Obsah (5)

§ 100§ 97§ 101§ 105§ 106

KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1961 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad K Ki hag

§ 100lg 4).

1. Elatis tuleb kanda P Ni arvelduskontole XXX.
2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul 2-16-1961 õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja palub välja mõista kummaltki kostjalt 100 eurot elatist kuus asenduskohustusena kuni hageja täisealiseks saamiseni. Avalduse kohaselt sündis P Ni (hageja ema) ja A Ki (hageja isa) lähedasest suhtest hageja K K.
3. märtsi
4. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-62785 mõistis Viru Maakohus A Kilt hageja kasuks välja 200 eurot elatist kuus. A K kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud. Kohtuotsuste täitmata jätmise osas on kohtutäitur Jane Rumjantseva büroos algatatud täitemenetlus. Vastavalt kohtutäituri
5. jaanuari
6. a õiendile nr 15-566 (tl 7) oli A Ki elatise võlg
7. jaanuari
8. aastal 3800,00 eurot. Kohtutäituri sõnul ei saa kohtuotsuseid täita, kuna A Kil ei ole vallasvara, mille arvelt saaks sissenõuet täita, A. Ki pangakontodel raha ei ole. A. Kil on küll kinnisvara, kuid selle osas on nõudeid esitanud veel kaks notarit. Hageja on täielikult hageja ema ülalpidamisel. Nii lapse isa kui kostjad lapse kasvatamisel ei osale. Hageja ema üksi last kasvatada ei suuda.
9. veebruari
10. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjaid esitama kohtule kirjalikud vastused. Kostjate vastused Kostjad hagi ei tunnista, teatades, et nad ei ole hagejat K Kit kunagi näinud, ei ole tema olemasolust teadlikud ega usu, et ta on nende lapselaps. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Elatise kohtuotsused Vaidlust ei ole selles, et
11. märtsi
12. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-62785 mõistis Viru Maakohus A Kilt hageja kasuks välja 200 eurot elatist kuus. 2 2-16-1961 Kohtuotsuse täitmine Vaidlust ei ole selles, et A K kohtuotsust täitnud ei ole. Kohtutäituri esitatud õiendi kohaselt ei ole osutunud võimalikuks kohtuotsust osaliseltki täita. A Ki kinnisvarale on pööranud sissenõude veel kaks täiturit. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

lg 1 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 105lg 1 alusel annab alaneja sugulane ülalpidamist enne ülenejat sugulast.

Asenduskohustus Vastavalt

§-le 106 lg 2 juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Eelnevas lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Hageja esitatud täitmismaterjalidest tulenevalt ei ole hageja isa A K olnud pikka aega võimeline oma elatisekohustust täitma. See suutmatus ei ole ajutine. Seetõttu tuleb elatis välja mõista kostjatelt kui hageja vanavanematelt asenduskohustusena. Kostjate vastuväiteid ei saa võtta arvesse asenduskohustusest vabastamise alustena. Kostjate poeg A K on hageja isana kantud hageja sünnitunnistusele ja isadust vaidlustanud ei ole. Kostjad on tööealised ja töövõimelised inimesed. Juhul kui nende töövõimeline poeg ei ole pikka aega olnud suuteline oma lapsele elatist maksma, peavad otsima elatise maksmiseks võimalusi tema vanemad. Kostjad ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, miks nad ei ole võimelised asenduskohustust täitma. Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsuse nr 3-2-1-75-11 p 18 kohaselt tekib vanavanemal

§ 106

lg 2 kohaselt asenduskohustus /…/ ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud. /.../ Kuna hagejal arvelduskontot ei ole, tuleb elatis kanda hageja seadusliku esindaja P Ni arvelduskontole XXX. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. 3 2-16-1961 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2017 kohtuotsusega. 4