lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav Jevgeni Šmeljov – isikukood 38809050219, elukoht xxx (viibib Tallinna vanglas), emakeel xxx keel, xxx, kodakondsus xxx, xxx, xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jevgeni Šmeljov
Süüdi tunnistada Jevgeni Šmeljov
lg 2 p 4, 5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ning mõista liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 30.08.
Samuti tema varem röövimise toime pannud isikuna, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil haaras 25.08.2022 kella 11:00 paiku xxx ja xxx majade vahelisel alal S K taskust kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S21 FE väärtusega 727,77 eurot ja kuigi S.K koheselt nõudis J.Šmeljovilt temale kuuluva telefoni tagastamist, jooksis Jevgeni Šmeljov sellega minema ja varguse järel müüs mobiiltelefoni maha. Oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Šmeljov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omistamise eesmärgil avalikult, s.o
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhj endused Süüdistatava Jevgeni Šmeljovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.10.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Jevgeni Šmeljovi süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat 4 kuud ning
lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud.
MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – DVDplaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1635 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 kaitsjatasu summas 338,40 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt 3 hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.