KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Vutt, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-13846 Tsiviilasi Paavo

) § 61 lg 1 näeb ette, et üldkoosoleku otsusega võib juhatuse liikme tagasi kutsuda sõltumata põhjusest. Kui ühistul on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui ühistul ei ole nõukogu, võib vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20 liikme, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Seega on käesoleval juhul õigus esitada avaldus juhatuse liikme tagasikutsumiseks vähemalt 1/10 ühistu liikmetel, mitte aga hagejal üksinda. Hageja nõue juhatuse liikme tagasikutsumiseks tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Tulenevalt eeltoodust langeb ära ka vajadus määrata juhatuse asendusliige, sest nõude eesmärk ei ole avaldusega saavutatav. 2 Ühistu 17. augusti 2022. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamise kohta märkis kohus järgmist.

§ 52

lg 1 kohaselt võib kohus ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates otsuse vastuvõtmisest.

§ 52

lg 4 järgi kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud

§ 52lg-s 1 nimetatud tähtaeg.

Kuna üldkoosoleku otsus võeti vastu 17. augustil 2022, ei aruta kohus asja enne

§ 52lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist ehk 17.

november

1. Pärast seda määrab kohus tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ja otsustab hagi menetlusse võtmise. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohus jättis menetlusse võtmata juhatuse asendusliikme määramise nõude. Hageja ei vaidlusta määrust osas, milles kohus jättis menetlusse võtmata juhatuse liikme tagasikutsumise nõude. Hageja nõue juhatuse asendusliikme määramiseks ei olnud olemuslikult seotud A. Kõivu tagasikutsumise nõudega. Hageja selgitas hagi punktis 46, et taotleb juhatuse asendusliikme määramist ka juhul, kui kohus A. Kõivu tagasikutsumise nõuet ei rahulda. Hageja leiab, et asendusliikme nimetamine on põhjendatud ka juhul, kui praegune juhatuse liige jääb ametisse.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus mh ühistu liikme avalduse alusel määrata mõjuval põhjusel väljalangenud juhatuse liikme asemele asendusliikme. Õiguskirjanduses on leitud, et juhtorgani liige on välja langenud ka juhul, kui juhtorgani liikme ja äriühingu vahel on püsiv huvide konflikt, mis ei võimalda juhtorgani kohustusi täita. A. Kõivu ja ühistu vahel on püsiv huvide konflikt järgmistel põhjustel:

1. a)seoses hüvitusnõuete esitamisega ühistu nimel tema enda ja kolmandate isikute vastu. A. Kõivu ja teiste isikute suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, kus uuritakse ühistu vara omastamist grupiviisiliselt kahtlustatavate poolt. Omastamisega seoses on vaja ühistu nimel esitada hüvitusnõudeid A. Kõivu enda ja kolmandate isikute vastu, mh on vaja esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluses. Äriseadustiku (ÄS) § 317 lg 8 kohaselt otsustab nõukogu juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise ja määrab selleks ka esindaja;
2. b)A. Kõiv on sõlminud ühistu nimel tehinguid/teinud toiminguid, mis ei ole tehtud ühistu vaid kolmanda isiku huvides;
3. c)seoses näiteks vabaajakeskuse arendusega ühistu Maksimarketi kõrvalkrundile. Hageja on hagi punktis 6 selgitanud ja tõendanud, et ilmselt on ühistu, tema 100%-line tütarühing ja ühistu nõukogu liikme Urmas Johansoni äriühing teinud tehinguid, mis on tehtud Urmas Johansoni äriühingu ja mitte ühistu huvides;
4. d)seoses libaliikmete vastuvõtmisega. Hageja on hagi punktides 19-22 ja 43 selgitanud, et A. Kõiv juhatuse liikmena võttis juhatuse otsused, millega võeti vastu 369 libaliiget. Need otsused ei ole tehtud ühistu huvides. Esineb mõjuv põhjus asendusliikme määramiseks. Õiguskirjanduses on leitud, et mõjuva põhjusega on tegu näiteks siis, kui asendusliikme määramiseta on oht, et ühingule tekib kahju. Käesoleval juhul eeldab otsustamine selle üle, kas A. Kõiv on hageja esitatud asjaoludel juhatuse liikme rollist välja langenud või mitte, tõendite hindamist ja õiguslikku analüüsi, mis väljuvad nõude hindamise piiridest menetlusse võtmise staadiumis. Seega leiab hageja, et nõuet juhatuse asendusliikme määramiseks on hageja poolt esitatud asjaoludele tuginedes 3 materiaalõiguslikult võimalik menetleda, mistõttu ei ole see perspektiivitu ning nõuet ei saa TsMS § 371 lg 2 alusel jätta menetlusse võtmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). 5. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, millega maakohus jättis menetlusse võtmata hageja nõude juhatuse asendusliikme määramiseks. Muus osas, sh osas, milles maakohus jättis menetlusse võtmata hageja nõude olemasoleva juhatuse liikme tagasikutsumiseks, ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. 6. Hageja hinnangul on nõue juhatuse asendusliikme määramiseks põhjendatud ka juhul, kui praegune juhatuse liige jääb ametisse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 61

lg 3 alusel võib kohus mõjuval põhjusel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme kuni juhatuse liikme määramiseni üldkoosoleku või nõukogu poolt. Seega on asendusliige võimalik määrata üksnes juhul, kui juhatuse liige on välja langenud. Praegu hagis toodud asjaoludel sellise olukorraga tegemist ei ole. Hagi kohaselt on ühistul praegu olemas juhatuse liige – A. Kõiv. 7. Hageja on leiab, ühistu ja A. Kõivu vahel on püsiv huvide konflikt, mis ei võimalda juhatuse liikmel juhtorgani kohustusi täita. Püsiv huvide konflikt juhatuse liikme ja ühistu vahel väljendub selles, et praegune juhatuse liige ei saa esitada ühistu nimel hüvitusnõudeid tema enda ja temaga seotud kolmandate isikute vastu (mh esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluses), sh ei ole praegune juhatuse liige teinud tehinguid ühistu huvides ning on võtnud vastu libaliikmeid. Ringkonnakohus märgib, et ka eeltoodu ei ole aluseks juhatusse asendusliikme määramiseks. Nagu hageja ise välja toob, ei ole juhatuse liikme vastu nõuete esitamine juhatuse pädevuses.

§ 64

lg 2 kohaselt kohaldatakse nõukogu pädevusele ja tegevusele vastavalt äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 317 lg 8 kohaselt otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja. ÄS § 317 lg-st 8 koostoimes

§ 64

lg-ga 2 tuleneb seega, et igasuguste kahju hüvitamise nõuete ja hagide esitamine ühistu nimel juhatuse liikme vastu, st õigusvaidluse pidamine juhatuse liikmega on nõukogu pädevuses. Järelikult ei lahenda juhatuse asendusliikme määramine praegusel juhul hageja poolt esile toodud probleeme. Isegi kui juhatuse asendusliige määrataks, ei oleks tal pädevust esitada kahju hüvitamise nõudeid ühistu nimel teise juhatuse liikme vastu. Juhatuse asendusliikme määramise nõude eesmärk ei ole avaldusega saavutatav. Seega on maakohus õigesti leidnud, et esineb alus juhatuse asendusliikme määramise nõude menetlusse võtmata jätmiseks, sest esitatud nõudega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). 8. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et

§ 61

lg 1 näeb ette, et nõukogu võib juhatuse liikme tagasi kutsuda sõltumata põhjusest. Kui ühistu juhtorgani liikme ja ühistu vahel on tekkinud huvide konflikt, siis on nõukogu pädevuses kutsuda juhatuse liige tagasi. Eeldades hageja väidete õigsust, et ühistul puudub hetkel nõukogu, kuivõrd üldkoosoleku otsused 4 nõukogu liikmete valimise kohta on tühised, on võimalik taotleda

§ 64lg 2 ja ÄS § 319 lg 6 alusel nõukogu asendusliikmete määramist.

1. Käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik.
2. Määruse peale saab TsMS § 372 lg 5 järgi esitada määruskaebuse. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Margit Vutt 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin