Obsah (13)

§ 76§ 100§ 82§ 637§ 396§ 397§ 635§ 8§ 9§ 16§ 20§ 11§ 26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 16. november 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-16052 Mindrek

§ 76

lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt

§ 82

esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse 10 rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

1. Harju Maakohus on asja menetlusse võtnud 14.11.
2. Võlgniku Doneright OÜ (pankrotis) äriplaaniks oli Tartus 8 korteriga elamu soetamine, renoveerimine ja müük, kuid püsiva maksejõuetuse tõttu kuulutati pankrot välja 27.04.
3. Harju Maakohtu 29.04.2019 otsusega jäi hagi nõude tunnustamiseks täies ulatuses rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2020 otsusega tühistati maakohtu otsus ja saadeti uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnkohtu otsuses on märgitud, et laenud on kajastatud hageja majandusaasta aruannetes (2015 aruande lisas 7 ja 2016 aruandes lk 4 ja lisa 2 lk 10), otsusest ei selgu, mis alusel ülekanded siis tehti, kui neid ei tehtud laenusuhte alusel. Selgitatud ei ole ka, miks tehtud tööde aktid ei tõenda tööde tegemist,

§ 637

lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Uuel asja läbivaatamisel määras kohus 05.10.202 kirjaga tuginedes TsMS § 658 lg 2 täpsustada hagejal töövõtulepinguga ning hüpoteegi seadmisega seonduvaid asjaolusid. Tõendite liigid on ammendavalt loetletud TsMS § 229, kohus ei saa hagejale nimetada konkreetset tõendit, mida ta esitab. Seega ei ole hageja seisukoht 29.10.20 menetlusdokumendis õigustatud. Kohus märgib, et TsMS § 230 lg 2 kohustab pooli tõendeid esitama, kohus saab teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Maakohus on 04.10.2020 nõudekirjas määranud tähtaja täpsustada hagiavalduses töövõtulepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid TsMS § 363 lg 1 p 2 mõttes.

1. Hageja nõuded kokku on 294 006,57 eurot ja moodustuvad alljärgnevalt: • Tasumata arved koos viivistega 21 906,62 eurot; • Tagastamata laenud koos intresside ja viivistega 269 625,85 eurot; • Leppetrahvi nõue 4574,10 eurot; • Tasaarvestus xxx üüriga -2100 eurot (296 106.57-2100).
2. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingud on näilikud. Laenud on, kas hagejale tagastatud või anti üle sularaha, misjärel sõlmiti laenuleping ja raha kanti üle võlgnikule. Töövõtulepingut ja sellega kaasnevaid arveid ei eksisteeri, leping puudub ja see suhe on tõendamata. Kohus on määranud 20.04.2021 korraldava istungi, et välja selgitada vaidlusalused asjaolud (tlk 36, IIIkd).
3. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
4. Hagis kirjeldatu kohaselt on hageja andnud võlgnikuga sõlmitud laenulepingute nr 2015-08-18 (sõlmitud 18.08.2015), nr 2015-10-01 (sõlmitud 01.10.2015), nr 2015-10-12 (sõlmitud 12.10.2015), nr 2015-11-03 (sõlmitud 03.11.2015), nr 2016-01-20 (sõlmitud 20.01.2016), nr 2016-03-10 (sõlmitud 10.03.2016), nr 2016-03-15 (sõlmitud 15.03.2016), nr 2016-05-05 (sõlmitud 05.05.2016), nr 2016-07-13 (sõlmitud 13.07.2016), nr 2016-09-16 (sõlmitud 16.09.2016) alusel võlgnikule laenu, millest on tagastamata 219 310,84 eurot ning millelt arvestatud intress moodustab 1796,83 eurot ja viivis 48 527,18 eurot. Kokku on laenulepingute alusel tekkinud hageja nõudesummaks 269 625,85 eurot. Laenulepingust nr 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Hüpoteek on hageja kasuks üle kantud 02.10.2015 hüpoteegi üleandmise kokkuleppega, mille p 5.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi 4574,10 eurot (5% laenulepingu nr 2015-08-18 summast 91 482,04 eurost). 11 28.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Kostja väitel ei ole eluliselt usutav, et hageja finantseeris laenudega võlgniku ehitustegevust, kui ta ka samaaegselt krediteeris seda töövõtusuhte kaudu. Laenud tulnuks tagastada juba 31.12.2015 seisuga, mida aga ei tehtud, vastupidiselt panustati võlgnikule ehistustööde tegemisega ilma ettemaksuta. Kohtu korraldaval istungil 20.02.2021 kinnitas kostja esindaja, et selle üle, et laenud ka üle on kantud märgitud summas, vaidlust ei ole. Kostja väitel on raha muul viisil ehk sularahas tagastatud. Kohus leiab, et kostja väide, et raha on sularahas välja võetud endiste juhatuse liikmete poolt, ei ole käesoleva vaidluse tuvastamise esemeks. Kohtu hinnangul on tõendatud laenusuhe ja laenude ülekandmine, laenud on kajastatud hageja majandusaasta aruannetes, 2015 aruande lisas 7 ja 2016 aruandes lk 4 ja lisa 2 lk 10 ning kostja kohustus on tõendada, et laen on kohasele isikule tagastatud. Kostja leiab, et väidetavatel laenudel puudub majanduslik sisu, need on loomult kinke iseloomuga. Selline laenude andmine võlgnikule on sisult ebarealistlik ja seetõttu on tehingud ilmselt näilikud (TsÜS § 89). TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida tegelikult teha tahavad ning lg 2 järgi näilik tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus kostjaga ei nõustu, sest ümberlükkavaid tõendeid ülekannete sisu kohta esitatud ei ole. Seega lähtub kohus asja esitatud tõenditest, kuivõrd tehingu poolte muid võimalikke tahteavaldusi ei ole tõendatud. Kostja on 14.06.2021 loobunud võlgniku endiste juhatuse liikmete ülekuulamise taotlusest. Kohus on tõendist loobumise vastu võtnud, kuivõrd hageja sellele vastu ei vaielnud. 29. Töövõtulepingust tulenev nõue on 21 906,62 eurot.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637

lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoldueel mõistlik tasu. Sellest lähtudes on tehtud tööde tuvastamise korral igal juhul hagejal õigus saada vähemalt asjaoludele vastav mõistlik tasu ja seda sõltumata sellest, kas tellijaga enne tööde alustamist hinnas kokkulepe sõlmiti või mitte.

§ 637

lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

1. Hagiavalduses kirjeldatu kohaselt hageja ja Doneright OÜ (pankrotis) sõlmisid töövõtulepingu. Õige on hageja seisukoht, et seaduses ei ole töövõtulepingule ette nähtud kohustuslikku vorminõuet. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätesatud tehingu kohustuslikku vormi. Kohtu hinnangul vaidlusalust töövõtusuhet kinnitavad teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 15/09-2, nr 16/1-2, nr 16/02-4 ja nr 16/03-2 (tlk 22-29, Ikd)). Tehtud tööde teostajaks on aktidel hageja ja tellija võlgnik. Hageja on esile toonud, et tööd võttis vastu ja allkirjastas Doneright OÜ (pankrotis) juhatuse liige A A. Töövõtulepingu sõlmimisel tuleb kokku leppida teostatavate tööde maht samuti hind. 12.12.2014 koostatud hinnapakkumise nr 14/12-07 kohaselt oli torustike paigaldustööde kogumaksumus koos materjalide ja projekteerimisega 74 400 eurot. Tööde 07.09.2015 akt nr 15/09-2 kohaselt teostas hageja Doneright OÜ (pankrotis) tellimusel Võru 18, Tartu objektil ühe tööna kanalisatsioonitöid. Hinnapakkumine sisaldas hoonesisest torustikku koos isolatsiooniga (tlk 293, 294, IIIkd). Kanalisatsiooni paigaldamisega seotud töödest teostas hageja 07.09.2015 akti seisuga 35% hinnapakkumises märgitud tööde mahust. 12 12.01.2016 akt nr 16/1-2 kohaselt teostas hageja Võru 18 objektil veevarustusega seotud tööd (akteeritud 70% kogu tööde mahust), radiaatorküttega seotud tööd (akteeritud 50% kogu tööde mahust), küttesüsteemid koos tarbeveevarustuse (akteeritud 10% kogu tööde mahust) ja ventilatsiooni töid (akteeritud 40% kogu tööde mahust). Sarnaselt kanalisatsioonile sisaldasid ka veevarustuse ja radiaatoriküttega seotud tööd kogu hoonesisest torustikku, akti loetelus oli tööde teostamiseks vajamineva materjalikuluna eelisoleeritud toru 19x74 hinnaga 1406 eurot. 03.02.2016 akt nr 16/02-4 sisaldas üksnes töövõtulepingu alusel soovitud tööde teostamiseks vajamineva materjali soojapuhurid ja pikendused akteerimist hinnaga 340 eurot. 03.03.2016 akt nr 16/03-2 sisaldas igale korterile soojustustagastusega ventilatsiooniagregaati ja selle paigaldamist. Konkreetse aktiga akrediteeriti 30 % kogu ventilatsioonitöödega projektijärgselt ettenähtud töödest maksumusega 3600 eurot (ilma käibemaksuta) ning kogu väliterasside ehitamisega seotud tööde maksumus 2105 eurot (ilma käibemaksuta). Tööde reaalset teostamist kinnitab asjaolu, et väliterasside ehitus sisaldas endas sh tööde teostamiseks vajamineva miniekskavaatori renti, planeerkopa renti, diislikütust, liiva koos transpordiga jm. Kohtu hinnangul on esitatuga piisavalt tõendatud nii töövõtusuhe kui ka teostatud tööd hagetavas hinnas. Kohus küsis ka kostjalt korraldaval istungil, kas ta teab, kes vaidlusalused tööd tegi, mida kostja ei teadnud. Kostja tegi ettepaneku ka kostjal täpsustada, mis konkreetseid töid ta vaidlustab, kuid ta ei ole oma vastupidiseid väiteid tõendanud. Kostja esitas 19.11.2020 menetlusdokumendis taotluse üle kuulata vande all hageja seaduslik esindaja I M ning võlgniku endised juhatuse liikmed A Ai ja M Pi. Seega leiab kohus, et kostja väited, et hinnapakkumised on umbmäärased ja allkirjastamata, ei lükka ümber faktiliselt tehtud töid esile toodud ulatuses.
2. Kohus nõustub hageja väidetega ja leiab, et hageja on põhistanud ja tõendanud oma väiteid töövõtulepingu sõlmimise kohta.

§ 8

lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3).

§ 9

lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 16

lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

§ 11

lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja on täiendavalt asjaolud välja toonud ja tõendanud, millistes tingimustes ja töödes täpselt kokku lepiti.

§ 26

lg 1 näeb ette, et lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused).

§ 26

lg 2 sätestab, et kui lepingupooled ei jõua lahtises tingimuses kokkuleppele või kui lepingupool või kolmas isik ei määra lahtist tingimust, ei mõjuta see lepingu kehtivust, kui ei saa eeldada lepingupoolte teistsugust tahet. Hageja hinnangul jõudsid pooled lepingu sõlmimiseni olenemata sellest, et teatud lepingutingimused jäid lahtiseks. Seega oleks hageja pidanud 13 tõendama, et pooltel oli ühine tahe sõlmida leping viisil, kus osalejate arv ja hind jäetakse lahtiseks ning nendes tingimustes lepitakse kokku hiljem. Hageja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Lahtistele tingimustele viitamine eeldab pooltevahelist vastavat kokkulepet (Riigikohtu 17.01.2018 otsus, 2-17-101031, p 14). Hageja on kohtuistungil esile toonud, et töö vastuvõtuaktid allkirjas A. A. Kohus selgitas kostjale (tlk 39, IIIkd), et tal tuleb esile tuua, mis tööd kahtlusi tekitavad, kuivõrd vaidluse all ei ole, et tööd on reaalselt teostatud.

1. Hageja on 29.10.2020 menetlusdokumendi punktis 2.2.1 selgitanud, et õigeks pandiga tagatud nõude aluseks on 27.01.2016 notariaalne leping „Avaldus kinnistu korteriomanditeks jagamiseks; rõdude, terrassi, parkimiskohtade ja kuuri kasutuskorra seadmise leping; kokkulepped“ ja 18.10.2016 notariaalne leping „Ühishüpoteekide osalise vabastamise kokkulepped, hüpoteegi võõrandamise leping ning tagatiskokkulepe“ (tlk 198-209, IIIkd). Hageja, Doneright OÜ ja A K sõlmisid 18.10.2016 uue notariaalselt tõestatud lepingu, mille kohaselt tagas hageja nõudeid Doneright OÜ vastu edaspidi xxx, Tartu korteriomandile seatud hüpoteek (vt lisa 7). Hageja omandas hüpoteegi varasemalt hüpoteegipidajalt A K . xxx kinnistu kinnistusraamatu registriosa xxx kohaselt on hageja nõue tagatud järgmiselt „Hüpoteek summas 50 000,00 eurot Mindreks Grupp OÜ (registrikood 11378629) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kande järjekoht on IV jao kande nr 1 ees. 50 000,00 EUR Sisse kantud 21.04.
2. 18.10.2016 kinnistamisavalduse alusel muudetud 20.10.
3. Eelnevast tulenevalt tagas hageja ja Doneright OÜ (pankrotis) vahelistest laenulepingutest tulenvaid hageja nõudeid kinnistusraamatust nähtuv hageja kasuks xxx, Tartu korteriomandile seatud hüpoteek. Kinnistusraamatust nähtuva pandi ja sellega tagatud nõudeõiguse õigeks aluseks on 27.01.2016 ja 18.10.2016 notariaalselt tõestatud lepingud.
4. Tallina Ringkonnakohus jättis 31.07.2020 jõustunud 26.06.2020 otsusega tsiviilasjas 2-1716005 Harju Maakohtu 31.01.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendas otsuse põhjendusi. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2020 otsusega hagi ning tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 50 000 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p-s 1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena. Kohus selgitas korraldaval kohtuistungil, et tsiviilasjas nr 2-1716005 oli kostjaks haldur ja vaidlus oli hüpoteegi järjekorra üle, siinses menetluses ka täiendavalt nõude ehtsuse üle, kuid nõude alus on identne.
5. Laenulepingust nr 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga korteriomandile asukohaga xxx, Tartus (registriosa nr xxx). Hüpoteek on hageja kasuks üle kantud 02.10.2015 hüpoteegi üleandmise kokkuleppega, mille p 5.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi 4574,10 eurot (5% laenulepingu nr 2015-08-18 summast 91 482,04 eurost). Pandilepingu punkti 5.2 kohaselt on hüpoteegipidajal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% hüpoteegiga tagatud täitmata varaliste kohustuste summast, kui omanik ei täida hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku kohustusi. Lepingu punkti 3.1.4 kohaselt kohustus omanik kindlustama hüpoteegiga koormatud vara ning määrama hüpoteegipidaja kindlustuslepingu järgseks soodustatud isikuks. Kuna nimetatud kohustus on jäetud täitmata, on hagejal õigus nõuda hüpoteegipidajana leppetrahvi 4574,10 eurot (5% laenusummast 91 482,04).Eelnevalt tulenevast on hageja pandiga tagatud nõue kokku 119 128,56 eurot (91 482,04 + 980,21 + 22 092,91 + 4574,10).
6. Seega töövõtulepingust tulenev nõue on 21 906,62 eurot, tagastamata laenud koos intresside ja viivistega 269 625,85 eurot ning leppetrahvi nõue 4574,10 eurot. Hageja nõue on osaliselt, summas 2100 eurot, lõppenud tasaarvestusega. Hageja nõue on võlgniku vastu kokku summas 294 006,57 eurot (21906,62+269625,85+4574,10-2100). Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja tunnustada tuleb Mindreks Grupp OÜ nõuet Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 14 summas 294 006,57 eurot, sh 50 000,00 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena ja 244 006,57 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud
7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
8. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
9. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik 15