme kontrolliks asjakohaseid protseduure ja mõõtemetoodikat. Selle muudatuse tingis asjaolu, et sõltuvalt mõõtmise eripärast oleks pädeval mõõtjal võimalik kasutada mõõtmisteks seadmeid, mille jälgitav kalibreerimine või taatlemine ei ole metroloogiliselt võimalik või ei ole asjakohane. Niisugusteks mõõtevahenditeks on näiteks GNSS-seadmed ja GPS-seadmed, millega määratud asukohapunktide abil on arvustuslikult võimalik määrata geomeetrilisi suuruseid näiteks maapinnal ja veekogudel.1 Käesoleval juhul aga ei olnud GPS-i kasutamise eesmärgiks isegi mitte mõõta vee- või maapinna geomeetrilisi näitajaid, vaid fikseerida mõrdade asetus Lämmijärve teatud piirkondades. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 9.03.2020 kontrolliti TÜ Salo-Kala mõrdasid. Seda asjaolu ei ole kohtueelses ega kohtumenetluses vaidlustanud menetlusalused isikud ega kaitsja. Seega asjaolu, et mõrdade asukoha määramisel kasutati taatlemata/kalibreerimata GPS-i, ei muuda mõrdade asukoha koordinaate ebausaldusväärseks. Isegi kui vee peal eksiti mõrdade asukoha tuvastamisel mõne meetriga, ei sea nimetatud asjaolu kahtluse alla seda, et kontrolliti TÜ Salo-Kala mõrdasid. Kontrollitud mõrrad on ka fotografeeritud ning kantud skeemidena kaardile, mis on lisatud sündmuskoha vaatlusprotokollile. Samuti on inspektoritel lubatud kasutada mõrdade asukoha fikseerimiseks nii fotoaparaati kui ka rinnakaamerat. Nimelt VTMS § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS-is sätestatud erisusi arvestades. VTMS § 31 lõike 11 p-de 1-3 kohaselt, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad 1) salvestise seos väärteoasjaga, 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud, 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Sündmuskoha vaatluse protokolli kantud fotodelt nähtub nende seos väärteoasjaga (TÜ Salo-Kala mõrdadega seonduvate rikkumiste tuvastamine), millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on fotod tehtud (vaatlusprotokolli kantud informatsioon fotode tegija, fotode tegemise aja ja koha kohta) ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud (rikkumiste sisuline fikseerimine). Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et sündmuskoha vaatlusprotokolli kantud mõrdade ja tähiste näol on tegemist TÜ-le Salo-Kala kuuluvate mõrdade ja tähistega, mis olid 9.03.2020 Lämmijärvele paigutatud kalapüügilubade nr PÕ200009, PÕ200010 ja PÕ 200011 alusel. Järelevalvetoimingul ja sündmuskoha vaatluses osalenud tunnistajad on üheselt selgitanud, et kontrollitavad mõrrad kuulusid TÜ-le Salo-Kala ning mõrdade kuuluvust ei ole vaidlustanud ka menetlusalused isikud. Ei ole vaidlust ka selles, et kontrolliti kutseliste kalapüügilubade nr PÕ200009, PÕ200010 ja PÕ200011 alusel paigaldatud mõrdasid ja nendele kinnitatud tähiseid. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (kohtuvälise menetleja toimik, tl 1-70) tuleneb, et vaatlus toimus päevavalguses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lämmijärvel. Geograafilistel koordinaatidel N 58.15195 E 27.51551 on näha kahe lipuga püügivahendi tähist (lisa 1 – fototabel, foto nr 1). Tähisel olevale plastikust materjalist lipule on kantud musta värviga numbrid 1 Seletuskiri mõõteseaduse eelnõu juurde, lk 31-33, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5953a242- 241a-4115-8062-f6a9610df603 (8.07.2021) 16
(34)PÕ-
  1. Lipu lähedal kalda suunas on veekogus näha ujukeid. Ujukite juures on näha püügile asetatud mõrrad. Liigutakse esimese püügil oleva mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni ning fikseeritakse koordinaadid N 58.15181 E 27.51529 (lisa 1 - fototabel, fotod nr 2-3). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 1 p 1). Liigutakse mõrra juhtaia otsa ja fikseeritakse koordinaadid N 58.1577 E 27.51360 (lisa 1 – fototabel, foto nr 4). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 1 p 2). On näha, et juhtaia ülemise selise küljes on korgist materjalist ujukid. Ülemise ja alumise selise küljes on pingul ankruköied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Seejärel liigutakse teise püügil oleva mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni ning fikseeritakse koordinaadid N 58.15089 E 27.51256 (lisa 1 – fototabel, foto nr 5). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 1 p 3). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.15060 E 27.51145 (lisa 1 – fototabel, fotod nr 6-7). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 1 p 4). On näha, et juhtaed lõppeb alt ja ülevalt ankrunööriga, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Seejärel liigutakse kolmanda püügil oleva mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni, fikseeritakse koordinaadid N 58.15094 E 27.51166 (lisa 1 – fototabel, foto nr 8). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 1 p 5). Liigutakse mõrra juhtaia lõppu ja fikseeritakse koordinaadid N 58.15058 E 27.51064 (lisa 1 – fototabel, fotod nr 9-10). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 1 p 6). On näha, et juhtaia ülemise selise küljes on korgist materjalist ujukid. Ülemise ja alumise selise küljes on ankruköied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Liigutakse püügivahendi ühese lipuga tähiseni. Fikseeritakse koordinaadid N 58.14983 E 27.
  2. Tähise punast värvi lipule on kantud märgistus PÕ-24 (lisa 1 – fototabel, foto nr 11). Seejärel liigutakse neljanda püügil oleva mõrra juhtaia juurde. Juhtaed tõstetakse üles ja fikseeritakse koordinaadid N 58.14990 E 27.50948 (lisa 1 – fototabel, foto nr 12). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 1 p 7). Liigutakse mõrrakere lõppu ja fikseeritakse koordinaadid N 58.15042 E 27.51141 (lisa 1 – fototabel, foto nr 13). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 1 p 8). Seejärel liigutakse viienda püügil oleva mõrra juhtaia juurde. Juhtaed tõstetakse üles ja fikseeritakse koordinaadid N 58.15056 E 27.51243 (lisa 1 – fototabel, foto nr 14). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 1 p 9). On näha, et juhtaia ülemise selise küljes on korgist materjalist ujukid. Ülemise ja alumise selise küljes on ankruköied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Liigutakse mõrrakere lõppu (lisa 1 – fototabel, foto nr 15) ja fikseeritakse koordinaadid N 58.15104 E 27.51427 (lisa 1 – fototabel, foto nr 16). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 1 p 10). Esimese mõrragrupi läbivaatus on sellega lõppenud. Mõrragrupis on viis eraldi püügil olevat mõrda, mis ei ole omavahel ühendatud juhtaiaga (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 3). Edasi liigutakse Lämmijärvel Räpina sadama suunas. Koordinaatidel N 58.14569 E 27.52897 on kahe lipuga püügivahendi tähis. Tähisel puudub märgistus (lisa 1 – fototabel, foto nr 17). Lipu lähedal kalda suunas on näha mõrra ujukeid. Liigutakse esimese mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni ning fikseeritakse koordinaadid N 58.14562 E 27.52860 (lisa 1 – fototabel, foto nr 18). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - 17
(34)asukoha skeem, skeem nr 4 p 1). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.14500 E 27.52686 (lisa 1 - fototabel, foto nr 19). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 4 p 2). On näha, et juhtaia ülemise selise küljes on korgist materjalist ujukid. Ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Mõrra vaatlus on lõppenud. Seejärel liigutakse teise mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni ning fikseeritakse koordinaadid N 58.14536 E 27.52688 (lisa 1 – fototabel, foto nr 20). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 4 p 3). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.14454 E 27.52556 (lisa 1 fototabel, foto nr 21). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 4 p 4). Juhtaia ülemise selise küljes on pruunikat värvi korgist materjalist ujukid. Ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Seejärel liigutakse kolmanda mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni ning fikseeritakse koordinaadid N 58.14411 E 27.52500 (lisa 1 – fototabel, foto nr 22). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 4 p 5). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.14331 E 27.52346 (lisa 1 fototabel, foto nr 23). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 4 p 6). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Seejärel liigutakse neljanda mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni ning fikseeritakse koordinaadid N 58.14286 E 27.52253 (lisa 1 – fototabel, foto nr 24). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 4 p 7). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.14276 E 27.
  1. Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 4 p 8). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Liigutakse püügivahendi ühese lipuga tähiseni. Fikseeritakse lipu koordinaadid N 58.1424 E 27.
  2. Seejärel liigutakse viienda püügil oleva mõrra juhtaia alguse juurde. Juhtaed tõstetakse üles ja fikseeritakse koordinaadid N 58.14245 E 27.52151 (lisa 1 – fototabel, foto nr 25). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 4 p 9). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Liigutakse mõrrakere lõppu ja fikseeritakse koordinaadid N 58.14309 E 27.2422 (lisa 1 - fototabel, foto nr 26 – fotol on näha numbrit N 58.14309 E 27.52422, kohtuvälise menetleja toimik, tl 21). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 4 p 10). Seejärel liigutakse kuuenda püügil oleva mõrra juhtaia juurde. Juhtaed tõstetakse üles ja fikseeritakse koordinaadid N 58.14377 E 27.52495 (lisa 1 – fototabel, foto nr 27). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 4 p 11). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Liigutakse mõrrakere lõppu ja fikseeritakse koordinaadid N 58.14437 E 27.52652 (lisa 1 – fototabel, foto nr 28). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 4 p 12). Teise mõrragrupi läbivaatus on sellega lõppenud. Mõrragrupis on kuus eraldi püügil olevat mõrda, mis ei ole omavahel juhtaiaga ühendatud (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 7). 18
(34)Edasi liigutakse Lämmijärvel Räpina sadama suunas. Koordinaatidel N 58.13185 E 27.53649 on kahe lipuga püügivahendi tähis. Tähise lipule on kantud märgistus PÕ-13 (lisa 1 – fototabel, foto nr 29). Lipu lähedal kalda suunas on näha mõrra ujukeid. Liigutakse esimese mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni, fikseeritakse koordinaadid N 58.13170 E 27.53618 (lisa 1 – fototabel, foto nr 30). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 8 p 1). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.13100 E 27.53458 (lisa 1 – fototabel, foto nr 31). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 8 p 2). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Seejärel liigutakse teise mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni, fikseeritakse koordinaadid N 58.13066 E 27.53355 (lisa 1 – fototabel, foto nr 32). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 8 p 3). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.12997 E 27.53202 (lisa 1 fototabel, foto nr 33). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 8 p 4). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Seejärel liigutakse kolmanda mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni, fikseeritakse koordinaadid N 58.12955 E 27.53119 (lisa 1 – fototabel, foto nr 34). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 8 p 5). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.12913 E 27.53024 (lisa 1 fototabel, foto nr 35). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 8 p 6). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Liigutakse püügivahendi ühese lipuga tähiseni. Fikseeritakse koordinaadid N 58.12900 E 27.
  1. Tähise lipule on kantud märgistus PÕ-26 (lisa 1 – fototabel, foto nr 36). Veepinnal on näha ujukeid (lisa 1 – fototabel, foto nr 37). Seejärel liigutakse neljanda püügil oleva mõrra juhtaia juurde. Juhtaed tõstetakse üles ja fikseeritakse koordinaadid N 58.12911 E 27.53102 (lisa 1 – fototabel, foto nr 38). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 8 p 7). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Liigutakse mõrrakere lõppu ja fikseeritakse koordinaadid N 58.12982 E 27.53276 (lisa 1 – fototabel, foto nr 39). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 8 p 8). Seejärel liigutakse viienda püügil oleva mõrra juhtaia juurde. Juhtaed tõstetakse üles ja fikseeritakse koordinaadid N 58.13025 E 27.
  2. Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 8 p 9). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Liigutakse mõrrakere lõppu ja fikseeritakse koordinaadid N 58.130773 E 27.
  3. Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 asukoha skeem, skeem nr 8 p 10). Kolmanda mõrragrupi läbivaatus on sellega lõppenud. Mõrragrupis on viis eraldi püügil olevat mõrda, mis ei ole omavahel juhtaiaga ühendatud (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 11). Edasi liigutakse Lämmijärvel Beresje küla suunas. Koordinaatidel N 58.09425 E 27.58837 on kahe lipuga püügivahendi tähis. Tähisele on kantud märgistus PÕ-11 (lisa 1 – fototabel, foto nr 40). Lipu lähedal kalda suunas on näha mõrra ujukeid. Liigutakse esimese mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni, fikseeritakse koordinaadid N 58.09406 E 27.58814 (lisa 1 – fototabel, foto nr 41). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse 19
(34)(lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 12 p 1). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.09310 E 27.58704 (lisa 1 – fototabel, foto nr 42). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 12 p 2). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Seejärel liigutakse teise mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni, fikseeritakse koordinaadid N 58.092590 E 27.58607 (lisa 1 - fototabel, foto nr 43 – fotol on näha numbrit N 58.09250 E 27.58607, kohtuvälise menetleja toimik, tl 29). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 12 p 3). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.09190 E 27.58542 (lisa 1 – fototabel, foto nr 44). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 12 p 4). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Liigutakse püügivahendi ühese lipuga tähiseni. Fikseeritakse koordinaadid N 58.09194 E 27.
  1. Tähise lipule on kantud märgistus PÕ-11 (lisa 1 – fototabel, foto nr 45). Seejärel liigutakse kolmanda püügil oleva mõrra juhtaia juurde. Juhtaed tõstetakse üles ja fikseeritakse koordinaadid N 58.09221 E 27.58643 (lisa 1 – fototabel, foto nr 46). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 12 p 7). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Liigutakse mõrrakere lõppu ja fikseeritakse koordinaadid N 58.09303 E 27.58767 (lisa 1 – fototabel, foto nr 47). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 12 p 8). Neljanda mõrragrupi läbivaatus on sellega lõppenud. Mõrragrupis on kolm eraldi püügil olevat mõrda, mis ei ole omavahel juhtaiaga ühendatud (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 15). Edasi liigutakse Beresje radaritorni suunas. Koordinaatidel N 58.08154 E 27.61008 on kahe lipuga püügivahendi tähis. Tähise lipule on kantud märgistus PÕ-10 (lisa 1 – fototabel, foto nr 48). Lipu lähedal kalda suunas on näha mõrra ujukeid. Liigutakse esimese mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni, fikseeritakse koordinaadid N 58.08136 E 27.60965 (lisa 1 – fototabel, foto nr 49). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 16 p 1). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.08075 E 27.60804 (lisa 1 – fototabel, foto nr 50). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 16 p 2). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Seejärel liigutakse teise mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni, fikseeritakse koordinaadid N 58.08035 E 27.60692 (lisa 1 – fototabel, foto nr 51). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 16 p 3). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.07988 E 27.60587 (lisa 1 fototabel, foto nr 52). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 16 p 4). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Liigutakse püügivahendi ühese lipuga tähiseni. Fikseeritakse koordinaadid N 58.07986 E 27.
  2. Tähise lipule on kantud märgistus PÕ-10 (lisa 1 – fototabel, foto nr 53). Seejärel liigutakse kolmanda püügil oleva mõrra juhtaia juurde. Juhtaed tõstetakse üles ja fikseeritakse koordinaadid N 58.07994 E 27.60701 (lisa 1 – fototabel, foto nr 54). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 16 p 7). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. 20
(34)Liigutakse mõrrakere lõppu ja fikseeritakse koordinaadid N 58.08069 E 27.60861 (lisa 1 – fototabel, foto nr 55). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 16 p 8). Viienda mõrragrupi läbivaatus on sellega lõppenud. Mõrragrupis on kolm eraldi püügil olevat mõrda, mis ei ole omavahel juhtaiaga ühendatud (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 19). Edasi liigutakse Salosaare suunas. Koordinaatidel N 58.10618 E 27.58441 on kahe lipuga püügivahendi tähis. Tähisele on kantud märgistus PÕ-9 (lisa 1 – fototabel, foto nr 56). Lipu lähedal kalda suunas on näha mõrra ujukeid. Liigutakse esimese mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni, fikseeritakse koordinaadid N 58.10624 E 27.58402 (lisa 1 – fototabel, foto nr 57). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 asukoha skeem, skeem nr 20 p 1). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.10676 E 27.58222 (lisa 1 – fototabel, foto nr 58). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 20 p 2). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Seejärel liigutakse teise mõrrakere juurde. Tõstetakse üles köis ankru ja mõrrakere sulguri vahel ja liigutakse mõrrakereni, fikseeritakse koordinaadid N 58.10701 E 27.58292 (lisa 1 – fototabel, foto nr 59). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 20 p 3). Liigutakse mõrra juhtaia alguspunkti ja fikseeritakse koordinaadid N 58.10728 E 27.58085 (lisa 1 fototabel, foto nr 60). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 20 p 4). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Liigutakse püügivahendi ühese lipuga tähiseni. Fikseeritakse koordinaadid N 58.10729 E 27.57917. Tähise lipule on kantud märgistus PÕ-9 (lisa 1 – fototabel, foto nr 61). Seejärel liigutakse kolmanda püügil oleva mõrra juhtaia juurde. Juhtaed tõstetakse üles ja fikseeritakse koordinaadid N 58.10718 E 27.5997 (lisa 1 - fototabel, foto nr 62). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 20 p 7). On näha, et juhtaia ülemise ja alumise selise küljes on köied, mis on kinnitatud juhtaeda paigal hoidva ja pingutava ankruga. Liigutakse mõrrakere lõppu ja fikseeritakse koordinaadid N 58.10702 E 27.58125 (lisa 1 – fototabel, foto nr 63). Koordinaadid sisestatakse OP KKI rakendusse (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 20 p 8). Kuuenda mõrragrupi läbivaatus on sellega lõppenud. Mõrragrupis on kolm eraldi püügil olevat mõrda, mis ei ole omavahel juhtaiaga ühendatud (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 23). Edasi liigutakse Salosaarest kagu suunas. Koordinaatidel N 58.10170 E 27.60348 (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 24 p 1) on kahese lipuga püügivahendi tähis. Tähise lipule on kantud märgistus PÕ10 (lisa 1 – fototabel, foto nr 64). Vaadeldakse seitsmendat mõrragruppi. Mõrragrupp koosneb viiest mõrrast. Mõrrad ei ole omavahel ühendatud. Liigutakse ühese lipuga tähise juurde ja fikseeritakse koordinaadid N 58.09832 E 27.59628 (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 24 p 2). Koordinaatidel N 58.09416 E 27.60409 (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 24 p 3) on kahese lipuga püügivahendi tähis. Tähise lipule on kantud märgistus PÕ-9 (lisa 1 – fototabel, foto nr 65). Seejärel vaadeldakse kaheksandat mõrragruppi. Mõrragrupp koosneb kuuest mõrrast. Mõrrad ei ole omavahel ühendatud. Liigutakse ühese lipuga tähise juurde ja fikseeritakse koordinaadid N 58.09827 E 27.61202 (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 24 p 4). Edasi liigutakse Salosaarest loode suunas. Koordinaatidel N 58.11861 E 27.57198 (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 26 p 1) on kahese lipuga püügivahendi tähis. Tähise lipule on kantud märgistus PÕ- 21
(34)11 (lisa 1 – fototabel, foto nr 66). Vaadeldakse üheksandat mõrragruppi. Mõrragrupp koosneb viiest mõrrast. Mõrrad ei ole omavahel ühendatud. Liigutakse ühese lipuga tähise juurde ja fikseeritakse koordinaadid N 58.11690 E 27.56276 (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 26 p 2). Koordinaatidel N 58.12158 E 27.55649 (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 26 p 3) on kahese lipuga püügivahendi tähis. Tähise lipule on kantud märgistus PÕ-9 (lisa 1 – fototabel, foto nr 67). Seejärel vaadeldakse kümnendat mõrragruppi. Mõrragrupp koosneb neljast mõrrast. Mõrrad ei ole omavahel ühendatud. Liigutakse ühese lipuga tähise juurde ja fikseeritakse koordinaadid N 58.12264 E 27.56469 (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 26 p 4). Kokku vaadeldi 10 mõrragruppi (lisa 2 - asukoha skeem, skeem nr 29). Kohus kontrollis sündmuskoha vaatlusprotokolli lisadeks olevatelt fotodelt ja skeemidelt mõrdade koordinaadid ja tähiste märgistused üle ning fikseeritud andmed vastavad enamuses sündmuskoha vaatlusprotokollis esitatule (kohus tuvastas mõned eksimused, mis on eespool eraldi välja toodud). Kuigi osad GPS-i koordinaadid ja tähiste märgistused on fotodelt kas osaliselt või täielikult loetamatud (nt fotod nr 1, 18, 23, 25, 28, 30-33, 42, 46, 52, 54, 58-59, 62-64, 66-67), siis on loetavatele koordinaatidele ja märgistustele tuginedes võimalik tuvastada, et mõrdu kontrolliti tõepoolest gruppide kaupa. Seega ei ole kohtu hinnangul mitte mingisugust alust kahtlustada KKI ametnikke andmete kunstlikus loomises ning sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud andmed on usaldusväärsed. Samuti märgib kohus, et fotod ja skeemid on vaatlusprotokolli lisad, mis ei pea obligatoorselt sündmuskoha vaatluse protokollis VTMS § 2 ja KrMS § 84 kohaselt sisalduma. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast võib uurimistoimingu tingimused, käigu ja tulemused ning kogutud tõendusteabe talletada fotol menetlustoimingu protokolli lisana, kui selleks esineb vajadus või kui see on kohustuslik (RKKKo 4-18-6598, p 22). Riigikohtu praktikas on selgitatud, et fotode puudumine ei muuda vaatlusprotokolli ebausaldusväärseks tõendiks (vt RKKKm nr 3-1-1-41-09, p 7). 9.03.2020 menetlustoimingu läbiviimisel ei olnud fotografeerimine ja skeemide koostamine kohustuslik. Seega võinuks fotod ja skeemid käesoleval juhul ka üldse puududa. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega TÜ Salo-Kala mõrdade ja tähiste osas tuvastatu riimub ka järelevalvest osa võtnud tunnistajate ütlustega. Tunnistajate H. H. ja A. A. sõnul ei olnud kontrollitud TÜ Salo-Kala mõrrad juhtaedadega omavahel ühendatud, vaid juhtaia otsas oli nöör, mis läks ankrule. Pärakoti otsas oli samamoodi ankrunöör ning väikse vahemaa tagant tuli uus mõrd. Mõrrad olid eraldi, kuna eelmise mõrra juhtaed ei olnud teise mõrra kariaiaga ühenduses. Probleem oli ka mõrdade tähistamisega. Kuna mõrrad ei olnud omavahel ühendatud, tehtigi sündmuskoha vaatlus ja alustati väärteomenetlus. Mõrdade eraldi paiknemist ning puudusi mõrdade tähistamises on kinnitanud ka tunnistajad P. J. ja I. K. . I. K. sõnul ei ole piirkonnas teistel kaluritel olnud probleeme mõrrajada ühendamisega. Samuti on TÜ Salo-Kala tähistuslipud omapärased, s.o lipuvars ja lipud on valmistatud plastikust ning seetõttu kergesti eristatavad. Teised piirkonnas püüdjad ei valmista lippe selliselt täies ulatuses plastikust. Samuti ei mäleta J. J. , et kellelgi teisel peale Salo-Kala oleksid mõrrad mõrraaiaga, s.o juhtaiaga või lisajuhtaiaga ühendamata. Ka TÜ Salo-Kala kaluritel abis käinud tunnistaja Ü. Ü. on kohtuistungil selgitanud, et kõik mõrrad olid omavahel ühendatud köie või nööriga, s.o mitte juhtaiaga. Menetlusaluse isiku V.B sõnul 9.03.2020 olid mõrrad ühendatud selliselt, et juhtaial olid iga 30 m järel küljeankrud, s.o kariaed ja järgmise juhtaia küljeankur olid omavahel ühendatud. V.B ei mäleta, kas nad suutsid vanad numbrid tähistelt maha pesta. Küll aga L.K avastas 9.03.2020, et märgistused olid kas puudu või kehvasti loetavad. L.K võttis kaldalt markeri ja kirjutas tähised uuesti nii hästi, kui sai tol hetkel lainetusega. Ka V.B on kinnitanud, et Salo-Kala lipud on kaugelt ära tuntavad. 22
(34)Sündmuskoha vaatlusprotokolli, selle lisaks oleva fototabeli ja skeemide ning tunnistajate ja menetlusaluse isiku V.B ütlustele tuginedes on kohtu hinnangul tuvastatav, et KKI poolt kontrollitud 10-s mõrragrupis olevad mõrrajadad, s.o 45 mõrda ei olnud juhtaia või lisajuhtaiaga jadasse ühendatud ning osade mõrdade tähistel olid kas valed numbrid või numbrid puudusid. Juhtaia või lisajuhtaiaga jadasse mitteühendamist on kinnitanud ka V.B ja tunnistaja Ü. Ü. , kelle sõnul kasutati mõrdade ühendamiseks ankruid ja nööre. Osadel tähistel märgistuste puudumist või halba loetavust on kinnitanud ka V.B. Samuti ei ole vaidlust, et ainult TÜ Salo-Kala kasutab mõrdade tähistamiseks üleni plastikust lippe ning need on kaugele ära tuntavad. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist on tuvastatav, et kontrolliti just TÜ-le Salo-Kala kuuluvate tähistega mõrdasid ning tehti kindlaks mõrdade asukohad ja mõrdadevaheline ühendus jadas. Asjaolu, et mõrdasid asitõenditena hoiule ei võetud, ei muuda rikkumiste tuvastamist võimatuks, kuna KrMS § 63 lg 1 alusel on tõendiks ka uurimistoimingu (s.o sündmuskoha vaatluse) protokoll ja tunnistaja ning VTMS § 2 alusel ka menetlusalune isiku ütlused. Kohtuvälisele menetlejale ei tulene õigusaktidest kohustust võtta väärteo toimepanemise vahend rikkumise tuvastamiseks alati hoiule. Samuti piisab väärteokoosseisu täitmiseks ainult ühes mõrragrupis mõrdade mittenõuetekohasest jadasse ühendamisest ning ühe mõrra tähistuse mittevastavusest kalapüügieeskirjas sätestatud nõuetele. Kaitsja on kohtuvälisele menetlejale muuhulgas ette heitnud, et haldusmenetluses ei fikseeritud selliseid väidetavaid mõrdade tähistamise või märgistuse nõuete rikkumisi, nagu heidetakse ette väärteoprotokollis. 9.03.2020 tuvastati, et TÜ Salo-Kala mõrdade märgistustega oli kõik korras. Tõepoolest on objekti kontrollimise protokolli nr 1094811 (kohtutoimik, tl 78-79) muuhulgas kantud, et „kõik TÜ Salo-Kala poolt püügile asetatud püügivahendite tähistus on eeskujulik ning omavahel sarnane“. Samas sisaldab nimetatud objekti kontrollimise protokoll siiski ka mõningaid etteheiteid seoses püügivahendite märgistusega (osa märgistusi polnud loetavad või erinesid märgistused mõrra avavee ja kaldapoolsetes otstes). Seega tuleb nentida, et 9.03.2020 objekti kontrollimise protokolli sõnastus on vastuoluline (märgitakse, et tähistus on eeskujulik, samas on tähistuse osas siiski rida etteheiteid). Ka ei ole objekti kontrollimise protokollis märgitud etteheited mõrdade märgistuse osas täpses vastavuses sündmuskoha vaatlusprotokollis tooduga (millele tuginedes on koostatud süüteo kirjeldus väärteoprotokollis). Nii on objekti kontrollimise protokollis koordinaatidel N 58.15195 E 27.51551 asunud püügivahendi märgistusena märgitud avavee poolsel lipul märgistus PÕ-14 ja kaldapoolsel lipul PÕ-25. Samas on sündmuskoha vaatlusprotokollis sama püügivahendi märgistustena näidatud PÕ-14 ja PÕ-24. Koordinaatidel N 58.13185 E 27.53649 asuva püügivahendi kohta on objekti kontrollimise protokollis märgitud, et märgistused polnud loetavad, samas sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgistused nimetatud (PÕ-13 ja PÕ-26). Koordinaatidel N 58.14569 E 2752897 asunud püügivahend oli objekti kontrollimise protokolli kohaselt tähistatud kahe lipuga tähistusega (lipul märgistus PÕ-13) ja kaldapoolses otsas ühe lipuga tähistusega (lipul märgistus PÕ-25). Samas sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et avaveepoolses otsas märgistus puudub. Asjas pole vaidlust, et TÜ Salo-Kala mõrdade tähistus oli selle ehituslikust eripärast juba kaugele ära tuntav. Seda asjaolu on kinnitanud kohtuistungil tunnistajad H. H. ja I. K. . Seega ei tekkinud tegelikult probleemi mõrdade omaniku kindlakstegemisel, kuid mõrdade tähistuse silmnähtav äratuntavus ei tähenda veel märgistuse nõuetekohasust

§ 13lg-te 2 ja 3 mõttes.

Kohtuistungil tunnistajad kinnitasid, et osade TÜ Salo-Kala mõrdade tähistus ei olnud kontrollimise hetkel nõuetekohane. Nimetatud asjaolu nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega. Kuna mõrdade tähistusest (või selle puudumisest) on sündmuskoha vaatluse käigus tehtud ka fotod, peab kohus sündmuskoha vaatlusprotokolli kantut võrreldes objekti kontrollimise protokolliga usaldusväärsemaks. Koordinaatidel N 58.15195 E 27.51551 asunud püügivahendi kaldapoolse märgistusena on objekti kontrollimise protokolli kohtu arvates ilmselgelt ekslikult kantud PÕ-25. 23

(34)Õige on PÕ-24, mis nähtub fotolt nr 11. Koordinaatidel N 58.13185 E 27.53649 asuva püügivahendi ühes otsas olev märgistus (foto nr 36) on tõesti halvasti loetav, millega on seletatav, et objekti kontrollimise protokolli ongi esmalt kantud, et märgistus polnud loetav. Koordinaatidel N 58.14569 E 2752897 asunud püügivahendi märgistuse puudumist tõendab foto nr 17. Lisaks sündmuskoha vaatlusprotokollis toodule tõendavad puudusi mõrdade tähistamisel ka tunnistajate H. H. , I. K. ja J. J. ütlused, mille kohaselt L.K käis ja üritas ka kontrollimise ajal mõrdade märgistusi parandada. Ka V.B on kohtuistungil möönnud, et märgistusega võisid olla probleemid ning L.K käis neid parandamas. KPS § 71 lg 1 p 1 sätestab, et kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 lg 1 p
  1. a)(s.o kohtuvälise menetleja otsuses p 1) sätestab, et käesoleva määruse kohaldamisel on tõsine rikkumine tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Artikli 3 lg 1 p
  2. e)(s.o kohtuvälise menetleja otsuses p 5) kohaselt peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates kasutanud nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Asetades mõrrad püügile omavahel juhtaedadega või lisajuhtaedadega ühendamata, panid V.B, L.K ja R.E toime Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 lg 1 p
  3. a)mõistes tõsise rikkumise. Järelikult on mõrdade jadasse juhtaedadega või lisajuhtaedadega ühendamata jätmise puhul tegemist tõsise rikkumisega KPS § 71 lg 1 p 1 tähenduses. Kuigi rikkumisega keskkonnale kahju ei tekitatud, siis iseenesest on võimalik kahju tekitamine vee-elustikule KPS § 73 lg 1 p 6 kohaselt KPS-i alusel kehtestatud õigusaktis (s.o kalapüügieeskirjas) püügivahendi kohta sätestatud nõudeid eirates. Asjaolu, et KKI ei ole varasematel aastatel TÜ Salo-Kala ja tema kalurite suhtes antud faktilistel asjaoludel väärteomenetlust alustanud, ei välista käesoleval juhul rikkumise tuvastamisel väärteomenetluse algatamist, läbiviimist ja karistamist. Kuigi KKI ei olnud kohustatud väärteomenetlust alustama VTMS §-de 31 lg 1 ja lg 4 koostoimes (sest rikkumisega kahju ei tekitatud), siis ei ole kohtu hinnangul tegemist ka vähetähtsa väärteoga, mille puhul võinuks piirduda ainult hoiatusega. KrMS §-s 6 sätestatu kohaselt tuleb kuriteotunnuste ilmnemisel lähtuda kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest. Vastavalt VTMS §-le 2 tuleb menetluse kohustuslikkuse põhimõttest lähtuda ka väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole otseselt sätestatud teisiti (vt RKKKo 3-1-1-118-06, p 18). VTMS § 31 lg 1 sätestab, et väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis. Seega VTMS § 31 annab alates 29. märtsist 2015 kohtuvälisele menetlejale võimaluse jätta vähetähtsa väärteo puhul otstarbekuse kaalutlustel väärteomenetlus alustamata. Juba alustatud väärteomenetluse võib otstarbekuse kaalutlustel lõpetada nii kohtuväline menetleja kui ka kohus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut, s.o kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (vt RKKKo 3-1-1-91-13, p 15). Seega näeb seadus ette õigusliku aluse väärteomenetluse lõpetamiseks juhul, kui menetleja leiab, et asetleidnud rikkumine on isiku väärteo korras karistamiseks ebaoluline või vähetähtis (vt RKKKo 3-1-1-5-16, p 8). Kohtu hinnangul on menetlusaluste isikute (v.a R.E ) süü vähemalt mõrdade nõuetekohaselt jadasse mitteühendamisel küllaltki suur ning nõuetele mittevastava püügivahendi kasutamise tõkestamine on ka avalikes keskkonnakaitselistes huvides. Kogutud tõenditest nähtub, ja seda ei ole 24
(34)ka eitanud V.B ning menetlusaluste isikute kaitsja, et V.B on TÜ Salo-Kala esindajana olnud juba aastaid ühenduses nii Keskkonnaministeeriumiga kui ka KKI-ga, et saada selgus mõrd mõrrajadas nõuetekohases ühendamises. Nii Keskkonnaministeerium kui ka KKI on V.B-le edastanud kirjalikult juhised, kuidas tuleb mõrd mõrrajadas ühendusi teha, kuid V.B ei ole sisuliselt neid nõuandeid aastate jooksul kuulda võtnud ja on tõlgendanud

§-s 7 lg 3 p 6 sätestatut endale sobivamas suunas (ilmselgelt seetõttu, et mõrdu oleks kergem ühendada) ning on seega tahtlikult jätkanud rikkumiste toimepanemist. Väärteomenetluse alustamist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et varasematel aastatel järelevalve käigus ei ole TÜ Salo-Kala ja selle kalurite suhtes väärteomenetlust alustatud. Küll aga ei saa kohtu arvates asuda seisukohale, et TÜ Salo-Kala seaduslikule esindajale V.B-le ei oleks selgitatud korduvalt senise mõrdade mõrrajadas ühendamise nõuetele mittevastavust. Selgitusi on jaganud nii Keskkonnaministeerium kui ka KKI ametnikud. Tunnistajad H. H. ja J. J. on kinnitanud, et selgitused võivad olla KKI inspektorite poolt ka suulised ning neid ei pea alati kandma objekti kontrollimise protokolli. Keskkonnaministeeriumi ja KKI poolsed selgitused on aga antud kirjalikult (vt kohtutoimik, tl 39-45, 56-57, 97). Seega oli KKI kohustatud alustama VTMS § 31 lg 1 järgi väärteomenetluse ning ei saanud piirduda menetlusaluste isikute suhtes suulise hoiatuse kohaldamisega VTMS § 31 lg 2 mõttes, nagu sellele on kaitsja kohtumenetluses vihjanud. Samuti ei oma siinkohal iseenesest tähtsust ka asjaolu, kas KKI ametnike poolt TÜ Salo-Kala kaluritele

  1. a lõpus või
  2. a alguses anti teada soovist kontrollida TÜ Salo-Kala mõrd mõrrajadas ühendusi või mitte. Juriidilise isiku menetlusse kaasamine Kohus nõustub kaitsjaga selles, et TÜ-le Salo-Kala kui menetlusalusele isikule ei ole kohtuvälises menetluses tutvustatud tema õigusi VTMS § 19 kohaselt ja teda ei ole õiguspäraselt menetlusse kaasatud, sh üle kuulatud. V.B kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema TÜ Salo-Kala juhatuse liige kuni 4.09.2020 TÜ Salo-Kala liikmete üldkoosoleku otsuseni. Kohtule on äriregistri andmetele ja TÜ Salo-Kala 4.09.2020 üldkoosoleku protokollile nr 2-2020 tuginedes teada, et 4.09.2020 toimus TÜ Salo-Kala liikmete üldkoosolek, mis otsustas vabastada juhatuse liikme V.B ja uueks TÜ Salo-Kala juhatuse liikmeks valiti L.K (kohtutoimik, tl 95-96). Eelnevast tulenevalt oli 9.03.2020 TÜ Salo-Kala juhatuse liige V.B . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhatus loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Väärteoprotokoll on aga TÜ-le Salo-Kala koostatud 11.09.2020 V.B, L.K ja R.E osavõtul ning samal päeval kuulati V.B TÜ Salo-Kala seadusliku esindajana üle. V.B kohtuistungil selgitas, et mainis juba enne ülekuulamist, et ta ei ole enam juhatuse liige. Ka kohtuvälise menetleja esindaja K. Laak-Randoja kinnitas kohtuistungil, et V.B teavitas enne ülekuulamist menetlejat uue juhatuse liikme valimisest. Nimetatud asjaolule on kohtuväline menetleja viidanud ka kaevatavas otsuses. Kuna aga äriregistris oli V.B jätkuvalt TÜ Salo-Kala juhatuse liige, lähtus kohtuvälise menetleja esindaja äriregistri andmetest. Kohtuvälise menetleja väidet, et 11.09.2020 oli V.B äriregistrisse kantud TÜ Salo-Kala juhatuse liikmena, tõendab kohtuvälise menetleja toimikusse lisatud äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 11.09.2020 (kohtuvälise menetleja toimik, tl 128). Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 13.05.2021 (kohtutoimik, tl 107) tõendab, et kanne L.K TÜ Salo-Kala juhatuse liikmeks oleku kohta on registrisse tehtud 29.09.
  3. Riigikohus on asunud seisukohale, et äriseadustiku § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud 25

(34)andmetega. Seega jääb kolleegium tsiviilasjade nr 3-2-1-54-05 ja nr 3-2-1-39-05 otsustes avaldatud seisukohale. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et kohus peab esindaja volituste kontrollimisel kontrollima enda algatusel lisaks registriandmetele ka äriregistri menetlusteavet. Kassaatori seisukoht on vastuolus TsMS § 363 lg-ga 6, mille kohaselt hõlmab kohtu poolt kontrollitav teave juriidilise isiku osas üksnes registrikaardi ärakirja, registri väljavõtet või registreerimistunnistust. Äriregistri menetlusteavet peab kohus kontrollima neil juhtudel, kui kohtul tekib kahtlusi äriregistri kande õigsuses. Praegusel juhul oli aga ringkonnakohtul määruskaebuse menetlemisel teada, et kostja seadusliku esindajana äriregistrisse kantud X. Xxxx osas oli äriregistri kanne ebaõige (RKTKm 3-2-1-89-07, p 13-14). Kohus on seisukohal, et kuna kohtuvälise menetleja esindaja oli teadlik asjaolust, et hiljuti oli toimunud TÜ Salo-Kala liikmete üldkoosolek, kus otsustati TÜ Salo-Kala juhatuse liikme vahetus, oleks menetleja pidanud seda asjaolu kontrollima. Riigikohtu vastav seisukoht ei laiene mitte ainult kohtule, vaid ka kohtuvälisele menetlejale VTMS § 8 p 1 ja § 9 p 1 tähenduses ning VTMS § 10 lg 1 kaudu ka kohtuvälise menetleja ametnikule. Vastavalt Riigikohtu praktikale ei ole äriregistri kanne õigustloov, vaid ainult informatiivne. V.B avaldatu valguses pidi kohtuvälisel menetlejal tekkima kahtlus äriregistri kande õigsuses. Seda vaatamata asjaolule, et V.B-le i olnud menetlustoimingule ilmudes kaasas vastavat tulundusühistu liikmete üldkoosoleku otsust. Kohtuväline menetleja oleks pidanud kohtu arvates TÜ Salo-Kala juhatuse liikme kindlakstegemise osas astuma lisaks äriregistri kande kontrollimisele täiendavaid samme. Juhul kui kohtuvälisel menetlejal puudus juurdepääs äriregistri jooksvale menetlusteabele ja äritoimiku dokumentidele (sh kandeavaldusele ja selle aluseks olevale tulundusühistu liikmete üldkoosoleku otsusele), oleks ta saanud TÜ-lt Salo-Kala nõuda muutunud esindusõiguse kohta tõendite esitamist. Kohtu hinnangul ei olnud protokolli koostamine ja menetlusaluse isiku TÜ Salo-Kala seadusliku esindaja ülekuulamine sellised menetlustoimingud, mida pidi vältimatult tegema just 11.09.2020 ega saanud edasi lükata. Kuna väärteoprotokoll on TÜ-le Salo-Kala koostatud V.B osavõtul, kes ei olnud protokolli koostamise ajal enam TÜ Salo-Kala juhatuse liige, siis on TÜ Salo-Kala käesolevasse menetlusse jäetud õiguspäraselt juhatuse liikme kaudu kaasamata. TÜ Salo-Kala ei saanud realiseerida VTMS §st 19 lg 1 p 1 tulenevaid menetlusaluse isiku õigusi. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 3 mõttes, sest lahend on tehtud juriidilise isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta (vt ka RKKKo 3-1-1-92-15, p 10 koos edasiste viidetega), s.o teda ei ole menetlusse kaasatud. Seda eksimust aga ei ole võimalik enam kohtumenetluses kõrvaldada. Eksimisprivileeg V.B ja menetlusaluste isikute kaitsja on kaebuse sisust ja kohtuistungil antud ütlustest tulenevalt jätkuvalt seisukohal, et kalapüügieeskirja (määrus nr 65,

) § 7 lg 3 p 6 teist lauset tuleb tõlgendada selliselt, et mõrdade juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada muuhulgas lisajuhtaedu, mis menetlusaluste isikute hinnangul tähendab seda, et ühe mõrra juhtaiaga ühendamiseks võib lisaks juhtaedadele ja lisajuhtaedadele kasutada ka muid võimalusi (nt nööri ja ankruid). Menetlusalused isikud ja kaitsja põhjendasid nimetatud seisukohta kohtuistungil sisuliselt selliselt, et kui

-s sätestatud mõrra osasid (mõrra kere, kariaed, juhtaed) võib omavahel nööridega ühendada ning mõrd mõrrajadas on samuti üks terviklik mõrd, siis võib ka terviklikke mõrdasid omavahel muuhulgas nööridega jadasse ühendada. Samuti ei ole

-s sätestatud, kuidas tuleb juhtaiad omavahel konkreetselt ühendada. Kohus aga

§ 7

lg 3 p 6 sellise tõlgendusega ei nõustu.

§ 7

lg 2 p 1 esimene lause sätestab, et mõrd on püünis, mis koosneb juhtaiast, vajaduse korral tiivast või tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest.

§ 7sama punkti neljanda lause kohaselt mõrra alaliigid on sätestatud 26

(34)lõikes 3 ja osa neist on näidatud joonisel lisas 1.

§ 7

lg 3 p 6 sätestab, et mõrd mõrrajadas on mõrd, mis püügile panekul asetatakse samasuunaliste juhtaedadega ühendatuna jadasse. Jadasse asetatuna võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda ning nende juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada lisajuhtaedu.

§ 17

lg 1 sätestab, et kaks või enam samasuunaliselt püügile asetatud avavee- ja ääremõrda võib juhtaedade või lisajuhtaedade abil ühendatult asetada mõrrajadasse, arvestades § 28 punktis 3, § 42 lõikes 2 või § 46 lõikes 2 sätestatud tingimusi.

§ 28

p 3 kohaselt jadasse asetatud avavee- või ääremõrdade kogupikkus ei või ületada 400 m ning jadade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas.

§ 42

lg-te 13 kohaselt 1) lõkspüüniste kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m, välja arvatud jadasse asetatuna, 2) mõrrajada, kaasa arvatud mõrd mõrrajadas, kogupikkus ei tohi ületada 700 m ning mõrrajadade kaugus üksteisest ja teistest lõkspüünistest peab olema vähemalt 500 m, 3) mõrd mõrrajadas ei tohi mõrdade vahekaugus üksteisest ühel pool mõrrajada juhtaeda olla suurem kui 100 m ning lisajuhtaia pikkus ületada 50 m. Rohkem ei ole

-s mõrd mõrrajadas ühendamist ja paigutust reguleeritud. Tõlgendades süstemaatiliselt omavahel

§-i 7 lg 2 p 1, §-i 7 lg 3 p 6, §-i 17 lg 1, §-i 28 p 3 ja §-i 42 lg 1-3, on kohus seisukohal, et mõrd mõrrajada püügile asetamiseks peavad olema korraga täidetud järgmised nõuded. Kui kalapüügiloal on kalurile antud luba asetada mõrrad jadasse, siis tuleb mõrrad püügile panekul asetada samasuunaliste juhtaedadega ühendatuna jadasse. Jadasse asetatuna võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda. Mõrdade jadasse ühendamiseks võib kasutada ainult juhtaeda või lisajuhtaeda. Jadasse asetatud mõrdade kogupikkus ei või ületada 400 m ning jadade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas. Mõrrajada, kaasa arvatud mõrd mõrrajadas, kogupikkus ei tohi ületada 700 m ning mõrrajadade kaugus üksteisest ja teistest lõkspüünistest peab olema vähemalt 500 m. Mõrd mõrrajadas ei tohi mõrdade vahekaugus üksteisest ühel pool mõrrajada juhtaeda olla suurem kui 100 m ning lisajuhtaia pikkus ületada 50 m. Kohus siinkohal rõhutab, et

§-st 7 lg 3 p 6 ja §-st 17 lg 1 tuleneb sõnaselgelt, et kaks või enam samasuunaliselt püügile asetatud mõrda võib ainult juhtaedade või lisajuhtaedade abil ühendatult asetada mõrrajadasse. Kohus möönab, et

§-s 7 lg 3 p 6 teise lause lõpuosas kajastuvat sõna „võib“ sama punkti esimesest lausest ja §-st 17 lg 1 eraldi lugedes võib jääda esmapilgul mulje, et mõrdasid võib jadasse lisaks juhtaedadele ühendada ka teistel viisidel (nt nööridega). Samuti on võimalik

§ 7

lg 3 p 6 viimast lauset üksikult tõlgendada selliselt, et ühendus jadas peab olema loodud kahe mõrra juhtaia vahel (nt nööridega). Kui aga

§ 7

lg 3 p 6 teist lauset lugeda koos § 7 lg 3 p 6 esimese lause ja § 17 lõikega 1, on selge, et mõrade jadasse ühendamiseks võib kasutada ainult kas juhtaedu või lisajuhtaedu ning mõrdade jadasse ühendamine toimub juhtaedade abil (mitte ainult üksikute mõrdade juhtaedade kaudu). Ka

§ 17

seletuskirja kohaselt tähendab samasuunaliselt jadasse asetamine seda, et juhtaia ühes otsas on kala koguv osa (kariaed ja kere) ning selle külge, vajaduse korral lisajuhtaia abil, kinnitatud teine juhtaed ja edasi selle juhtaia juurde kuuluv kala koguv osa.2 Kas jadasse ühendamisel võib kasutada ka teisi abivahendeid (nööri, ankruid vms), selgitab kohus allpool

ja KPS sätete põhiseaduspärasuse hindamise juures. Eelnevale tuginedes tuleb

-s sätestatud mõrrajadadega seonduvat regulatsiooni lugeda ja tõlgendada kooskõlaliselt, mitte lausete või sõnade kaupa eraldi. V.B, L.K ja R.E on pikaajalised kutselised kalurid (mida tõendavad ka kohtuvälise menetleja toimikusse lisatud Kutsekoja kutsetunnistused nr 015767, 015779 ja 088346, tl 103-111), kellel on kõrgendatud hoolsuskohustus olla kutselist kalapüüki teostades teadlik antud tegevusalale 2 Vabariigi Valitsuse määruse „Kalapüügieeskiri“ eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dcffd79d-d206-414e-b63b730d4e427095?activity=1#603DUWvH (8.07.2021) seletuskiri, lk 27

(34)5, kehtestatud nõuetest. Kui isik tegutseb teatud spetsiifilises valdkonnas, peab ta endale seda valdkonda reguleeriva normistiku piisavalt selgeks tegema (vt nt RKKKo nr 3-1-1-44-02, p 6.1 ja RKKKo nr 31-1-14-03, p 13). Kuna menetlusalused isikud V.B , L.K ja R.E on ka läbinud rannakaluri 4 taseme koolituse, siis pidid nad olema teadlikud mõrra juhtaia ehitusest ja mõrra erinevate osade tööpõhimõtetest. Teatavasti moodustab juhtaed vees nn kardina, mis suunab kala kariaia ja mõrrakere suunas. Samuti tuleb mõrra osad (mis on sätestatud

lisas 1) nende tööpõhimõtte säilitamiseks mingis osas ühendada nööridega. Tunnistaja I. K. sõnul juba aerofotodelt hakkas silma, et tõenäoliselt ei ole TÜ Salo-Kala mõrrad jadas ühendatud, vaid on pandud grupiti, s.o ühendamata püügile. Samuti ei ole V.B eitanud, et pidas Keskkonnaministeeriumi ja KKI-ga kirjavahetust mõrdade jadas ühendamise teemal. Nimetatud kirjadest nähtub kohtu hinnangul selgelt, et nii Keskkonnaministeerium kui ka KKI on V.B-le korduvalt selgitanud, kuidas peaks mõrd mõrrajadas ühendus olema teostatud. Oma vastustes aga V.B sisuliselt alati vaidleb temale välja toodud õigetele lahendustele vastu, tuues esile nii puudusi seadusandluses, õigusaktidega kehtestatud jooniste puudumist kui seda, et inspektorid ei ole väidetavalt nõuetekohase ühenduse olemust temale selgitanud. Need väited aga ei vasta tõele. A. Hollasele kui TÜ Salo-Kala seaduslikule esindajale rikkumise toimepanemise ajal on korduvalt selgitatud ja ka saadetud joonised, kuidas nõuetekohane mõrd-mõrrajadas ühendus peab olema (vt kohtutoimik, tl 39-45, 56-57, 97). V.B pidi ka ise nõuetekohase ühenduse spetsiifikast aru saama, kuna ta on ka kohtule oma kaebuses esitanud muuhulgas joonise nõuetekohase ühenduse kohta (mille ta on kas ise või enda soovil lasknud joonestada, vt nt kohtutoimik, tl 15 pöördel, 59, 122-130) ning 14.07.2020 objekti kontrollimise protokollist nr 1098461 (kohtutoimik, tl 81) nähtub, et suvel 2020 olid TÜ Salo-Kala mõrrad ühendatud jadasse kalapüügieeskirja nõuetele vastavalt. Samuti on tunnistajad H. H. ja I. K. kohtuistungil selgitanud, et TÜ Salo-Kala mõrdade mõrrajadas ühendamisega pärast 2020 suve enam probleeme ei ole esinenud. Järelikult on V.B tegelikult olnud juba pikemat aega ettekujutus sellest, kuidas mõrrad mõrrajadasse tuleb ühendada, kuid on kas mugavusest või muul põhjusel jätnud mõrrad jadasse nõuetekohaselt ühendamata. Ka asjaolu, et varasemate järelevalvete käigus ei ole TÜ-le Salo-Kala ja tema kaluritele mõrdade valesti ühendamist otseselt ette heidetud, ei muuda 9.03.2020, 23.03.2020 ja 20.04.2020 kontrollimise ajal mõrdade mittenõuetekohast jadasse ühendamist olematuks (vt objekti kontrollimise protokollid nr 1094811, 1095116, 1096065, tl 54, 78-80). Samuti nähtub objekti kontrollimise protokollidest, et eelnevatel aastatel TÜ Salo-Kala osas läbi viidud kontrollide ajal sageli halbade ilmastikuolude tõttu mõrdade jadas ühendamist ei kontrollitudki (objekti kontrollimise protokollid: 14.05.2013 OKP nr 1033528, 6.10.2014 OKP nr 1046206, 24.10.2014 OKP nr 1046943, 9.06.2015 OKP nr 1053842, 16.10.2015 OKP nr 1057876, 15.08.2016 OKP nr 1064997, 27.10.2017 OKP nr 1076309, kohtuvälise menetleja toimik, tl 69-74, 76-77). Ka tunnistaja H. H. sõnul iga kontrolli ajal kindlasti ei tõsteta mõrdasid üles ega vaadata nende ühendamist. Tunnistaja I. K. teadaolevalt aeg ajalt toimub ka mõrdade kaardistamine. 3.08.2016 objekti kontrollimise protokollist nr 1064802 (kohtuvälise menetleja toimik, tl 75) nähtub aga, et V.B-ga vesteldi mõrdade püügile asetamisest. V.B oli seisukohal, et mõrd mõrrajadas olevad juhtaiad võib omavahel ka ankrutega ühendada ning TÜ Salo-Kala püügivahendid on asetatud püügile nii, et mõrrajada juhtaiad on omavahel ühendatud ankrutega. Ka on V.B pidanud Keskkonnaministeeriumiga kirjavahetust mõrdade jadasse asendamise teemal. Seega juba 2016. aastal oli V.B-le tegelikult teada, et TÜ Salo-Kala mõrrad võivad olla ühendatud mittenõuetekohaselt. V.B kohtuistungil väitis, et tema arusaamist mööda ei ole KKI tähelepanu mõrdade ühendamata jätmisele juhtinud. Kohus avaldas 31.05.2021 istungil VTMS § 2, KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 alusel V.B 29.06.2020 kohtuvälises menetluses antud ütlused (kohtuvälise menetleja toimik, tl 93), mille kohaselt 2016. aastal juhtis KKI nende tähelepanu sellele, et mõrrad ei tohiks omavahel ühendamata püügil olla. Kuna V.B kohtumenetluses antud ütlused on vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega ning V.B ei ole vastuolu veenvalt 28

(34)selgitanud, siis loeb kohus V.B kohtumenetluses antud ütlused (et KKI pole varem tähelepanu mõrdade ühendamata jätmisele juhtinud) ebausaldusväärseks ja jätab tõendite kogumist kõrvale. Muuhulgas nähtub ka tunnistajate H. H. , J. J. ja I. K. ütlustest, et Lämmijärvel teistel püüdjatel üldjuhul mõrdade jadasse ühendamisega probleeme ei ole esinenud. Järelikult ei saanud V.B TÜ Salo-Kala juhatuse liikmena rikkumise ajal ning teiste kalurite juhendajana olla sellises eksimuses, et ta oleks saanud enda poolt välja mõeldud mõrdade mõrrajadas ühendamist pidada ainuõigeks ja kalapüügieeskirjale vastavaks. V.B pidi kutselise kalapüüdjana tekkima kahtlus mõrd mõrrajadas mittenõuetekohases ühendamises eelkõige seetõttu, et mõrdade juhtaia või lisajuhtaiaga jadasse ühendamisel moodustub vette nn sein, mis suunab kala kariaia ja mõrrakere suunas. Ilmselgelt ainult ankrute ja nööride kasutamisel sellist nn seina ei moodustu. Kohus on seisukohal, et mõrdade jadasse ühendamine võibki teatud juhtudel (nt ilmastikuolude tõttu) olla keeruline, kuid nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et õigusaktidega on kaluritele pandud teaduslikult põhjendatud kohustus ühendada mõrrad mõrrajadasse kas juhtaia või lisajuhtaiaga. Tulenevalt mõrdade ehituslikest iseärasustest võib juhtaedade ja lisajuhtaedade ühendamiseks kasutada abivahendeid (nt nööri). Nööride, ankrute vms abivahendite kasutamise kord aga ei pea kohtu hinnangul olema

-s reguleeritud, kuna võib eeldada, et tegemist on vähemalt kutseliste kalapüüdjate seas levinud erialase teadmisega. Kõike mõrdade ehitusega seonduvat ei ole otstarbekas õigusaktide tasandil reguleerida. Samas on mõrd mõrrajadas praegu kehtiv regulatsioon kohtu arvates piisavalt selge. Kohus leiab, et isegi kui hetkel kehtivas

-s sätestatud mõrd mõrrajadas ühendamise kord ei pruugi ka olla kalavarude seisukohalt olla kõige soodsam (nagu on menetlusalused isikud ja kaitsja nii kaebuses kui ka kohtuistungil tähelepanu juhtinud) ning võib vajada muutmist, saab süü küsimuse otsustamisel lähtuda siiski ainult kehtivast õigusest. Seetõttu jätab kohus käesoleva asja lahendamisel tähelepanuta kaebajate esitatud Eesti Maaülikooli ihtüoloogi ja teaduspopularisaatori A. T. seisukoha mõrdade jadas ühendamise kohta (kohtutoimik, tl 98-102). Kuna V.B on kohtuistungil möönnud, et 9.03.2020 võisid osad mõrdade tähised olla kas valesti märgistatud või märgistamata ning L.K üritas neid samal kuupäeval ka parandada, ei saanud menetlusalustel isikutel eksimusi mõrdade tähistamise nõuete osas esineda. Tegude subjektiivset koosseisu menetlusaluste isikute kaupa aga analüüsib kohus allpool. KPS § 9 ja MVS § 6 ning

§-i 7 lg 3 p 6 ja §-i 42 kooskõla Põhiseadusega ning regulatsioonide selgus Kaitsja on kohtumenetluses tõstatanud küsimuse, kas

on õiguspäraselt KPS-i § 9 alusel vastu võetud ja kas KPS-i volitusnormiga ei ole seadusandja andnud Vabariigi Valitsusele liiga palju otsustusruumi

kehtestamiseks. Samuti on kaitsjal tekkinud küsimus, kas

§ 7

lg 3 p 6 (kaebuses ekslikult märgitud § 7 lg 2 p 6) on volitusnormidega, s.o KPS §-ga 9 ja MVS §-ga 6 kooskõlas ning kas vastav regulatsioon on selge. Kohtu hinnangul on

õiguspäraselt KPS § 9 alusel vastu võetud ning

§ 7

lg 3 p 6 on volitusnormiga, s.o KPS §-ga 9 kooskõlas ning piisavalt selge ja arusaadav. Kuna

§ 7

lg 3 p 6 osas ei puutu asjasse majandusvööndi seadus (MVS), sest see reguleerib tegevust väljaspool territoriaalmerd asuval ja viimasega külgneval merealal, siis kohus MVS § 6 kui volitusnormi põhiseaduspärasust ja

vastavust MVS §-le 6 kui volitusnormile ei pea vajalikuks käesolevalt kontrollida. Kuna

§ 42

reguleerib selgelt ja arusaadavalt nõudeid lõkspüüniste (sh mõrd mõrrajadas) püügile asetamisel ning mõrdade püügile paigutamise osas käesolevas asjas vaidlust ei ole, ei pea kohus ka vajalikuks

§ 42põhiseaduspärasust käesolevas asjas kontrollida. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt. 29

(34)Ei ole vaidlust selles, et

§ 7

lg 3 p 6 kehtestamisel on volitusnormiks KPS § 9 lg 1, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kalapüügieeskirja, mis näeb ette kalapüügikorra kõigil veekogudel. Sama seaduse § 9 lg 2 p-de 3-4 kohaselt sätestatakse

-ga muuhulgas püügivahendite ja püügiviiside nõuded ja kasutamise piirangud ning püügivahendite loetelu ja kirjelduse.

on kohtu arvates tehnilisi täpsustusi sisaldav määrus ning selle sisu ei oleks mõistlik ega otstarbekas esitada seaduses. Samuti on

§ 7lg 3 p 6 kehtestatud KPS §-s 9 sätestatud volituse piirides.

Nimelt KPS § 31 p 3 nimetab lubatud püügivahendina muuhulgas lõkspüünised,

aga sisaldab nende alaliike, täpsemat kirjeldust ja kasutamise korda. Kohus ka selgitab, et Põhiseaduse §-st 3 lg 1 tulenevat parlamendireservatsiooni põhimõtet ei saa mõista sedavõrd kitsalt, nagu seda teevad kaebajad. Määrav ei ole see, kas seaduses on kehtestatud kord, mida määrusega üksnes täpsustatakse. Oluline on see, et tegemist ei oleks küsimusega, mida Põhiseaduse järgi saab otsustada üksnes seadusandja. Selliseks küsimuseks ei ole lubatud kalapüügivahendite alaliigid ja nende kirjeldus. Eeltoodu ei ole ka põhiõiguste realiseerimise seisukohast olulise tähtsusega küsimus, mida tuleks tingimata reguleerida seadusega. Kohus ei näe vastuolu ka Põhiseaduse §-ga 13, mille järgi seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Sellel sättel rajaneb õigusselguse põhimõte, mis tähendab, et õigusaktid peavad olema selged ja arusaadavad. On eksitavad ja asjakohatud kaebajate väited, et juhtaia mõiste ja mõrra teiste osadega kinnitamise viis on selgelt sõnastamata ja arusaamatu. Asjaolu, et juhtaia mõistet ei ole KPS-is ega

-s defineeritud, ei tähenda, et see oleks kaebajatele arusaamatu. Kaebajad on kutselist kalapüügiõigust omavad isikud ning tegutsenud valdkonnas pikka aega (Kutsekoja kutsetunnistustest nähtuvalt on V.B ja L.K olnud kutselised kalurid 15 aastat ja R.E 7 aastat). KPS § 41 lg 4 kohaselt võib kalapüügiloale kanda ainult sellise kaluri nime, kellel on vähemalt rannakaluri neljanda taseme kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Kui isikul seda kutsekvalifikatsiooni ei ole, ei saa ta seega iseseisvalt seaduslikult kalurina tegutseda. Rannakaluri kutsekvalifikatsiooni saamiseks tuleb läbida koolitus ja sooritada kutseeksam. Koolitusel käsitletakse mh põhjalikult erinevate püügivahendite ehitust, sh mõrra osasid.3 Mõrra juhtaed on koolitusmaterjalides defineeritud kui põhjast pinnani ulatuv võrksein, mis pannakse risti kala liikumise teega. Asjaolu, et juhtaia näol on sisuliselt tegemist võrkseinaga, on kaebajad märkinud ka oma 26.10.2020 kaebuses (sh esitanud vastava joonise). Eelnevat arvesse võttes peavad kaebajad teadma, mis on juhtaed ja kuidas seda mõrra teiste osade külge kinnitatakse. Mis puudutab mõrra erinevate osade ühendamist, siis on pea võimatu reguleerida erinevaid nööre, mida iga üksiku mõrra ehitusel kasutatakse (ka mõrra linana kasutatav võrk koosneb nöörist, mis on punutud või sõlmitud kindla sammuna (suurusega) rombi või ristküliku kujuga võrkseinaks). Kalapüügieeskiri kohustab mõrrajadade korral ühendama mõrrad omavahel juhtaia või lisajuhtaiaga. Nende ühendamisel saab kasutada ka nööre tingimusel, et need juhtaiad on kontaktis eelmise mõrraga. Ühendamiseks

§ 7

lg 3 p 6 tähenduses ei saa lugeda seda, kui ühe mõrra kariaed ühendatakse teise mõrra juhtaiaga, kasutades nii pikka nööri, et kahe mõrra vahele jääb kümneid meetreid vaba vett. Kokkuvõttes peavad mõrrad olema mõrrajadas omavahel ühendatud juht- ja kariaedade kaudu ning (lisa)juhtaedade abil. Kui kasutatakse lisajuhtaedu, siis peavad lisajuhtaiad olema ühendatud juhtaiaga. Nähtavat vahet üksikute mõrdade vahel mõrd mõrrajadas olla ei tohi. Seega ainult nööride ja ankrute kasutamisest mõrdade ühendamisel ei piisa. Järelikult ei saa ka nn „maleruudus“ (nööridega, ankrutega vms) asetatud, ilma nähtava ühenduseta mõrdu lugeda mõrrajadaks, vaid tegemist on üksikute mõrdadega. 3 Rannakalur, Tase 4, e-õppematerjal, https://rannakalurematerjalid.ut.ee/morraosad/ (8.07.2021) 30

(34)Kohtu hinnangul on

§ 7

lg 3 p 6 selge ja arusaadav ning seda on võimalik täita igaühel, ammugi kaluril, kellelt KPS-i § 41 lg 4 alusel eeldatakse kindlat kutsekvalifikatsiooni. Nagu kohus juba eespool juhtis tähelepanu, siis tuleb

§ 7lg 3 p 6 tõlgendada kooskõlas §-ga 17 lg 1.

See, kui kaebaja ei soovi seda normi järgida ning püüab maksma panna oma ettekujutust sellest, kuidas on õige mõrrad mõrrajadasse ühendada, ei muuda viidatud sätet ebaselgeks. Samuti ei muuda õigusaktides soovitud jooniste puudumine viidatud sätet ebaselgeks, kuna õigusaktides kajastatud joonistel on ainult illustreeriv tähendus. Vaidlusaluse sätte põhiseaduslikkuse hindamisel ei puutu asjasse see, kas muud püügiviisid aitaksid paremini kaasa kalavarude kaitsele või püügivahendite säästlikumale kasutamisele. KPS § 10 lg 5 keelab püüda kala selles seaduses loetlemata ja

-s kirjeldamata vahendiga. 9.03.2020 obj

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.