2-22-12609/8

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2022.a. Rakvere Kohtunik Maido Roots Tsiviilasja number 2-22-12609 Kohtuasi S. I.’i hagiavaldus Viru-Nigula vald (vallavalitsuse kaudu) vastu pärandi vastuvõtmise tuvastamiseks Hagihind 3 500 eurot Menetluse staatus Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: S. I. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, epost: xxxx) Hageja esindaja: Harland Paas (lepinguline esindaja, epost: harland@hugolegal.ee) Kostja: Viru-Nigula vald (vallavalitsuse kaudu, registrikood 75020500, asukoht: Kasemäe 19, 44107 Kunda, e-post: vallavalitsus@viru-nigula.ee RESOLUTSIOON

1. S. I.i hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
2. Tuvastada, et S. I. on vastu võtnud G. I. (ik xxxx) pärandvara, milleks on korteriomand asukohaga xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx all. 1
3. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.
4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
5. S. I. esitas hagiavalduse Viru-Nigula vald (vallavalitsuse kaudu) vastu pärandi vastuvõtmise tuvastamiseks. Hageja palub tuvastada, et S. I. võttis vastu oma isa G. I.’i (ik xxxx, surnud xxxx) pärandi, sh korteriomandi asukohaga Xxxx, kinnistu registriosa number xxxx. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 01.05.1995 korteri Xxxx linn ostu-müügileping. G. I. suri xxxx. Korteriomand kinnistati peale G. I. surma ja see on ka käesoleval ajal G. I.i ainuomandis. Pärimismenetlust ei ole toimunud ja G. I.i ainsaks seadusjärgseks pärijaks on hageja. Hageja on peale pärandaja surma pärandvara kasutanud ja käsutanud. Hageja soovib, et ta saaks isa pärijana korteriomandi õiguslikult enda omandiks vormistada. Kostjaks käeolevas hagimenetluses on Viru-Nigula vald (Viru-Nigula Vallavalitsuse kaudu), kuivõrd G. I.il peale hageja teisi pärijaid ei ole, ja tema pärimisõiguse mitte tunnustamise korral oleks pärijaks kohalik omavalitsus. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
6. Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse. Vastuses tunnistab kostja nõuet. Kostja tutvunud hageja poolt esitatud tõenditega asus kostja tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hageja on asunud korterit kui pärandvara valdama ja kasutama (küll ehk koos oma emaga). Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused
7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest.
9. Vastavalt TsMS § 440 lõikele 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Pärandvara avamisel kehtinud pärimisseaduse § 117 lõike 3 kohaselt pärija kes ei ole esitanud pärandist loobumise avaldust seaduses nimetatud tähtaja jooksul, kuid on asunud seaduse § 118s sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. 2 Hageja on nimetatud korteriomandit käsutanud ja kasutanud aastast 1987 ja ei ole esitanud pärandist loobumise avaldust, seega on hageja oma tegevustega pärandi vastu võtnud. S. I. on G. I.i seadusjärge ainupärija.
10. Kuigi TsMS § 444 lõige 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud pärandiavamise hetkel kehtinud pärimisseaduse (PärS) § 10 lg 1, § 11 lg 1, § 117 lg 3 ja § 118 ja tõendatud kostja omaksvõtuga.
11. Eeltoodust ning TsMS § 434, § 436, § 438, § 442 ja § 632 lähtudes rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus
12. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 4 võib kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulude poolte endi kanda, kostja ei ole oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise vajadust seega oleks menetluskulude väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane. / allkirjastatud digitaalselt / Maido Roots Kohtunik 3