1-16-4884/29

(8)kuud ja 27 päeva, milline asendati KarS § 69 lg 1 alusel 267 tunni üldkasuliku tööga. 01.12.2016 esitas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhoolduskosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametnik Piret Jaakberg kohtule erakorralise ettekande taotlusega D.P-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. 01.12.2016 seisuga oli süüdimõistetul sooritamata 168 töötundi. Üldkasuliku töö tegemise lõpptähtaeg oli 18.06.2016 ja kriminaalhooldusametnikul oli põhjust arvata, et D.P töö tegemise tempo ei võimalda tal üldkasuliku töö tunde tähtaegselt ära teha. Süüdimõistetu ei olnud 16.09.2016 alates teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. 13.12.2016 toimunud kohtuistungil selgitas D.P , et tal ei olnud pikka aega võimalik töötada, kuna sai koeralt pureda. Üldkasuliku töö tegemist takistas ka naisest lahkuminek. Nüüd on tal uus elukaaslane ja uus elukoht ning ta soovib talle määratud üldkasuliku töö võimalikult kiiresti ära teha Raikkülas. Kohus lükkas asja otsustamise edasi 06.veebruarile 2017, kontrollimaks süüdimõistetu tegelikku valmisolekut üldkasulikku tööd teha. 07.02.2017 teatas kriminaalhooldusametnik kohtule, et kuigi D.P lubas pärast kohtuistungit viivitamatult tööle asuda, alustas ta töö tegemist alles 09.01.2017 ning on jaanuaris sooritanud 55 töötundi. Seega oli 06.02.2017 seisuga D.P 267-st tunnist tegemata veel 113 tundi. 25.01.2017 toimunud kohtumisel asendusametnikuga soovis D.P veebruarikuus teha palgatööd ja alustada üldkasuliku töö tegemist uuesti alles märtsis. Asendusametnik andis D.P-le loa veebruarikuus kaks nädalat üldkasulikku tööd mitte teha. 07.02.2017 määrusega jättis kohus taotluse D.P-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus leidis, et arvesse võttes D.P töötempot

1. aasta jaanuarikuus, tegemata töötundide arvu ja töö tegemise lõpptähtaega (18.06.2017), oli süüdimõistetul reaalne võimalus talle määratud üldkasuliku töö tunnid ettenähtud tähtajal ära teha. 04.04.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Pärnu Maakohtule uue erakorralise ettekande, mille kohaselt ei olnud D.P pärast 07.02.2017 teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. 13.03.2017 teatas süüdimõistetu ametnikule, et ei saanud tööd teha, kuna kukkumise tõttu batuudil on ta ribid haiged. Lubas tuua vastava arstitõendi 15.03.2017, kuid tõendit ta ei toonud ning sellest alates ametnik oma hooldusalusega enam ühendust ei saanud. Kuna süüdimõistetu asukoht ei olnud teada, kuulutas kohus D.P 10.04.2017 tagaotsitavaks ja vahistas. 03.08.2017 peeti D.P politsei poolt kinni. Kohtus toimunud küsitlu teatas D.P , et lahkus
2. aasta märtsikuus Eestist ja läks Saksamaale elukaaslase juurde elama ja tööle. Süüdimõistetu tunnistas, et lahkus välismaale ilma kriminaalhooldusametniku loata loata ega julgenud ametnikule Saksamaalt ka helistada. Süüdimõistetu hinnangul oli ta sunnitud Eestist lahkuma, kuna temalt võeti võlgade tõttu korter ära ja ta ei tahtnud „külma käes surnuks nälgida“. 14.09.2017 toimunud kohtuistungil taotleb kriminaalhooldusametnik Reet Langi D.P-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Süüdimõistetu ei ole ära teinud oma üldkasuliku töö tunde ja töö tegemiseks määratud tähtaeg on lõppenud 18.06.
3. Süüdimõistetu 3 on rikkunud kontrollnõudeid - lahkus kriminaalhooldusametnikult luba küsimata välismaale, viibis seal vastavat luba omamata neli kuud ja ei täitnud registreerimiskohustust. Kui süüdimõistetul võimaldatakse pärast toimunut veel üldkasulik töö ära teha, kaotaks kriminaalhooldus igasuguse mõtte. Süüdimõistetu põhjendab Eestist lahkumist, kontrollnõuete rikkumist ja üldkasuliku töö tegemata jätmist raske majandusliku olukorraga ja tunnistab, et andis endale aru oma käitumise võimalikest tagajärgedest. Süüdimõistetu selgituse kohaselt olid tal suured võlad ja ta ei saanud nimetatud võlgade ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse tõttu Eestis tööd. Kaitsja on seisukohal, et D.P-le võiks anda võimaluse üldkasulik töö ära teha. Kaitsja hinnangul ei saa kohus D.P karistust täitmisele pöörata ka seetõttu, et 04.04.2017 taotluses ei ole kriminaalhooldusametnik taotlenud karistuse täitmisele pööramist vaid ainult D.P tagaotsitavaks kuulutamist. Kohtu seisukoht Pärnu Maakohtu 02.06.2017 otsusega allutati süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemise ajaks, milline tähtaeg oli üks aasta, käitumiskontrollile ja ta oli kohustatud täitma järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatisvahendite kohta, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Eesti territooriumi piires oma elukohast lahkumiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.
4. aasta märtsikuus Eesti territooriumilt lahkudes ja välismaale elama ja tööle asudes rikkus D.P teadlikult ja tahtlikult kõiki talle kohtuotsusega kehtestatud kontrollnõudeid ning lisaks sellele hoidus kõrvale karistuse kandmisest, s.o üldkasuliku töö tegemisest, millega talle mõistetud vangistus oli tema enda soovil asendatud. Süüdimõistetu esitatud põhjendused oma käitumisele on asjakohatud ega saa olla õigustuseks kontrollnõuete rikkumisele ning üldkasuliku töö tegemata jätmisele. Juba välismaale minekule eelnev käitumine näitas, et D.P suhtus nii üldkasuliku töö tegemisse kui kontrollnõuete täitmisesse kui tülikasse kohustusse, andmata endale aru, et nimetatud nõuete täitmine oli tema vangistusest vabastamise tingimuseks. Kaitsja seisukoht, et kohus ei saa D.P-le mõistetud vangistust täitmisele pöörata, kuna erakorralises ettekandes ei ole kriminaalhooldusametnik vastavat taotlust esitanud, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoidub üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud arest või vangistuse täitmisele. Seadusest ei nähtu, et kohus on asja lahendamisel seotud kriminaalhooldusametniku taotlusega. Kohtus taotles kriminaalhooldusametnik Valdeko kallastele mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. On ilmne, et ka 04.04.2017 erakorralist ettekannet esitades on kriminaalhooldusametnik silmas pidanud karistuse täitmisele pööramist, sest taotleda kohtult üknes oma hooldusaluse tagaotsimist olnud põhjendamatu. 4 Kohus leiab, et D.P-le Pärnu Maakohtu 02.06.2016 otsusega mõistetud vangistus tuleb tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses pöörata täitmisele. Vastavalt KarS § 69 lg 6 arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik