← Eesti

2-22-7050/10

Obsah (7)§ 440§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 175

2-22-7050 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-70

§ 440lg 1 järgi kostja õigeksvõtul põhinev otsus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista Sxxxx

Zxxxxxxxx AS Aktiva Portfolio kasuks 16 107,53 eurot, sh tarbijakrediidilepingust tulenev põhivõlg 13 095,83 eurot, intress 425,68 eurot, haldustasu 12,50 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivis põhinõudelt seisuga 29.09.

  1. a summas 2523,52 eurot.
  2. Välja mõista Sxxx Zxxxxxxxx AS Aktiva Portfolio kasuks alates 30.09.
  3. a viivis määras 7,9% aastas tasumata põhinõudelt (13 095,83 eurot) kuni põhivõlgnevuste täitmiseni.
  4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
  5. Jätta menetluskulud SxxxxZxxxxxx kanda.
  6. Välja mõista SxxxxZxxxxxxxx AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskulud summas 1220 eurot. 1

(3)Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. AS Aktiva Portfolio esitas 11.05.
  2. a kohtule hagiavalduse Sxxx Zxxxxx vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 13 095,83 eurot, intressi 425,68 eurot, haldustasu 12,50 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 2123,86 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt viiviste väljamõistmist alates 12.05.
  3. a kuni põhinõude (13 095,83 eurot) täitmiseni lepingujärgses määras 7,9% aastas. Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, sh riigilõiv summas 910 eurot ja hageja õigusabikulud summas 480 eurot. Hageja taotleb väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  4. Tartu Maakohtu 30.05.
  5. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
  6. Kostja kinnitas 05.07.
  7. a menetlusdokumentide kättesaamist ning esitas 26.07.
  8. a vastuse hagiavaldusele. Kostjal puuduvad vastuväited, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja võtab hagi õigeks. Vastuhagi esitada ei soovi. Kostja arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga. Kostja nõustub kirjaliku menetlusega. Tulenevalt kostjal sissetulekute puudumisest pikal perioodil, ei ole olnud võimalik nõuet vähendada. Käesolevalt omab kostja korrapärast sissetulekut ning kostjal on võimalik asuda nõuet täitma.
  9. Kohus tegi 24.08.
  10. a pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kohtule kompromisslepingut esitatud ei ole. KOHTU SEISUKOHT
  11. Kohus leiab, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud, siis tuleb hagi rahuldada.

§ 440

lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata.

Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla summas 13 095,83 eurot, intressi 425,68 eurot, haldustasu 12,50 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivise lepingu põhinõudelt kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 2523,52 (2123,86+399,66) eurot ning edasiulatuva viivise määras 7,9% aastas alates 30.09.2022. a kuni põhivõla täitmiseni.

§ 468

lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 6. Vastavalt

§ 173lg-le 1 märgib kohus otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 2

(3)

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul rahuldab kohus hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.

§ 174

lg 2 järgi määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 980 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 980 (910+70) eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ja selle saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks, mis kuulub kostjate poolt hüvitamisele. Lisaks nähtub hageja menetluskulude nimekirjast, et hageja menetluskuluks on hageja lepingulise esindaja kulu kogusummas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabi on osutatud 4 tundi, s.o esindustasu võlglase kohtumenetluses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud. hageja lepingulise esindaja tasu (kokku 480 eurot) ilmselgelt Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on sama hageja poolt esitatud erinevate hagide puhul samad. Seega pole kohtu hinnangul tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks hagimenetluses 2 tundi, s.o 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 1220 (980+240) eurot (ilma käibemaksuta). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.