KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja nr ja hagi ese Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 26. september 2022 nr 2-20-13167 M. L. hagi L. L. vastu elatise väljamõistmise

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o hagi esitamisel 292 eurot kuus. Kostja on hageja xxx. Hageja igakuised vajadused kuus kokku on 500 eurot.

1. Hageja on kostja 7.10.2020 seisukohale vastanud 20.10.2020 (digi tl 49-51) ja märkinud, et tema hinnangul ei anna kostja poolt märgitud seisukohad alust elatise vähendamiseks 100 euroni kuus. Kostja on leidnud, et hageja igakuised vajadused ei ole põhjendatud, kuid hageja palub kostjalt välja mõista miinimumelatise, mistõttu puudub vajadus lapse vajaduste tõendamiseks või põhjendamiseks. Hageja märkis siiski, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab lapsele minimaalsete vajaduste katmise, mistõttu kostja poolt märgitu, et xxx on nõus tasuma 100 eurot elatist, ei taga x-xxxxx imiku minimaalseid vajadusi. Ainuüksi hügieenitarvikutele (mähkmed, kreemid, vitamiinid jne) kulub igakuiselt 150 eurot, lisaks ka lapse kiire kasv, mistõttu tuleb ka riided sagedamini väljavahetamisele. Kuna laps ei saa rinnapiima, kulub märkimisväärne summa ka toidusegudele ja püreedele (rohkem kui 100 eurot) ning lisaks ka kaasnevad eluasemekulud (150230 eurot kuus lapse osa) ja transpordikulud.xxx sissetulek koos lapsetoetusega on aga 600 eurot kuus.
2. Hageja esindaja toob välja ka asjaolu, et kostja toob mõjuva põhjusena välja, et annab lapsele ülalpidamist ka muul viisil, kuid puudub vaidlus selles, et laps elab koos oma xxxxx ning kostja ei osale lapse kasvatamises, seda mitte muul viisil. Paaritunnised harvad koosolemised seda ei eelda. Lisaks on kostja leidnud, et elatise vähendamiseks annab aluse ka asjaolu, et osa hageja vajadustest on kaetud peretoetusega. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi riiklike peretoetust maksmise fakt ei anna alust elatist automaatselt vähendada, vaid see peab olema koosmõjus muude asjaoludega, mida kostja ei ole aga tõendanud. Hageja esindaja soovib ka rõhutada, et kostja on hageja esindajale ka kooselu ajal kinnitanud, et ta ei maksa ülalpidamiseks rohkem kui 100 eurot kuus.
3. Hageja esindaja peab vajalikuks märkida, et kostja tegelikud sissetulekud on suuremad kui kostja avaldatud 600 eurot, mida kostja on ka vanemate kooselu ajal avaldanud. Kostja on seega suuteline maksma elatist suuremas summas kui 100 eurot. HAGEJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD
4. Hageja esindaja esitas 9.08.2022 kohtule oma lõplikud seisukohad (digi tl 79-82), milles märkis, et kuivõrd elatise arvutamise kord muutus alates 1.01.2022, viib hageja oma nõude kooskõlla kehtiva seadusega, paludes välja mõista kostjalt välja igakuine elatis hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuva suurusena, milline ei või olla väiksem kui

§ 101lg 3–5 alusel arvestatav summa.

Seisuga 20.07.2022 on väljamõistetavaks miinimumelatise suuruseks 225,64 eurot kuus. Lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise maksmise kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest september 2020 kuni juuli 2022 (k.a) kokku summas 4430,92 eurot.

1. Alates 01.01.2022 sõltub elatise suurus baassummast, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil, elatissumma suurus sõltub laste arvust perekonnas ning sellest, mitu päeva viibib laps elatist maksva vanema juures ja kellele laekuvad riiklikud peretoetused. Perioodil 1.01.2022–31.03.2022 2 oli baassumma 200 eurot kuus, millele lisandub 3% kohustatud isiku sissetulekust, s.o 1448 x 0,03 ehk 43,44 eurot, s.o kokku 243,44 eurot (200+34,44). Kuna lapsetoetus laekub last kasvatavale vanemale, tuleb maha arvata pool lapsetoetusest ehk 60 : 2 = 30 eurot. Kuna kostja ei viibi lapsega kuus enam kui seitse päeva, siis koosveedetud aja võrra elatise summa ei vähene. Seega oli elatise miinimummäär perioodil 1.01.2022–31.03.2022 kuus 213,44 eurot. Tarbijahinnaindeksi tõusu tõttu suurenes
3. aprillil baassumma 9,20 euro võrra 209,20 euroni kuus. Elatist maksva vanema sissetuleku osaks on 3% keskmisest brutotöötasust
4. a, s.o 1548 × 0,03 ehk 46,44 eurot kuus. Selles tuleb maa arvata pool lapsetoetusest ehk 30 eurot kuus. Kuna kostja ei viibi lapsega kuus enam kui seitse päeva, siis koosveedetud aja võrra elatise summa ei vähene. Seega on elatise miinimumsummaks elatiskalkulaatori järgi 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 – 30).
5. Kostjal on võrdne kohustus koos hageja seadusliku esindajaga hoolitseda selle eest, et lapsel oleks kasvamiseks ja arenemiseks piisavalt tagatud ülalpidamine, sh toit, eluase, riided, samuti vanemlik hoolitsus jne. Elatise väljamõistmine miinimummääras tagab minimaalsed vajadused, millised vajalikud arenemiseks ja kasvamiseks. Kostja on tasunud perioodil september 2020 – juuli 2022 elatist kokku 1784 eurot (digi tl 85-86). Seega on kostja tasunud elatist vähem, kui seaduses ettenähtud miinimum, millises osas on hageja nõude esitanud. Seega elatise tasumise kohustuse täitmata jätmisest tulenev võlgnevus on järgmine: september 2020 kuni detsember 2020 4 x 292= 1168 eurot, jaanuar 2021 kuni detsember 2021 12 x 292= 3504 eurot, jaanuar 2022 kuni märts 2022 3 x 213,44 = 640,32 eurot, aprill 2022 kuni juuli 2022 4 x 225,65= 902,60 eurot, kõik summad kokku 6214,92 eurot, millest tuleb maha arvestada tasutud elatis summas 1784 eurot. Nõutaval määral tasumata elatise ja kahju suuruseks on 4430,92 eurot.
6. Kostja seisukoht, et ta ei maksa rohkem kui 100 eurot, on tema põhimõte, millist ei toeta kehtiv perekonnaseadus. Kostja ei ole välja toonud ka põhjendusi, millised annaksid vähemalgi määral kaaluda elatise väljamõistmist miinimumist väiksema summana. Kostja elustandard on suhteliselt kõrge ja eeldab suuri sissetulekuid. Kostja on elujõus noor xxxx, kelle võimalused on suuremad kui näidatud sissetulek. Hageja peab vajalikuks rõhutada, et kostja saab nn ümbrikupalka. Hageja esindajale on teada, et ta kasutab kolmandaid isikuid, et mitte näidata oma sissetulekuid kui ka vara. Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (RKTKo 13.04.2016 nr 3-2-1-17- 16, p 14).
7. Lisaks avalduses toodud vajaduste suurusele lisandub alates
8. a lasteaia kohamaks 70 eurot (digi tl 87), milline on igakuine ja ei sõltu sellest, kui palju laps lasteaias viibib. KOSTJA SEISUKOHAD
9. Kostja on 30.09.2020 esitanud esialgse seisukoha hagile (digi tl 12) ning avaldanud, et ta vaidleb hagile vastu, sest ei ole nõus elatise nõutava suurusega. Kostja vastas hagile põhjendatult 7.10.2020 seisukohas (digi tl 15-17), milles märkis, et palub jätta hagi rahuldamata osas, mis ületab elatissummat 100 eurot kuus. Kostja leiab, et esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja sissetulekuks on hetkel palk 600 eurot bruto kuus (digi tl 20-23) ja kostja saab palka kätte 520 eurot kuus, sellest tasub ta võlgnevusi kohtutäituri kaudu ja elatist teisele lapsele M. L.le hetkel 100 eurot kuus (digi tl 25-27) ning kannab teise lapse M. L. kulusid ka vahetult, kuid M. L. xxx nõuab elatissumma suurendamist. Kostja on nõus tasuma hagejale 100 eurot kuus ja kandma hageja mingid kulud vahetult ajal, millal hageja viibib kostjaga. Pärast elatise ja võlgnevuste tasumist jääb kostja enda käsutusse ühes kuus vähem kui 250 eurot, millest ta annab mõlemale lastele ka võimalusel vahetut ülalpidamist. Kostja märgib, et vähene sissetulek on mõjuv põhjus

§ 102lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

Kostja ei saa teenida suuremat sissetulekut. Kostja palk ei erine oluliselt regioonis saadavast keskmisest palgast, kostjal puuduvad haridus või oskused suurema palga saamiseks. Seega ei saa kostjale ette heita, et kostja ei tee endast kõike sõltuvat, et teenida suuremat sissetulekut. 3

1. Hagiavalduses nimetatud kulud 500 eurot kuus on ülepaisutatud ning ei vasta nõutavale suurusele 292 eurot kuus. Eluasemekulud lapsele ei saa olla 260 eurot, kulutused transpordile 50 eurot kuus ei ole üldse põhjendatud, sest xxxxxxxxx on tasuta ühistransport. Usaldusväärsed ei ole ka väited kulutuste kohta riietele ja jalanõudele 50-100 eurot kuus arvestades lapse vanust (x xxxx).. Kostja arvamusel tuleb hageja emale teha ettepanek esitada tõendid hageja kulutuste kohta. Kostja hinnangul ei ole hagejal vajadusi selles suuruses, milles elatist nõutakse. Kostja märkis, et ka TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja PricewaterhouseCoopers Advisorsi poolt läbi viidud uuringutest nähtub, et lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta
2. a lõpus on kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Mõlema meetodi järgi on lapse minimaalsed ülalpidamiskulud seega lapse kohta väiksemad, kui praegune miinimumelatise summa, milleks on 292 eurot kuus. Seda uuringut arvestades ei saa hagejal olla suured kulutused. Hageja ei vaja elatist ½ miinimumpalgast. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud peretoetusega, mis antud asjas, arvestades kostja nõrka majanduslikku seisundit, annavad aluse nõutava elatise vähendamiseks. Samuti tuleb arvestada, et hageja ema jätab hageja kostja juurde mitme päeva vältel, mistõttu kostja kannab kulutused hagejale ka vahetult.
3. Kostja esitas 9.08.2022 omapoolsed selgitused (digi tl 72-73) ja kompromissettepaneku (digi tl 74). Hageja seaduslik esindaja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga (digi tl 76). KOSTJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD
4. Kostja esitas asjas 16.09.2022 oma lõplikud seisukohad (digi tl 93-96). Kostja märkis, et hageja esitas oma algses hagiavalduses kostja nõude 500 eurot kuus, mis oli isegi suurem, kui hagi esitamise ajal kehtinud elatismiinimumi summa. Hageja oma nõuet ei tõendanud. Arvestades, et vanemad peavad last ülal pidama võrdses ulatuses, pidi hageja seaduslik esindaja nimetatud nõude puhul seega kandma ka ise last samas ulatuses ülal, millele lisaks tuli arvestada ka riiklik lastetoetus, summas 60 eurot kalendrikuus. Seega pidi algse nõude kohaselt lapse xxx kulutama lapse ülalpidamisele igakuiselt 500 + 500 + 60 eurot kalendrikuus ehk 1060 eurot kalendrikuus. Kostja on käesolevas menetluses tõendanud oma sissetuleku suuruse, milleks on 600 eurot brutotasuna kalendrikuus. Hageja seadusliku esindaja väited, justkui oleks kostja tegelik sissetulek ja elatustase suurem, on otsitud ja tõendamata. Kostjal ei ole isiklikku sõidukit, vaid ta kasutab oma vennalt laenatud sõidukit ning kostja tagasihoidlik elustandard vastab täielikult kostja väiksele sissetulekule.
5. Hageja seadusliku esindaja täpne sissetuleku suurus ei ole käesolevas menetluses kindlaks tehtud, ent arvestades kohtusse esitatud elatise algset nõuet, peab hageja seadusliku esindaja sissetulek olema vähemalt 1000 eurot netotasuna (mida ta on hagiavalduse kohaselt lapse ülalpidamiseks igakuiselt kulutanud), millele lisandub riiklik lapsetoetus, summas 60 eurot kalendrikuus. Seega on lapse ema sissetulek vähemalt kaks korda suurem, kui kostjal.
6. Kostja märgib, et kohtupraktikas on leidnud kinnitust põhimõte, et elatise väljamõistmisel on aluseks vanemate võrdusest kõrvalekaldumiseks vanemate sissetuleku ja/või varalise seisundi erinevus. Kostja on tõendanud, et tema igakuine sissetulek on brutosummas 600 eurot, millest kostja peab lisaks ülal oma teist last. Hagist nähtuvalt on hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek minimaalselt netosummas 1000 eurot ehk kaks korda suurem kui kostja sissetulek. Seega tuleb lapse põhjendatud ja vajalike ülalpidamiskulude kindlaksmääramisel või ka lähtumisel kehtivast elatise regulatsioonist, jätta lapse ülalpidamiskulud 2/3 osa lapse ema kanda ja 1/3 osa kostja kanda tulenevalt vanemate sissetulekute kahekordsest erinevusest. Samuti kuulub kostja poolt välja mõistetav elatis vähendamisele, kuivõrd kostja veedab lapsega igal kuul minimaalselt kaheksa ööpäeva ja peab seega last ka vahetult ülal. Ebaõiged on hageja seadusliku esindaja väited, justkui ei veedaks kostja lapsega 8 päeva kalendrikuus, mistõttu puudub kehtiva seaduse alusel alus elatise vähendamiseks. Tulenevalt 27.04.2022 tsiviilasjas nr 2-20-17581 tehtud kohtulahendist 4 veedab laps xxx juures neli nädalavahetust kuus ja lisaks kaheksa õhtut kuus. Käesoleva aasta juulikuus arvates on laps xxx juures lisaks eeltoodule veetnud terve nädala. Augustis veetis laps xxx juures kolm nädalavahetust ning lisaks nädala sees viis ööpäeva. Seega käesoleval ajal veedab laps xxx juures igal kuul lisaks määratud suhtlemiskorrale keskmiselt 5-10 ööpäevapäeva vanemate vahelisel kokkuleppele. Seega kuulub kostjalt välja mõistetav elatis vähendamisele ka

§ 101lõike 6 alusel.

1. Vaidlus puudub asjaolus, et kostja on hagejale oma võimete kohaselt jooksvalt elatist tasunud. Vaidlus puudub ka asjaolus, et kostja tasub oma teisele lapsele igakuist elatist, mis on kohtulahendiga välja mõistetud samuti seaduses sätestatud miinimumist väiksemas summas. Kumbki laps ei tohi teise lapse tõttu jääda eluliselt halvemasse olukorda. Seega ei ole käesoleval juhul põhjendatud mõista hageja kasuks välja elatist suuremas summas, kui see on mõistatud välja kostja teise lapse kasuks. Kostja suudab käesoleval ajal vaevu ülal pidada oma kahte last ja seda seaduses sätestatud miinimumist väiksemates summades. Juhul, kui kohus peaks käesolevas asjas mõistma kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimumi ulatuses (sh võlgnevuse alates hagi esitamisest) tähendaks see, et kostja ei oleks enam suuteline ülal pidama kumbagi oma lastest ning kostja võlgnevusi hakkaks täitma kohtutäitur. See omakorda tähendab, et kostja lapsed saaksid kostjalt veelgi vähem ülalpidamist, kui nad on saanud seda käesoleva ajani. Ülaltoodust tulenevalt on käesoleval juhul alus kõrvale kalduda proportsionaalsuse põhimõttest, jätta 2/3 lapse elatisest lapse ema kanda ja 1/3 kostja kanda, mõistes kostjalt seega välja seaduses sätestatud elatusmiinimumist väiksem elatis. Juhul, kui kohus leiab, et proportsionaalsuse põhimõtet ei ole võimalik rakendada, kuivõrd käesolevas asjas ei ole välja selgitatud kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, sh lapse xxx sissetulekute täpne suurus, palub kostja kohtul menetlus uuendada ja lapse xxxxx info tema sissetulekute ja varalise seisu kohta välja nõuda. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Asjas toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3. Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest.
4. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 5

1. Hageja on palunud esmalt kostjalt välja mõista elatis suuruses 292 eurot, mis vastas kuni 31.12.2021 kehtinud elatise miinimummäärale. Hageja on täpsustanud 9.08.2022 oma nõuet (digi tl 79-82), viies nõude kokku alates 1.01.2022 kehtiva seadusega, st hageja on taotlenud kostjalt jätkuvalt miinimummääras elatise väljamõistmist, mis perioodil 1.01.2022 kuni 31.03.2022 oli 213,44 eurot kuus ning alates 1.04.2022 on 225,64 eurot kuus.
2. Kohus selgitab, et üldjuhul saab eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Kuna hageja nõudis käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud hagejal vajalik ka esitades tõendeid kulude suuruse kohta. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt RKTKo 9.06.2017 nr 3-2-1-35-17, p 27).Eeltoodust tulenevalt vastavad kohtu hinnangul hageja igakuised kulud vähemalt kahekordsele miinimumelatise suurusele. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et see kui kostja teeb täiendavaid kulutusi seoses hagejaga, ei vähendada iseenesest hageja igakuiste esmavajaduste rahuldamiseks kuuluvate kogukulude suurust.
3. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hageja xxx, kes ei ela hagejaga koos. Hageja on alaealise lapsena õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Vaidlust pole, et kostjal on veel üks laps, kellele ta on kohustatud xxxxx elatist tasuma. Esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et kostja netotöötasu on 520 eurot (digi tl 20-23). 23.

§ 102lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostja on palunud võtta arvesse tema majanduslikku olukorda ja mõista hageja kasuks välja elatis 100 eurot kuus. Kostja on esitanud kohtule töölepingu (digi tl 20-23), millest nähtuvalt töötab ta I.G.OÜ-s ning tema brutopalk on katseajal 600 eurot kuus. Riigikohus on selgitanud, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (vt RKTKo 24.10.2012 nr 3-2-1-118-12, p 13). Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (vt RKTKo 13.04.2016 nr 3-2-1-17-16, p 11). Juhul kui kostja sissetulek ei ole piisav, on kostjal võimalik oma sissetulekuid suurendada. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt RKTKo 7.02.2018 nr 2-16-118651, p 18). Kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset ja mõjuvat asjaolu, mis tal suurema sissetuleku hankimist takistaks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tema töövõime oleks piiratud, mistõttu saab asuda seisukohale, et kostja on töövõimeline isik ning kostja väited asjaolu kohta, et ei saa teenida suuremat sissetulekut, kuna tal puudub haridus ja oskused suurema palga saamiseks, ei ole kohtu hinnangul kaalukaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Kostjal on töövõimelise isikuna võimalik oma sissetulekuid suurendada ning tänapäeval ei ole hariduse puudumine kohtu hinnangul eluliselt usutavaks argumendiks, mille najal saaks väita, et pole võimalik teha miinimumpalgast tasuvamat tööd. Ametialaste oskuste täiendamine on ühe eluvalikuna alati võimalik. Laste miinimumvajaduste katmiseks täiendava või parema sissetuleku teenimisvõimaluse otsimine on üks osa vanemlikust vastutusest.
2. Kostja on esitanud kohtule tõendina 23.01.2015 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-57494 (digi tl 25- 27), millest nähtuvalt on kostja kohustatud oma teisele lapsele M. L.le tasuma igakuiselt elatist 100 eurot kuus. Kohus märgib, et kuigi kostja on menetlusdokumentides märkinud, et M. L. seaduslik 6 esindaja on esitanud kohtusse elatise suurendamise hagi, ei ole kostja menetluse käigus esitanud kohtule nimetatu kohta täiendavaid tõendeid. Asjaolu, et selline hagi on kohtule esitatud, annab aga aluse järelduseks, et teisele lapsele tasutav summa ei olnud ilmselt piisav, et katta elukalliduse tõusu tõttu lapse vajadusi. Kuigi kostja ei ole pidanud vajalikuks kohtule avaldada teisele lapsele kompromissina tasutava elatise summat, on kohus teinud TsMS § 230 lg 3 alusel päringu kohtute infosüsteemi, millest nähtub, et 11.11.2020 on tsiviilasjas nr 2-20-14005 kinnitatud kompromiss, mille alusel tasub kostja oma teisele lapsele M. L.le elatist 181 eurot.
3. Kostja on menetluses välja toonud, et hageja seaduslikule esindajale laekub ka peretoetus ning seda tuleb elatise väljamõistmisel arvestada.

§ 101

lg 5 kohaselt saab elatist vähendada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Ka hageja esindaja on kohtule esitatud arvutustes arvestanud hageja esindajale laekuva lapsetoetusega 60 eurot ning arvestanud lapse vajaduste katteks pool peretoetusest, s,o 30 eurot. Alates 2022. aastast kehtiva

§ 101

lg 5 redaktsiooni järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, mistõttu tuleb kohtu hinnangul ka seda elatise väljamõistmisel arvestada. 27. Kohus märgib, et on 24.08.2022 määruses määranud pooltele üksnes õiguslike seisukohtade esitamiseks tähtaja 16.09.2022 ja selgitanud, et nimetatud tähtaja jooksul tuleb soovi korral esitada üksnes õiguslikud seisukohad ning nõuete muutmine ja/või täiendavate asjaolude esitamine ei ole lubatav (vt RKTKo 22.09.2014 nr 3-2-1-67-14, p 38; RKTKo 11.06.2014 nr 3-2-1-40-14, p 15). Siiski on kostja oma 16.09.2022 seisukohas (s.o kohtu määratud tähtaja viimasel päeval) esitanud täiendavad asjaolud, et käesoleva aasta juulikuust arvates on laps xxx juures lisaks eeltoodule veetnud terve nädala ja augustis veetis laps xxx juures kolm nädalavahetust ning lisaks nädala sees viis ööpäeva (seega igal kuul minimaalselt 8 ööpäevapäeva vanematevahelisel kokkuleppel). Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole esitanud eelmärgitud asjaolu varem. TsMS § 329 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, vastuväited ja tõendid esitada nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Tegemist on kostja poolt esitatud täiendava asjaoluga, mille esitamine ei olnud lähtuvalt eeltoodust lubatav. Sellises olukorras tooks täiendavate asjaolude vastuvõtmine paratamatult kaasa menetluse venimise, kuivõrd ka vastaspoolele tuleks anda võimalus nende kohta seisukoht esitada, kuid kohtu määratud seisukohtade esitamise aeg on juba möödas. Teiseks, et isegi juhul, kui poolte kokkuleppel viibiks laps mõnel päeval kuus täiendavalt kostja juures, siis selle kindlaksmääramisel, kui palju aega veedab elatise maksmise tähenduses hageja kostjaga, tuleb eelkõige lähtuda kehtestatud suhtluskorrast (vt RKTKo 12.05.2021 määrus nr 2-18-6491, p 14.1).

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja esindaja on avaldanud, et hageja ei veeda lapsega aega rohkem kui 7 päeva kuus. Kohus märgib, et kohtu infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 27.04.2022 määrusega (jõustunud 29.06.2022) tsiviilasjas nr 2-20-17581 määras kohus kindlaks hageja ja kostja vahelise suhtluskorra. Selle kohaselt viibib hageja paarisnädalatel xxxxx esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 17.0020.

1. Paaritutel nädalatel viibib laps isaga nädalavahetusel reedel 17.30 kuni pühapäevani kell 17.
2. Lisaks viibib laps paaritutel nädalatel isaga ühe õhtu nädala sees kell 17.00-20.
3. Jõulude ajal veedab laps 23.12-24.12 paaritutel aastatel isaga ja 25.12-26.12 emaga ning paarisaastatel 2324.12 emaga ja 25.12-26.12 isaga. Aastavahetuse (31.12.-01.01) veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. Isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva emaga. Lapse sünnipäeva veedab laps paarisaastal isaga ja paaritul aastal emaga. Vastavalt määratud suhtluskorrale viibib hageja kostja juures keskmiselt neli ööpäeva kuus. Kuivõrd hageja viibib kostjaga keskmiselt neli ööpäeva kuus, ei ole kohtu hinnangul alust

§ 101

lg 1 p 6 alusel elatist vähendada proportsionaalselt nende päevade võrra, mil hageja viibib kostjaga, kuna sellise korralduse juures langeb lapse eest vahetu hoolitsemise ning kulude kandmise põhiraskus siiski emale. 7

1. Kohtule jääb selgusetuks kostja esindaja poolt avaldatu, mille kohaselt on hageja esitanud kostja vastu esmalt nõude elatise 500 euro väljamõistmiseks. Hageja on esitanud kohtusse hagi 10.09.2020 ning nõudnud selles kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras, s.o hagi esitamise hetkel 292 eurot kuus. Kogu menetluse kestel ei ole hageja nõudnud elatist suuremas määras. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja eelmärgitud põhjendused tähelepanuta ning lähtub antud asja lahendamisel proportsionaalsuse põhimõttest ehk eelkõige vanemate kohustusest pidada oma lapsi ülal võrdselt. Võttes arvesse kostja sissetulekut ning ka hageja esindaja sissetulekut, mis hageja esindaja poolt 20.10.2020 menetlusdokumendis (digi tl 49-51) märgitult koos lapsetoetusega ligikaudu 600 eurot kuus, saab asjas asuda seisukohale, et vanemate sissetulekud on käesolevas menetluses tuvastatud ulatuses samas suurusjärgus.
2. Arvestades ülaltoodud argumente on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest kuni hageja M. L. täisealiseks saamiseni 185 eurot kuus. See summa arvestab mõlema vanema tuvastatud sissetulekuid, kostja kohustust pidada ülal ka teist last ning lapsevanema kohustust käsutada oma rahalisi vahendeid ülalpeetavate lastega võrdväärselt. Samuti arvestab kohus elatise suurust määrates asjaoluga, et hageja vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni elatis kogusummas 4440 eurot (24x185), millest tuleb maha arvestada kohtumenetluse ajal, s.o perioodil september 2020 kuni juuli 2022 kostja poolt juba tasutud elatis 1784 eurot (digi tl 85-86). Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ühekordne elatishüvitis 2656 eurot (4440-1784).
3. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. MENETLUSKULUD
4. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 8