← Eesti

1-22-6204/8

Obsah (4)§ 200§ 199§ 64§ 68

1-22-6204 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. novembril 2022 Tallinnas Kriminaalasja number 1-22-6204 (22231702474) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi

§ 200

lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav Jevgeni Šmeljov – isikukood 38809050219, elukoht xxx (viibib Tallinna vanglas), emakeel xxx keel, xxx, kodakondsus xxx, xxx, xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jevgeni Šmeljov

§ 200lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat 4 kuud.

Süüdi tunnistada Jevgeni Šmeljov

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ning mõista liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 30.08.

  1. Jevgeni Šmeljovi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1 Välja mõista Jevgeni Šmeljovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1635 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 338,40 eurot riigituludesse. Kohustada Jevgeni Šmeljovi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 164,45 eurot. Menetluskulud kogusummas 1973, 40 eurot tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
  2. Selgitusse võib märkida: „Jevgeni Šmeljov, kriminaalasi 122-6204 menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Jevgeni Šmeljovilt kannatanu D P (IBAN: xxx, SEB Pank) kasuks 250 eurot. Asitõendid – DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Jevgeni Šmeljovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 12.08.2022 kella 21:30 ja 21:45 vahelisel ajal xxx aadressil asuva xxx kaupluse taga ründas D Pi, lüües kannatanut pea piirkonda, tõugates kannatanu pikali ning surudes põlvega kannatanu rinnule. Jevgeni Šmeljov võttis kannatanu suhtes kasutatud vägivalla toimel, põlvega rinnale surumise ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omistamise eesmärgil kannatanu pükste küljetaskust ära mobiiltelefoni Samsung S10 Lite maksumusega 499 eurot ja rebis jõuga kannatanu kaelast ära kullast kaelaketi väärtusega 1430 eurot. Kuivõrd rinnale surumisega tekitatud pinge kannatanu rinnul lõdvenes, sai kannatanu püsti tõusta ning Jevgeni Šmeljov nõudis kannatanult raha ja pangakaardi üleandmist. Kannatanu D P, tundes tõsiselt võetavat hirmu oma elu ja tervise pärast ning kartes füüsilise vägivalla kasutamise jätkamist, nõustus Jevgeni Šmeljovi nõudmisel andma Jevgeni Šmeljovile enda SEB Pank pangakaarti koos pinkoodiga, misjärel Jevgeni Šmeljov lahkus kannatanu kaelaketi, mobiiltelefoni ja SEB Pank pangakaardiga. Kuivõrd kannatanu ütles Jevgeni Šmeljovile teadlikult vale pin-koodi, tuli Jevgeni Šmeljov tagasi ja nõudis ähvardavalt politsei saabumist sündmuskohal oodanud kannatanult õige pin-koodi ütlemist, saades teistkordselt vale pin-koodi, lahkus Jevgeni Šmeljov kannatanu juurest. Sellise tegevusega tekitas Jevgeni Šmeljov kannatanule füüsilist 2 valu, hingamisraskust ja tervisekahjustusi (marrastusi kaela tagumisele pinnale) ning varalist kahju vähemalt 1929 euro ulatuses. Oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Šmeljov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, s.o

§ 200lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema varem röövimise toime pannud isikuna, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil haaras 25.08.2022 kella 11:00 paiku xxx ja xxx majade vahelisel alal S K taskust kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S21 FE väärtusega 727,77 eurot ja kuigi S.K koheselt nõudis J.Šmeljovilt temale kuuluva telefoni tagastamist, jooksis Jevgeni Šmeljov sellega minema ja varguse järel müüs mobiiltelefoni maha. Oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Šmeljov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omistamise eesmärgil avalikult, s.o

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhj endused Süüdistatava Jevgeni Šmeljovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.10.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Jevgeni Šmeljovi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 200

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat 4 kuud ning

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud.

§ 64lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõista neli

(4)aastat ja kaheksa
(8)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks Jevgeni Šmeljovi kinnipidamise päev, s.o 30.08.2022. Asitõendid Kr

MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – DVDplaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1635 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 kaitsjatasu summas 338,40 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt 3 hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.