alusel on Rein Leppik kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 01.11.
Isiku tegu on kvalifitseeritud
Väärteo toimepanemine on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidega. Üldmenetluse otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistusliigi määramisel arvestanud, et isikut on ühel korral (2021. a) karistatud samalaadse teo toimepanemise eest
Seega asus kohtuväline menetleja seisukohale, et rahatrahv ei ole karistusliigina isiku puhul sobilik. Karistuse määramisel arvestati karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavad asjaolud puudusid. Isikule määrati
10.10.2022 registreeriti Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija E. B. koostatud 05.10.2022 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244022004197. Kaebuse esitaja nõustub kaebuses, et rikkumine toimus, kuid palub mõista talle karistus, mis ei oleks seotud juhtimisõiguse äravõtmisega, mis talle vajalik seoses tööga. Kaebuse esitaja kahetseb tehtut ja mõistab oma süüd. Menetlusalune isik väljendas kaebuses, et ta kohtuistungit ei soovi ja nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja on seisukoha esitanud kirjalikult ning nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja palub jätta menetlusaluse isiku kaebuse karistuse määramise osas rahuldamata ning otsuse muutmata. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus määratud karistuse muutmise osas rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7) tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik pani toime ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest
lg 2 järgi, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut (1200 eurot), arest kuni 30 päeva 2/8 või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 (kaheteistkümne) kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmest) kuust kuni 9 (üheksa) kuuni, kui isikut ei ole varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ja 3 (kolmest) kuust kuni 12 (kaheteistkümne) kuuni, kui isikut on varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusreeglite järgmisel. Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Menetlusaluse isiku ütlustest ja kaebusest nähtub, et isik tegi alkoholi tarvitamise järgselt oma kainuse kohta vale järelduse. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli menetlusalusel isikul suur, mitte väiksem kui 0,51 mg/l. Menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholi piirmäära ületamise tulemus on selline, mille puhul juht pidi tajuma, et alkohol ei organismist lahkunud. Lisaks sellele see ei ole esimene kord, kui menetlusalune isik juhib mootorsõidukit ületades lubatud alkoholi piirmäära. Karistusregistri andmete kohaselt on isikul üks kehtiv väärteokaristus samalaadse väärteo toimepanemise eest. 13.10.2021. a isikut karistati kohtuvälise menetleja otsusega
Lisaks sellele menetlusaluse isiku suhtes on 18.10.2021. a abiprokuröri poolt tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus nr 21244000998 KarS §424 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 16.10.2021 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) KrMS § 202 lg 7 ja § 206 alusel ning määrati kohustuseks mitte tarbida alkoholi ning läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm „Alkoholi piirmäära ületanud mootorsõiduki juhtide rehabilitatsiooniprogramm“. Antud programm ei täitnud oma eesmärki, sest menetlusalune isik jätkab mootorsõiduki juhtimist alkoholi mõju all. Menetlusaluse isiku käitumine näitab üheselt seda, et varem määratud karistus väärteokorras ja kriminaalmenetluse nr 21244000998 raames määratud kohustused oma eesmärki ei täida ja isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil. Arvestades ülaltoodut kohtuväline menetleja peab vajalikuks määrata antud väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise, mis sunnib teda õiguskuulekusele ja eemaldab ta liiklusest. Otsuse vastuvõtmisel kergendava asjaoluna arvestati kaebuse esitaja poolt süü tunnistamist ja kahetsust vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Kohtuvälise menetleja seisukohast väärteomenetluse käigus karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 alusel tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistuse viis ja määr põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks on vastavuses nii teo raskusega kui ka isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvide ja riigikohtu lahenditega. Määratud karistus on väiksem, kui sanktsiooni keskmine määr milleks on 6 (kuus kuud). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt mootorsõiduki juhtimises juhile keelatud seisundis. Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija A. B. koostas 05.10.2022 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244022004197, millega tunnistas Rein Leppik süüdi
Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. 3/8 Rein Leppiku poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis kinnitavad järgmised tõendid: - 13.09.2022 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtub, et 13.09.2022 kell 18:19 – 18:24 kontrolliti mootorsõiduki juhi, kelleks Rein Leppik, alkoholiseisundit ja tuvastati, et tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldust vähemalt 0,51 mg/l kohta. Isik on protokolliga tutvunud. Vastuväiteis, märkusi ei ole tehtud. - Tunnistaja ülekuulamise protokoll, milles antud ütlustes patrullpolitseinik E. M. kirjeldab, et koos teise patrullpolitseinikuga teostasid nad liiklusreidi ( joobes juhtide tuvastamine) Jõhvi linnas Puru tee 18 hoone juures ja 13.09.2022 kell 18:09 peatati sõiduk 499 BGY, mille juht oli Rein Leppik. Indikaatorvahend näitas, et isiku organismis on alkoholi, mille tõttu oli isik saadetud tõendusliku alkomeetriga kontrollile, mille näit oli positiivne ja isik ei vaielnud, selgitas, et tarvitas alkoholi eile õhtul ja oli rikkumisega nõus. - Menetlusaluse isiku 13.09.2022 ülekuulamise protokoll, milles antud ütlustega Rein Leppik kinnitab, et eile 12.09.2022 oli sünnipäev ja ta tarvitas alkoholi. Täna juba käis tööl ja tundis ennast hästi. Kahetseb tehtut. Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ning et teo pani toime menetlusalune isik. Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et: 13.09.2022 kl 18.08 Ida Virumaal, Jõhvi vallas, Jõhvi linnas Puru tee x asuva maja juures juhtis Rein Leppik mootorsõidukit alkoholiseisundis, mis tema väljahingatavas õhus olu alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,51 mg/l kohta.
lg 11 p 2 sätestab, et juhile on keelatudjoobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Isik juhtis mootorsõidukit ajal, mil tema organismis oli alkoholi vähemalt 0,51 mg/l kohta. Seega isik rikkus
Nimetatud tegu on karistatav
lg 2 järgi.
lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega väärteo koosseisu objektiivne külg on tõendamist leidnud. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et Rein Leppik täitis
S § 16 lg 3 mõttes ta teadis, et juhib sõidukit ja tahtis seda. Isik 4/8 teadis, et sõiduki juhtimisele eelmisel päeval ( õhtul) tarvitas ta piisavalt alkoholi. Juhile keelatud alkoholitarvitamisest tingitud seisundisse suhtus isik sõiduki juhtimisel vähemalt kaudse tahtlusega. Isik tarvitas 12.09.2022 õhtul nii palju alkoholi, et järgmisel päeval 13.09.2022 kella 18 paiku oli tema organismis endiselt alkoholi ja seda 0,51 mg/l kohta väljahingatavas õhus, mis ei ole miinimumlähedane. Alkoholisisalduse näit annab tunnistuse sellest, et kui alkoholi tarvitati alles eelmisel õhtul, ei olnud tegemist ühe klaasi veiniga, mille puhul oleks isikul põhjendatud ootus, et järgmise päeva õhtuks alkoholi organismis enam ei ole. Seega asudes 13.09.2022 õhtul juhtima autot pidas isik võimalikuks, et tema organismis on keelatud alkoholisisaldus ja, sõites sõidukiga sellises seisundis, soostus isik ehk möönis , et ta juhib sõidukit juhile keelatud alkoholi tarvitamisest tungitud seisundis (KarS § 16 lg 4 kaudse tahtluse sisu). Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS
lg 2).
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus, mis liiki karistust isikule toimepandud rikkumise eest tuleb kohaldada. Menetlusalune isik palus kaebuses mõista rahatrahvi, jätta juhiload alles. 5/8 Rein Leppikule on kohtuväline menetleja määranud põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks ehk sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral. Kohtuvälise menetleja on otsuses põhjendanud karistus liiki sellega, et karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 1 väärteokaristus samalaadse teo eest ( määratud oktoobris 2021), milles isikut karistati 800 euro rahatrahviga, mille isik tasus 05.07.2022. Andes arvamuse kirjalikus menetluses osutas kohtuväline menetleja põhjendatult, et isiku suhtes on kriminaalmenetlus nr 21244000998 KarS § 424 lg 1 järgi toimepandud kuriteod ( kriminaalses joobes juhtimine) prokuratuuri poolt lõpetatud ( vastusele on lisatud lõpetamise 18.10.2021 määrus, mis on isikule e-toimikus kättesaadav) Isikule oli määrusega kuni 18.04.2022 määratud hulka kohustusi, nimelt: Mitte tarvitada alkoholi; Läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm „Alkoholi piirmäära ületanud mootorsõiduki juhtide rehabilitatsiooniprogramm“, mille viib läbi MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus; Hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse allkirjastamisest tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne analüüs (täpsem info infolehes); Peale vereproovi uuringu vastust, registreerima end perearsti vastuvõtule ja minema kokkulepitud ajal vastuvõtule võimaliku alkoholi tarvitamise häire tuvastamiseks ja nõustamiseks. Perearsti poole pöördumise kohta on vajalik esitada vastavasisuline õiend prokurörile; Kuus kuud pärast esmaste vereanalüüside andmist on isik kohustatud läbima korduva alkoholi liigtarvitamise laboratoorse analüüsi; Hiljemalt 18.05.2022 esitada kriminaalmenetluse lõpetanud prokurörile alljärgnevad dokumendid: Labori poolt väljastatud esmase ja korduva vereanalüüsi tulemused. Perearsti poolt väljastatud õiendi isiku pöördumise kohta perearsti vastuvõtule võimaliku alkoholi tarvitamise häire tuvastamiseks ja nõustamiseks. Õiend sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimise kohta. Kohus märgib, et tõepoolest, isikut püüti mõjutada nii karistuslikult määrates karistusena rahatrahvi kuid ka kriminaalmenetluse lõpetamise kaudu, määrates talle hulka olulisi kohustusi. Paraku kohaldatud meetmed tulemust ei andnud. 13.09.2022 isik taas juhtis mootorsõidukit juhilekeelatud alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et rahatrahv karistusliigina ei ole menetlusaluse isiku jaoks sobilik seaduskuuleka käitumise tagamise eesmärgi saavutamiseks ja isik on varasemalt olemata rahatrahvist käitunud liiklust ohustaval viisil. Kohus peab märkima, et menetlusaluse isiku käitumine liikluses on ajas püsivalt ohtlik – isikult tulenev konkreetne oht seisnes selles, et ta tarvitab alkoholi ja keelatud seisundis juhib sõidukit ja seda korduvalt. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja järeldus, et isikut ei ole põhjendatud karistada taas rahatrahviga, on õige. Kohus näeb isiku korduvast samalaadsest rikkumisest, et rahatrahviga karistamine põhjendatud ei ole. Sellega ei ole võimalik saavutada eesmärki, et isik hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt karistusliigina valitud juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud. Juhul, kui juhtimisõiguse olemasolu on isiku igapäevases elus oluline moment ( seda isik väidab kaebuses), võib selle karistusliigi kaudu isikut tõhusamalt, võrreldes rahatrahviga, mõjutada ja suunata seadusekuulekusele. Selline karistusliik nagu see juhtimisõiguse äravõtmine, kitsendab isiku igapäevasee elu mugavusi, millega isik on elus harjunud ja just see võib panna isik mõtlema ja oma käitumist korrigeerima. Juhtimisõiguse äravõtmisel kui karistusel üldse on eeskätt eripreventiivne tähendus, see peab olema suunatud konkreetse isiku käitumise korrigeerimiseks, tema hoiakute muutmiseks, et isik ei saaks enam samalaadseid tegusid toime panna ( Riigikohtu lahend 3-1-1-6-17, p 16). 6/8 Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus, et isik on ühe teoga pannud toime ühe rikkumise. Ühe rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kui see oleks ühe teoga mitme rikkumise toimepanemise puhul. Teo asjaolud ei ole sellised, et saaks väita, et just selline tegu oli isiku teistest tegudest kuidagi eriti ohtlikum. Teo toimepanemise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktiga, isik lõi liiklejatele teatud ohu. Menetlusalune isik juhtis sõidukit seisundis, mis tema organismis oli alkoholi vähemalt 0,51 mg/l kohta.
lg 2 sätte kohaselt on antud rikkumise puhul tegemist alkoholisisalduse vahemiku keskmisesse ossa jääva näiduga (0,25 – 0,74 mg/l). Eeltoodut arvestades hindab kohus Rein Leppiku süüd teos pigem keskmisena. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et kuigi
lg 2 puhul on tegemist ohudeliktiga, ehk kahjulikke tagajärgi ei pea koosseisu täitmiseks saabuma, märgib kohus, ei alkoholi tarvitamisest keelatud seisundis sõiduki juhtimine on liikluskultuuris ja liiklusõigusruumis selgelt taunitav tegu ja väheoluliseks seda pidada ei tohi. Kohus selgitab, et teo ohtlikkusega on seaduseandja arvestanud täiel määral sanktsiooni vahemike kehtestamisel ja karistust kohaldav menetleja ei peagi sellist ohtlikkust kuidagi veel rõhutama. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü suurus on keskmises määras. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on karistust kergendav asjaolu süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et tunnistab ja kahetseb tegu. Kohtuväline menetleja on arvestanud menetlusaluse isiku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes puhtsüdamliku kahetsusena. Kohtu hinnangul on isik oma tegu hinnates olnud järjepidev ja väljendanud oma kahetsust vahetult peale teo toime panemist(tunnistaja ütluste kohaselt), ülekuulamise ajal kui ka kaebuses ning puudub alus kahelda isiku kahetsuse siiruses. Ka kohus arvestab selle kergendava asjaoluga. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid 3-11-76-12 p. 7 ; 3-1-1-52-13 p. 19). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul 1 väärteokaristus. Samuti isiku suhtes lõpetati
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.