Obsah (6)

§ 661§ 430§ 428§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7445 Tsiviilasi A.L. hagiavaldus K.L.

§ 661lg 4).

Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A.L. (hageja) hagiavaldus K.L. (kostja/ laps) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu xx.xx.xxxx tagaseljaotsusega tsiviilasjas x-xxxxxxx hagejalt välja mõistetud kostja kasuks elatis alates 01.01.2019 igakuiselt 270 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja elab koos emaga ja ema elukaaslasega. Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjale kaks alaealist last, kelle suhtes lahuselav vanem oma ülalpidamiskohustust ei täida. Hagejale laekub temaga koos elavate laste ülalpidamiseks riigi elatisabi. Kuna hagejalt on kostja kasuks väljamõistetud elatis ja on tekkinud elatisvõlg, peab kohtutäitur täitemenetluse raames kinni hageja töötasu ja võtab temapangakontolt maha kõik rahasummad, jättes hageja arvelduskontole vaid ühe isiku toimetulekuraha, so 350 eurot. Hagejal ei ole võimalik märgitud summa ulatuses ülal pidada ennast ja kahte koolis käivat last. Hagejaga koos elavat kaks alaealist last on tunduvalt halvemas olukorras kui kostja. Hageja on võimeline tasuma kostjale elatist 150 eurot kuus.
2. Kostja hagi ei tunnista.
3. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja edastas 18.11.2022 kompromissi, milline on hageja ja kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud 17.11.
4. Kompromissi kohaselt hageja maksab alates 01.12.2022.a. kostjale igakuiselt muutuvas suuruses elatis, mis käesoleval ajal (kuni 30.03.2023) on 225,64 eurot, kuid mitte alla PKS 101 sätestatud määra kuni kostja täisealiseks saamiseni, so kuni xx xx xxxx. Hageja tasub elatise iga kuu 19 kuupäevaks kostja seadusliku esindaja G.K. (K.) arvelduskontole nr EExxx selgitusega „elatis“. Iga aasta
5. aprillil arvestatakse uus muutuva suurusega igakuise elatise suurus vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 3-7 ja § 102 lg 2 (või lg 3) alusel koostatud valemile: baassumma + 3% keskmisest brutokuupalgast - lapsetoetus - keskmine aasta jooksul isa juures viibitud päevade arv kuus. Iga aasta
6. aprillil arvestatakse uus muutuva suurusega igakuise elatise suurus kasutades Elatiskalkulaatorit (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) või selle võimalikku analoogi. Pooled lepivad kokku, et kompromissi kinnitav kohtumäärus ei ole vaidlustatav (loobutakse edasikaebeõigusest) ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda va kostja riigi õigusabi tasu ja kulud esindamises tsiviilasjas nr 2-22-7445, mis pooled paluvad jätta riigi kanda. Hageja ja kostja taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasjas nr 2-22-7445 menetluse lõpetamist selleks kohtuistungit pidamata. Osapooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadustega, kompromiss ei riku avalikke huve ning 2 Tsiviilasi nr 2-22-7445 kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad osapooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus.
7. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

1. Kohus selgitab, et kinnitab määrusega kokkulepet sisaldavad punktid 3.1.-3.
2. koos alapunktidega muutes nummerdust vastavalt resolutsiooni nummerdusega. Punktis 1.
3. (kohtule esitatud kompromissi punktis 3.1.) kohus lisas „§“ märgi, mis kompromissi sisu ei muuda, kuid kõrvaldab ilmse ebaselguse.
4. Kohus selgitab pooltele menetluse lõpetamise tagajärjed, millised on sätestatud

§-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Selguse huvides kohus märgib kompromissi kinnitava määruse resolutsioonis, et kohtu poolt kinnitatud kompromiss muudab xx.xx.xxxx tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx väljamõistetud elatise suurust alates 01.12.2022. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3