KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev
- oktoober 2022 Kohtuasja number 4-22-1237 (2330,22,000808) Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Ilya Petrovi (isikukood 50210233714) väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- mai 2022 otsus Apellatsioonide esitajad Ilya Petrov ja tema kaitsja jurist Silvi Erro Teised apellatsioonimenetluse Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja vanemväärteomenetleja pooled Diana Tahtarova Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- mai 2022 otsus osas, millega maakohus kohustas Ilya Petrovi talle mõistetud 20-päevast aresti reaalselt ära kandma.
- Tühistatud osas teha uus otsus, millega asendada Ilya Petrovile mõistetud 20-päevane arest KarS § 69 lg 1 alusel 20 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
- Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
- Ilya Petrovi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. PÕHIOSA
- Politsei- ja Piirivalveamet koostas
- märtsil 2022 väärteoprotokolli selle kohta, et Ilya Petrov juhtis samal päeval kella 11.27 ajal Narva linnas A.-A. Tiimanni 16a juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E350CDI (reg-nr XXX ), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning olles eelnevalt
- augustil 2021 LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus I. Petrov LS § 90 lg 1 p 3 ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
- Viru Maakohus leidis
- mai 2022 otsuses, et väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumine on tõendamist leidnud ning I. Petrov on toime pannud väärteoprotokollis nimetatud väärteo. Seega tunnistas kohus I. Petrovi LS § 201 lg 2 järgi süüdi ning karistas teda 20 päeva pikkuse arestiga, mille kandmise algust tuli arvata I. Petrovi vanglasse ilmumisest. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 205 lg 2 alusel kohustas kohus I. Petrovi ilmuma aresti kandmiseks Viru Vanglasse 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. I. Petrovi karistust põhjendas kohus järgmiselt.
- LS § 201 lg 2 järgi võib karistuseks mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. I. Petrovi õiguskuulekust ilmestavad andmed välistavad tema karistamise rahatrahviga. Nimelt nähtub karistusregistri väljavõttest, et I. Petrovi on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kõik karistusregistris olevad neli liiklusrikkumist ja praeguse väärteoasja aluseks olev liiklusrikkumine on toime pandud vähem kui ühe aasta jooksul. Varasemalt määratud rahatrahvid on I. Petrov tasunud alles pärast praeguse väärteoasja aluseks oleva rikkumise toimepanemist. Teda on karistatud ka juhtimisõiguse äravõtmisega ja arestiga, kuid ükski karistus pole tema õiguskuulekust taganud. Seetõttu ei täidaks rahatrahv oma eesmärki – I. Petrov tõenäoliselt vaid jätkaks liiklusalaste süütegude toimepanemist. Kuna rahatrahvi mõistmine oleks ebatõhus, tuleb I. Petrovi karistada arestiga.
- Kitsalt LS § 90 lg 1 p-s 3 toodud rikkumist silmas pidades võib I. Petrovi süüd hinnata keskmiseks. Teo tehioludest lähtuvalt on tema süü aga suur. Seetõttu peab tema karistus jääma sanktsiooni ülemmäära lähedale. Karistuse eri- ja üldpreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada I. Petrovi varasemaid karistusi liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. I. Petrov eirab teadlikult ja järjepidevalt liiklusnõudeid ning seab seeläbi ohtu kaasliiklejate tervise ja vara. Seejuures tema viimane, praegusega analoogne rikkumine leidis aset vaid napp seitse kuud enne praeguse menetluse aluseks olevat rikkumist. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei kaitse samalaadseid süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-58-13, p 10). Seetõttu saab karistuse määr iga uue samaliigilise süüteo toimepanemise eest minna üksnes raskemaks, sest varasem(ad) karistus(ed) pole mõju avaldanud.
- Karistusseadustiku (KarS) § 48 kohaselt võib aresti mõista kuni 30-päevasena. Lähtudes üksnes I. Petrovi retsidiivsusest ja tema teo objektiivsetest asjaoludest, vääriks I. Petrovi rikkumine maksimumi lähedast karistust. Samas tuleb arvestada, et I. Petrov on noor, alles arenemisjärgus inimene, ta tunnistab oma rikkumist ja kahetseb seda – see on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Seetõttu tuleb teda karistada üle keskmise määra, kuid märgatavalt alla maksimummäära jääva 20-päevase arestiga.
- I. Petrov on Narva Täiskasvanute kooli lõpuklassi õpilane, kes sooritab eksameid kuni esimese kuupäevani. Haridus- ja teadusministri
- mai 2021 määruse nr 13 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2021/
- õppeaastal“ kohaselt toimuvad gümnaasiumi riigieksamid kuni
- aasta maini ning lisaeksamid kuni
- juunini
- Kuna I. Petrov on noormees, kelle edaspidine edukas toimetulek sõltub paljuski omandatavatest teadmistest ja haridustasemest, s.o oma teadmiste demonstreerimisest lõpueksamitel, on põhjendatud saata ta aresti kandma pärast kohtuotsuse jõustumist. Seejuures ei ole ka ohtu, et I. Petrovi töö seiskuks aresti kandmise tõttu – tal on küll kehtiv tööleping, kuid reaalselt töö tegemist praegu ei toimu.
- Viru Maakohtu otsuse peale esitasid I. Petrov ja tema kaitsja jurist Silvi Erro apellatsioonid, paludes maakohtu otsuse tühistamist I. Petrovile mõistetud karistuse osas. Mõlemas apellatsioonis palutakse mõista I. Petrovile karistuseks rahatrahv või alternatiivselt asendada arest üldkasuliku 2
(4)tööga või määrata aresti kandmine osade kaupa. I. Petrov oma apellatsiooni ei põhista. Tema kaitsja apellatsiooni argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. I. Petrov kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult ja see on karistust kergendav asjaolu. Raskendavaid asjaolusid ei esine. I. Petrov on valmis vastutama on teo eest. Tal on töökoht ja legaalne sissetulekuallikas, ta sooritas lõpueksamid, soovib astuda kõrgkooli ning elada edaspidi seaduskuulekalt. Neid asjaolusid arvestades on karistuse eesmärki võimalik saavutada ka kergema karistusega.
- Kohtuvälise menetleja esindaja esitas apellatsioonide kohta kirjaliku seisukoha, milles leidis, et apellatsioonid tuleks jätta järgmistel põhjustel rahuldamata. I. Petrovi on varem karistatud samalaadse ja teistlaadse rikkumise eest. Rahatrahvid, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ja 10päevane arest teda ei mõjutanud, vaid ta pani toime uue tahtliku raske väärteo ning näitas sellega üles hoolimatut suhtumist ühiskonda. I. Petrovi süüd suurendab tema suhtumine teo toimepanemisse, kuna ta pani teo toime tahtlikult. Ta ise tunnistas, et oli teadlik endal juhtimisõiguse puudumisest, kuid vaatamata sellele hakkas siiski mootorsõidukit juhtima. Ka oli I. Petrovile teada, et tema kaasreisijal oli juhtimisõigus olemas. Kohtuvälise menetleja hinnangul on I. Petrovile mõistetud karistus kooskõlas tema süü suuruse ja karistuse eesmärgiga. Ringkonnakohtu seisukoht
- Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et I. Petrov pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Ka ringkonnakohtu hinnangul on tegu tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Vaidlus on I. Petrovile mõistetud karistuse osas.
- Ringkonnakohtu hinnangul on arest I. Petrovile õige karistus.
- Siiski tuleb lähtuda mõnevõrra teistsugustest kaalutlustest kui võttis aluseks maakohus. Nimelt viitas maakohus sellele, et I. Petrovi on karistatud väärteokorras neli korda erinevate liiklusrikkumiste eest, sh arestiga. Ringkonnakohus aga peab lähtuma sellest, et I. Petrovi on karistatud vaid kolm korda – kaks korda rahatrahvi ja korra sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Nimelt kustutati
- septembril 2022 karistusregistrist karistusandmed selle kohta, et I. Petrovi karistati
- augustil 2021 10-päevase arestiga LS § 201 lg 2 järgi selle eest, et ta juhtis samal päeval (st
- augustil 2021) ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit. Need andmed kustutati seetõttu, et aresti kandmise lõpetas I. Petrov
- septembril 2021 ja karistusregistri seaduse (KarRegS) § 24 lg 2 p 1 alusel on vaja vastavad andmed aasta pärast aresti kandmist kustutada. Isiku karistatuse arvestamisel on KarRegS § 5 lg 1 kohaselt isiku karistusandmetel õiguslik tähendus aga üksnes kuni andmete kustutamiseni. Niisiis peab ringkonnakohus lähtuma sellest, et I. Petrov on varem pannud toime kolm väärtegu ja teda pole kunagi arestiga karistatud
- Ülejäänud maakohtu kaalutlused on I. Petrovi karistusse puutuvalt aga endiselt arvestatavad. I. Petrov pani lühikese aja jooksul toime kolm liiklusväärtegu, mistõttu on alust järeldada, et liiklusnõuete eiramine on saanud I. Petrovi jaoks tavapäraseks. Varem ei ole teda õiguskuulekusele suunanud ei rahatrahvid ega ka juhtimisõiguse äravõtmine. Seetõttu ei ole põhjust loota, et nüüd oleks teda võimalik mõjutada arestist kergema karistuse ehk rahatrahviga. Töökoht, legaalne sissetulekuallikas ega positiivsed tulevikuplaanid seda seisukohta ei muuda. Töökoht on I. Petrovil olnud juba mõnda aega, kuid see tema õiguskuulekust ei taganud. Nagu maakohus asjakohaselt viitas, tasus I. Petrov varasemad rahatrahvid alles pärast praeguse väärteoasja aluseks oleva rikkumise toimepanemist, mistõttu tuleb eeldada, et trahve ajendas I. Petrovi tasuma kartus uue 1 Niisugust olukorda ei saa pidada loogiliseks. Loogilisem oleks näiteks see, kui uue väärteo toimepanemine peataks andmete kustutamise tähtaja kulgemise – või vähemasti peataks selle tähtaja kulgemise otsuse tegemine selle teo kohta. Samas tuleb kohtul täita ka ebaloogilist seadust. Või vähemasti tuleb seda teha kuni selle piirini, mil seaduse ebaloogilisus ületab põhiseaduslikult aktsepteeritava läve. Praegu ringkonnakohus põhiseaduslikku probleemi ei näe. 3
(4)karistuse ees ja lootus seeläbi oma karistust kergendada. Toodud põhjustel on maakohtu otsustus aresti mõistmise kohta õige.
- I. Petrovile mõistetud aresti määra osas vaidlust ei ole. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohtu otsusest jääb mõneti ebaselgeks, mida pidas maakohus silmas, kui märkis, et kitsalt LS § 90 lg 1 p-s 3 toodud rikkumist silmas pidades võib I. Petrovi süüd hinnata keskmiseks, kuid teo tehioludest lähtuvalt on tema süü suur. Ringkonnakohtu hinnangul ilmestavad I. Petrovi süü suurust tema enda selgitused toimepandu osas. Nimelt põhjendas ta mootorsõiduki juhtima asumist sellega, et tal oli vaja kiiresti anda venna tuttavale üle mingisugused asjad. Ka tunnistas ta seda, et sõidukis oli ka üks tema sõber, kellel oli juhtimisõigus, kuid seda sõpra I. Petrov rooli ei usaldanud. Need selgitused näitavad, et I. Petrovil ei olnud ühtegi adekvaatset põhjust mootorsõiduki rooli asuda. Seda arvestades on põhjendatud hinnata tema süüd keskmisest suuremaks. Süüd suurendab ka sellesama sõbra autos olemine – I. Petrov ei ohustanud mitte üksnes ümbritsevaid liiklejaid, vaid ka seda sõpra. Tõsi, oma tegu I. Petrov kahetseb. Samas on I. Pterov rikkunud liiklusnõudeid korduvalt ning kuivõrd ükski senine karistus ei ole teda õiguskuulekusele suunanud, peab nüüdne karistus olema eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes varasemast karmim. 20-päevane arest on põhjendatud.
- Apellatsioonides palutakse asendada see arest üldkasuliku tööga või määrata aresti kandmine osade kaupa. Ringkonnakohus leiab, et aresti üldkasuliku tööga asendamine on põhjendatud.
- Nagu viidatud, tuleb ringkonnakohtul – erinevalt maakohtust – lähtuda sellest, et I. Petrovi ei ole arestiga karistatud. Lisaks on oluline seegi, et I. Petrov sai alles paar päeva tagasi 20-aastaseks. Seega on ta noor mees, kelle käitumine on ilmselt alles arenemisjärgus (vt ka KarS § 87 lg 7) ja on eriti oluline leida viis, kuidas saab tema käitumist kõige paremini positiivses suunas mõjutada. Selleks võiks olla arest, mida I. Pterovi suhtes pole (õiguslikus mõttes) veel rakendatud. Samas aga pole I. Pterovi suunatud ka üldkasulikule tööle (see väide peab paika mitte üksnes õiguslikus, aga ka faktilises mõttes). Ei saa välistada, et üldkasuliku töö tegemine on I. Petrovi puhul tõhus ja mõjutab teda uutest süütegudest hoiduma. Toimikumaterjalidest ei nähtu ka ühtegi asjaolu, mille põhjal oleks alust karta, et üldkasuliku töö täideviimine võiks tema puhul suure tõenäosusega ebaõnnestuda. Kuigi I. Petrovi süüd võib pidada keskmisest suuremaks ning tegemist ei olnud ka kergemat sorti väärteoga, ei tingi needki asjaolud aresti üldkasuliku tööga asendamise põhjendamatust. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et I. Petrovile on põhjendatud anda võimalus teha aresti asemel üldkasulikku tööd, milleks ta on ise andnud apellatsioonis ka nõusoleku. Kuna KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, tuleb I. Petrovi arest asendada 20 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrab ringkonnakohus I. Petrovile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 kuud, milline aeg on piisav, et kriminaalhooldusosakond saaks üldkasuliku töö tegemiseks koostada I. Petrovile ajakava ning I. Petrov jõuaks vastavalt sellele üldkasuliku töö ka ära teha.
- Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4, § 151 lg 1 p-st 4 ja § 148 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- mai 2022 otsuse osas, millega maakohus määras I. Petrovi aresti reaalsele täitmisele. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega asendab I. Petrovile mõistetud 20-päevase aresti KarS § 69 lg 1 alusel 20 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldab osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)