Obsah (5)

§ 384§ 275§ 387§ 385§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9308 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlus

§-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel lugeda vandeadvokaat Sergei Politševi kaitsjatasuna arvestatud summa 120 eurot, sealhulgas käibemaks 20 eurot, menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 28.11.2014 määrusega vahistati kahtlustatav Roman Hapov. Tema vahistuse alguseks loeti 26.11.
3. Viru Maakohtu 10.02.2015, 30.04.2015, 25.05.2015, 19.06.2015, 31.07.2015, 25.08.2015, 30.09.2015 ja 27.10.2015 määrustega lahendati tema tõkendiga – vahistamine – seotud küsimusi ja jäeti jätkuvalt vahi alla.
4. Viru Maakohtu 10.11.2015 määrusega anti R. Hapov üldmenetluses kohtu alla süüdistatuna KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi. Tõkend vahistamine jäi muutmata.
5. Viru Maakohtu 04.11.2016 korraldaval istungil määrati asja arutamine alates 2018 jaanuarist. R. Hapovi tõkend vahistamine jäeti muutmata.
6. Viru Maakohus tegi 10.04.2017 päringu kaitsjale ja prokurörile seoses

§ 275lg 2 alusel R.

Hapovi vahistuse põhjendatuse kontrolliga.

1. Kaitsja S. Politšev vastas, et kuna asja sisuline arutamine on määratud 09.01.2018-29.11.2018, siis on juba praeguse seisuga rikutud mõistliku aja põhimõtet. Kuna osa süüdistatavaid on vahi alt vabastatud, siis on see õigustatud ka R. Hapovi suhtes. Prokurör A. Aitsen pidas jätkuvalt põhjendatuks R. Hapovi vahi all pidamist, kuna tõkendi kohaldamise alused ei ole ära langenud.
2. Viru Maakohtu 10.05.2017 määrusega tunnistati süüdistatava R. Hapovi vahi all viibimine põhjendamatuks. Tema tõkend – vahistamine – tühistati ja ta vabastati viivitamatult vahi alt. Tema suhtes kohaldati uueks tõkendiks elukohast lahkumise keeldu.
3. Maakohus juhindus

§ 275lg 2 ja 3 sätetest.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, kaitsja ja prokuröri seisukohtadega R. Hapovi edasise vahistatuse põhjendatuse kohta, leidis maakohus, et R. Hapovi vahistamine ei ole enam põhjendatud ning kohaldatud tõkend – vahistamine – kuulub tühistamisele.

1. Käesolevas kriminaalasjas on menetlus jõudnud etappi, kus süüdistatav on antud kohtu alla. Tutvunud süüdistusakti ja sellele lisatud materjalidega, leidis maakohus, et kohtueelses menetluses on kogutud piisavalt tõendeid süüdistuse esitamiseks R. Hapovile ja kuriteokahtlus ei ole ära langenud.
2. Viru Maakohtu 28.11.2014 vahistamismäärusest nähtub, et R. Hapovi vahistamise aluseks oli asjaolu, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Määruse kohaselt võib uute kuritegude toimepanemist soodustada R. Hapovi ebapiisav sissetulek – isikul ei olnud ametlikku sissetulekut. Vabaduses viibides võib R. Hapov panna toime uusi kuritegusid, et teenida raha elamiseks ja elatustaseme säilitamiseks. Kohus võttis vahistamise alusena arvesse ka ohu, et vabaduses olles võib R. Hapov hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma võimaliku pikaajalise karistuse hirmus.
3. Maakohus on seisukohal, et asjaolud, mis olid R. Hapovi tõkendi kohaldamisel, ei ole iseenesest ära langenud. R. Hapovit süüdistatakse esimese raskusastme kuriteo toimepanemises, mille eest seadus näeb ette maksimaalselt kuni viieteistaastase vangistuse, kuid tuleb tähele panna, et antud menetluses on juba kõik tõendid kogutud ja fikseeritud. Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu maakohus enam käesolevas menetlusetapis ei tähelda.
4. Vastavalt Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-23-16 p. 42 ja nr 3-1-1-110-10 p. 14 – 16, peab vahistamine jääma mõistliku aja piiresse, sõltumata vahistamisaluse olemasolust. Kohus peab sealjuures hindama, kas vahistamisaluse toime kaalub jätkuvalt üles vahistamisega kaasneva põhiõiguste riive. Selle nõude järgimine on seda olulisem, mida pikem aeg on isiku vahi alla võtmisest möödunud. 2
5. Maakohus märgib, et lisaks vahistamisaluse esinemisele peab vahistamine olema ka vältimatult vajalik, kuivõrd tõkendi kohaldamise eesmärgiks on toimetada isik kohtusse kohtulikuks arutamiseks. Tõkend ei saa teenida muid, kriminaalmenetluse väliseid, eesmärke. See tähendab, et vahistamise kaal väheneb vältimatult aja jooksul. Kuivõrd isik viibib vahi all alates 26.11.2014, s.o pisut enam kui 2 aastat ja 5 kuud, tuleb eriti hoolikalt uurida talle inkrimineeritavate süütegude täpsemaid asjaolusid. Nii nähtub R. Hapovile esitatud süüdistusest, et isiku roll oli pigem marginaalne kui kandev. Süüdistatava ülesanneteks oli temale antud korralduste täitmine ning kuritegeliku ühenduse huvides osalemine kullerina narkovedudes Hollandist ja Hispaaniast Eesti Vabariiki ja Eesti Vabariigist Venemaale.
6. Samuti tuleb tähele panna, et isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus, mille kohaselt on teda karistatud Viru Maakohtu 16.03.2015 otsusega KarS § 418 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud 16 päeva.
7. Kõiki eelnimetatud asjaolusid kogumis arvesse võttes järeldas maakohus, et antud juhul ei ole enam R. Hapovi vahi all pidamine põhjendatud ja tema suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – kuulub tühistamisele. Tähtis on märkida, et ka vahistamisalus(t)e esinemisel ei ole aktsepteeritav süüdistatava mis tahes kestusega vahi all pidamine ning antud juhul ei ole kohtu hinnangul vahistamine enam põhjendatud. Kuivõrd tegemist on keskmisest mahukama (kuid mitte keerukama) kriminaalasjaga ja süüdistatav ootab vaid selle kohtulikku arutamist, ei näe kohus siinkohal ühtegi mõistlikku põhjendust, miks peab süüdistatav jätkuvalt vahi all viibima.
8. Kohus toonitas, et isik vabastatakse viivitamata ja talle selgitatakse sealjuures elukohast lahkumise keelu põhimõtteid, mille rikkumise korral võidakse teda trahvida või taaskord raskemat tõkendit kohaldada. Tõkendi rikkumise tagajärgede selgitamise kohta võetakse süüdistatavalt allkiri, mis lisatakse kriminaalasja materjalide juurde. Samuti tõi kohus välja, et kohtumäärus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Määruskaebus
9. Prokuratuuri hinnangul on kohus 10.05.2017 kohtumääruse koostamisel ebaõigesti kohaldanud menetlusõigust ja leidnud, et kohtumäärus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Samuti on kohus ebaõigelt hinnanud R. Hapovi suhtes varasemalt valitud tõkendiga vahistamine - seotud asjaolusid ning leidnud, et isiku jätkuv vahi all viibimine on põhjendamatu.
10. Ebaselgus on selle osas, kas

§ 275

lg 2 järgi tehtav kohtumäärus on vaidlustatav ja kas see on vaidlustatav

§ 387

lg 1 või

§ 387

lg 2 sätestatud tähtaja piires: Viru Maakohus viitas määruses

§ 275lg 2-le, § 385 p 5-le ja Põhiseaduse § 11-le.

19.

§ 275

lg 1 sätestab, et kohtul on õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all, kontrollib kohus vahistuse põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul, koostades selle kohta kirjaliku määruse. Lõige 3 sätestab, et kontrollides omal algatusel vahistatuse põhjendatust, selgitab kohus enne määruse tegemist kohtuistungil või kirjalikus menetluses välja prokuröri, kaitsja ja vajaduse korral ka süüdistatava seisukoha. 3

§ 385

p 1-28 sätestavad selle, millised määrused ei ole vaidlustatavad määruskaebe korras. 20. Prokuratuuri hinnangul on kohus ekslikult paigutanud

§ 275

lg 2 kohase vahistuse põhjendatuse kontrolli kohta tehtava määruse

§ 385p 5 alla, käsitledes seda edasikaebamist välistava seadusesättena.

1. Vahistuse põhjendatuse kontrolli ei saa käsitleda menetlustoiminguks loa andmise määrusena. Viru Maakohus on senises praktikas käsitlenud vahistatuse põhjendatuse kontrolli käigus tehtavaid määruseid edasikaevatavatena. Sellist seisukohta on Viru Maakohtu kohtunikud väljendanud erinevates lahendites.
2. Näiteks on edasikaebeõigus välja toodud Viru Maakohtu lahendites kriminaalasjas nr 1-1610404 ( 02.05.2017 ja 25.04.2017 kohtumäärused). Nimetatud lahendites on kohus välja toonud, et

§ 387

lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai tõkendi muutmata jätmisest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud Viru Maakohtule.

1. Samas on kohus ka kriminaalasjas nr 1-15-9308 10.05.2017 koostatud määrustes, mis puudutavad Ivo Andresoni ja Natalja Gavrilova vahistatuse põhjendatuse kontrolli välja toonud, et nimetatud määrused on vaidlustatavad:
2. Eeltoodust nähtub, et erinevad kohtunikud on erineval arusaamal ka määruskaebuse esitamise tähtaegade osas. Nimelt on erinevate kohtunike poolt tehtud lahendites välja toodud erinevad kaebetähtajad – osades eelnimetatud lahendites on kohus viidanud

§ 387

lg 1 sätestatud 15 päevasele, osades § 387 lg 2 sätestatud 10 päevasele tähtajale.

1. Samuti on kohtutel prokuratuuri hinnangul kujunenud ekslik arusaam, et edasi kaevatav on vaid kohtu järgi vahi all viibiva isiku vahi alt mittevabastamine.
2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seletuskirjast, mis oli aluseks 01.09.2016 jõustunud seadusemuudatustele, nähtub järgnev: Viide

§ 275

-le ei ole enam vajalik ning sellel alusel tehtud määrust on võimalik endiselt vaidlustada.“ 4 27. Käesoleval ajal leiab prokuratuur, et kohtu poolt

§ 275

lg 2 alusel koostatud kohtumäärus on määruskaebe korras edasikaevatav, sõltumata sellest, kas isiku suhtes varasemalt valitud tõkend vahistamine jäeti muutmata või tühistati. 28. Seega oleks ühetaolise õiguspraktika kujundamiseks vajalik kohtu otsustus, kas

§ 275lg 2 järgne määrus on edasikaevatav ja milline on kaebetähtaeg.

1. Argumendid, mis toetavad R. Hapovi jätkuvat vahistatuse põhjendatust, on järgmised: 10.05.2017 kohtumääruses tõi kohus välja, et R. Hapovile esitatud süüdistusest nähtub, et isiku roll oli pigem marginaalne, kui kandev. Süüdistatava ülesanneteks oli temale antud korralduste täitmine ning kuritegeliku ühenduse huvides osalemine kullerina narkovedudes Hollandist ja Hispaaniast Eesti Vabariiki ja Eesti Vabariigist Venemaale. Samuti tuleb tähele panna, et isikul on 1 kehtiv kriminaalkaristus, mille kohaselt on teda karistatud Viru Maakohtu 16.03.2015 otsusega KarS § 418 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud 16 päeva. Kõiki eelnimetatud asjaolusid kogumis arvesse võttes järeldas kohus, et antud juhul ei ole enam R. Hapovi vahi all pidamine põhjendatud ja tema suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – kuulub tühistamisele. Lisaks tõi kohus välja, et vahistamisalus(t)e esinemisel ei ole aktsepteeritav süüdistatava mis tahes kestusega vahi all pidamine ning antud juhul ei ole kohtu hinnangul vahistamine enam põhjendatud. Kuivõrd tegemist on keskmisest mahukama (kuid mitte keerukama) kriminaalasjaga ja süüdistatav ootab vaid selle kohtulikku arutamist, ei näe kohus siinkohal ühtegi mõistlikku põhjendust, miks peab süüdistatav jätkuvalt vahi all viibima. Lisaks on kohus nentinud, et peab tulenevalt kehtivast kohtupraktikast vajalikuks toonitada, et lisaks vahistamisaluse esinemisele peab vahistamine olema ka vältimatult vajalik, kuivõrd tõkendi kohaldamise eesmärgiks on toimetada isik kohtusse kohtulikuks arutamiseks. Tõkend ei saa teenida muid, kriminaalmenetluse väliseid, eesmärke. See tähendab, et vahistamise kaal väheneb vältimatult aja jooksul. Kuivõrd isik viibib vahi all alates 26.11.2014, s.o pisut enam kui 2 aastat ja 5 kuud, tuleb eriti hoolikalt uurida talle inkrimineeritavate süütegude täpsemaid asjaolusid.
2. Prokuratuuri hinnangul on kohus ekslikult jõudnud arusaamale, et käesoleval juhul tõkendi kohaldamise ainsaks eesmärgiks on toimetada isik kohtusse kohtulikuks arutamiseks. Prokuratuuri arvamuse kohaselt on tõkendi eesmärgiks välistada uute kuritegude toimepanemine ja menetlusest kõrvalehoidumine, tagades ka isiku kohtusse toimetamise kohtulikuks arutamiseks.
3. Kohus on varasemalt, s.o 10.05.2016 süüdistatava R. Hapovi vahistuse põhjendatuse kontrolli määruses välja toonud järgmist:
4. Viru Maakohtu 28.11.2014 vahistamismäärusest nähtub, et R. Hapovi vahistamise aluseks oli asjaolu, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemist võib soodustada R. Hapovi ebapiisav sissetulek – isikul ei olnud ametlikku sissetulekut. Vabaduses viibides võib R. Hapov panna toime uusi kuritegusid, et teenida raha elamiseks ja elatustaseme säilitamiseks.
5. Kohus võttis vahistamise alusena arvesse ka ohu, et vabaduses olles võib R. Hapov hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma võimaliku pikaajalise karistuse hirmus. 10.05.2016 seisuga ei ole kohtule esitatud uusi andmed, et tõkendi kohaldamist puudutavad asjaolud oleksid muutunud. 5
6. Arvestades kuritegeliku ühenduse olemust ning võttes arvesse kriminoloogilist teadmist, et kuritegeliku ühenduse näol on tegemist moodustisega, mis ühe või lausa mitme liikme kinnipidamisel ega ka süüdimõistmisel ei lõpe ega kao, esineb seega jätkuvalt ja kestvalt oht, et R. Hapov võib vabaduses viibides jätkata kuritegelikku ühendusse kuulumist. Teatavasti ei ole võimalik sotsiaalseid sidemeid momentaalselt katkestada, eriti Eesti väiksust ka kuritegeliku maailma subkultuuri ja põimumist arvestades.
7. Maakohus jäi 10.05.2016 määruses oma arvamuse juurde, et vabaduses viibides võib R. Hapov jätkata kuritegude toimepanemist, arvestades tema süüdimõistmise korral ähvardavat karistust ja ebapiisavat sissetulekut. Kohtupraktika näitab, et narkokuritegusid toime pannud isikute puhul on samalaadsete kuritegude toimepanemise risk kõrge.
8. Arvestades toimepandud kuritegu, leidis kohus 10.05.2016 määruses, et käesolevas asjas kaalub avalik huvi isiku vahi all pidamiseks üles süüdistatava vabaduspõhiõiguse. Kohus ei pea võimalikuks vabastada vahi alt ulatuslikus narkokuriteos süüdistatavat isikut, kelle kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ja uute kuritegude toimepanemise risk on äärmiselt kõrge. Kohus pidas vajalikuks viidata Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, kus on aktsepteeritud mõistliku eelvangistuses viibimise ajana isegi ca 4 aastast aega (nt Lukovic vs Serbia 26.03.2013). Seega jättis kohus R. Hapovile kohaldatud tõkendi – vahistamine – muutmata.
9. Viru Maakohus tõi 10.05.2017 määruses välja, et asjaolud, mis olid R. Hapovi suhtes tõkendi kohaldamisel varasemalt, ei ole iseenesest ära langenud. Teda süüdistatakse esimese raskusastme kuriteo toimepanemises, mille eest seadus näeb ette maksimaalselt kuni viieteistaastase vangistuse, kuid tuleb tähele panna, et antud menetluses on juba kõik tõendid kogutud ja fikseeritud. Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu maakohus enam käesolevas menetlusetapis ei tähelda.
10. Prokuratuuri hinnangul on kohus jätnud kõrvale selle, et R. Hapovi puhul oli tõkendi kohaldamise põhjus ka uute kuritegude toimepanemise oht. Põhjendus, et antud menetluses on juba kõik tõendid kogutud ja fikseeritud, ei tähenda seda, et isik ei või vabaduses viibides toime panna jätkuvalt uusi kuritegusid. Selline prognoos on jätkuvalt tõenäoline.
11. Samuti leiab prokuratuur, et kohus ei ole ära näidanud seda, mis on muutunud alates eelmisest isikule kohaldatud tõkendi põhjendatuse kontrollist novembris
12. Kohtule oli juba siis teada, et kriminaalasja kohtulik arutelu algab 2018 jaanuaris.
13. Prokuratuuri seisukoht on ka see, et kui kohus teeb vastupidise lahendi oma eelmisele lahendile, siis tuleks põhjendada seda, miks lahend on vastupidine. Hetkel on tekkinud olukord, kus 10.05.2016 kohtumääruses leidis kohus ning 04.11.2016 kohtumääruses jäi selle juurde, et isegi kuni ca 4-aasta pikkune eelvangistus ei ole ebamõistlikult pikk, siis käesoleval ajal leiab kohus, et 2 aasta ja 5 kuu pikkune eelvangistus on liiga pikk.
14. Prokuratuur leiab, et R. Hapovi puhul ei ole ära langenud vahistamisalused ja vahistamine on jätkuvalt ka vältimatu. R. Hapovi vahistuse kestuseks oli 28.11.2014 – 10.05.2017, st 2 aastat 5 kuud ja 12 päeva, mida ei saa pidada ebamõistlikult pikaks eelvangistuses viibimise ajaks, arvestades isikule etteheidetavat kuritegu. Kohus on ise 10.05.2016 määruses välja toonud, et Euroopa Kohtu praktikas on aktsepteeritud mõistliku eelvangistuses viibimise ajana isegi ca 4 aastast aega. 6
15. Prokurör taotleb võtta määruskaebus menetlusse. Tühistada Viru Maakohtu 10.05.2017 määrus, millega tunnistati süüdistatav R. Hapovi vahi all viibimine põhjendamatuks. Teha uus määrus, millega lugeda jätkuvalt põhjendatuks R. Hapovi vahi all pidamine. Prokuratuur ei taotle suulist menetlust. Kaitsja vastuväited
16. Kaitsja on seisukohal, et Viru Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigust, leides, et kohtumäärus on lõplik ja vaidlustamisele ei kuulu. Viru Maakohus on viidanud

§ 385

punkti 5 sättele, millest üheselt ei nähtu, et menetlusosalistel on õigus vaidlustada määruskaebe korras kohtumäärust, millise kohus tegi kohtumenetluses vahistamise põhjendatuse kontrolli tulemusena.

1. Prokuratuur on seisukohal, et kohus on ekslikult jõudnud arusaamisele, et käesoleval juhul on tõkendi kohaldamise ainsaks eesmärgiks toimetada isik kohtusse kohtulikuks arutamiseks.
2. Prokuratuuri arvamuse kohaselt on tõkendi eesmärgiks välistada uute kuritegude toimepanemine ja menetlusest kõrvalehoidumine, tagades ka isiku kohtusse toimetamise kohtulikuks arutamiseks.
3. Seejuures prokuratuur viitab eelmistele kohtumäärustele (28.11.2014, 10.05.2016, 04.11.2016), millistega R. Hapov oli vahistatud ja edaspidi vahistamine oli pikendatud. Prokuratuur märgib, et varasemalt tehtud kohtumäärustes maakohus tugines asjaoludele, et R. Hapov viibides vabaduses võib jätkata kuritegude toimepanemist ning hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma.
4. Kuna varasemates kohtumäärustes maakohus arvestas eeltoodud asjaolusid süüdistatava vahistamise pikendamiseks, siis kohus peab seda automaatselt arvestama ka edaspidi. Vastasel juhul kohtu seisukoht ei ole järjekindel.
5. Kaitsja arvab, et selline seisukoht on vastuolus

§ 275

lg 2 sättega, mille kohaselt kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all, kontrollib kohus vahistuse põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul, koostades selle kohta kirjaliku määruse. 49. Kui vahistamise põhjendatuse kontrollimisel kohus alati lähtub üksnes vahistamismääruses toodud menetluslikutest alustest, siis vahistamise põhjendatuse kontrollimine, s.o.

§ 275lg 2 sätted, on mõttetu.

1. Kohus peab arvestama, et isiku vahistamisega vähendatakse uue kuriteo toimepanemise ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise riske ja eriti siis, kui isik viibib vahi all pika aja jooksul. Maakohus sisuliselt arvestas seda.
2. Sel põhjusel kaitsja ei ole nõus prokuratuuri järeldusega, et kohus on jätnud kõrvale selle, et R. Hapovi puhul oli tõkendi kohaldamise põhjus ka uute kuritegude toimepanemise oht.
3. Maakohus õigesti järeldas ka seda, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu käesolevas menetlusetapis enam ei ole. Ei ole mingeid konkreetseid andmeid või informatsiooni selle kohta, et R. Hapov on varem püüdnud või praegu püüab kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda. Vastupidi tal on kindel elukoht ja käesoleval ajal tema aktiivselt otsib töökohta.
4. Arvestades kuritegeliku ühenduse olemust ning võttes arvesse kriminoloogilist teadmist, et kuritegeliku ühenduse näol on tegemist moodustisega, mis ühe või lausa mitme liikme 7 kinnipidamisel ega ka süüdimõistmisel ei lõpe ega kao, esineb seega jätkuvalt ja kestvalt oht, et R. Hapov võib vabaduses viibides jätkata kuritegelikku ühendusse kuulumist. Teatavasti ei ole võimalik sotsiaalseid sidemeid momentaalselt katkestada, eriti Eesti väiksust ka kuritegeliku maailma subkultuuri ja põimumist arvestades.
5. Esiteks, ei ole veel kuidagi tuvastatud, et R. Hapov kuulus kuritegelikku ühendusse. See on prokuratuuri eeldus. Ei saa välistada, et R. Hapovi tegutsemist võib hinnata üksnes isikute grupis KarS § 184 lg 2 p 1 tähenduses. Kriminaalasja materjalid viitavad pigem sellele asjaolule. R. Hapov on kontakteerunud üksnes mõne kaassüüdistatavaga, kes ei ole teatanud talle, et nad tegutsevad kuritegelikus ühenduses. Selle kohta tõendid puuduvad.
6. Teiseks, prokuratuur on jätnud tähelepanuta süüdistatava R. Hapovi rolli kuriteo toimepanemisel, millele viitas maakohus kohtumääruse tegemisel. Ilmselgelt R. Hapovi puhul on tegemist isikuga, kes ei olnud kuritegude toimepanemise korraldaja. Tema roll ei olnud niivõrd oluline, et praegu viibides vabaduses tema hakkab taastama mingeid suhteid kaassüüdistatavatega. Seda enam, et enamikku nendest R. Hapov ei tunne üldse ning suurem osa neist kannab vanglakaristust või viibivad vahi all.
7. Kolmandaks, käesoleva kriminaalasja raames mõnede süüdistatavate suhtes oli kohaldatud kokkulepemenetlust ja nad on juba mõistetud süüdi, sealhulgas näiteks süüdistatav Paul Aser, kelle roll esitatud süüdistuse kohaselt on tunduvalt suurem ja tähtsam kui R. Hapovil. Mõne süüdistatava suhtes valitud tõkend - vahistamine, on muudetud leebema tõkendi vastu.
8. Süüdistatav R. Hapov oli ja on valmis kokkulepemenetluse kohaldamisega, kuid prokuratuur sellega ei nõustu. Süüdistataval on õiguspärane ootus, et tema asi lahendatakse ära mõistliku aja jooksul ja süüdimõistva kohtuotsuse puhul tema hakkab kandma karistust vastavalt kehtestatud režiimile, aga mitte viibida lõputult eelvangistuse tingimustes, kus tema õigused on rohkem piiratud.
9. Prokuratuur osutab, et R. Hapovi vahistuse kestuseks oli 28.11.
10. -10.05.2017, st 2 aastat 5 kuud ja 12 päeva, mida ei saa pidada ebamõistlikult pikaks eelvangistuses viibimise ajaks, arvestades isikule etteheidetavat kuritegu. Kohus on ise 10.05.2016 määruses välja toonud, et Euroopa Kohtu praktikas on aktsepteeritud mõistliku eelvangistuses viibimise ajana isegi ca 4 aastast aega ( nt Lukovic vs Serbia 26.03.2013 ).
11. Asjaolu, et seisuga 10.05.2016 maakohus viitas oma varasemas kohtumääruses Euroopa Kohtu 26.03.3013 otsusele, ei tähenda seda, et maakohus on nõustunud sellega, et R. Hapovi eelvangistuses viibimise mõistlik tähtaeg on ca 4 aastat.
12. Seisuga 10.05.2017, s.o. 1 aasta hiljem, maakohus on õigesti leidnud, et arvestades sealhulgas R. Hapovi rolli kuriteo toimepanemisel, 2 aastat ja 5 kuu pikkune eelvangistus on liiga pikk. Maakohus lähtus õigesti käesoleva kriminaalasja asjaoludest ja süüdistatava R. Hapovi isiksusest, millised ei ole samad, mis on aset leidnud kohtuotsuses Lukovic vs Serbia 26.03.2013.Seega prokuratuuri etteheide, et kohus tegi vastupidise lahendi oma eelmisele lahendile, ei ole õige.
13. Pärast tõkendi muutmist ja viibides vabaduses R. Hapov elab koos emaga kindlas elukohas aadressil Olevi tn 35-14, Kohtla-Järve. Korter kuulub emale. Selle aadressi järgi süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld.
14. R. Hapov registreeris end Töötukassas arvele töökoha otsijana alates
15. maist
16. Tema otsib ka iseseisvalt tööd. 8
17. Kokkuvõtvalt kaitsja palub jätta prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 10.05.2017 kohtumääruse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
18. Ringkonnakohus esmalt käsitleb kaebeõiguse küsimust.
19. Maakohus viitas

§-le 385 p 5 ja leidis, et määrus on lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Kaitsja on sellega nõus. 66. Prokurör viitab

§-le 275 lg 2 ja leiab, et määrus on määruskaebe korras vaidlustatav. 67. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga. 68.

§ 385

annab ammendava loetelu kohtumäärustest, mida ei saa määruskaebe korras vaidlustada.

§ 275

lg 2 korras tehtud määrus ei ole käsitletav menetlustoiminguks loa andmise määrusena

§ 385p 5 mõttes.

Kuna

§ 275

lg 2 korras tehtud määrus

§ 385

toodud loetellu ei kuulu, siis järelikult saab seda määrust määruskaebe korras vaidlustada. Seda kinnitab ka prokuröri kaebuses toodud viide (vt p 26)

-i muutmise seletuskirjale. Mis puutub kaebetähtaega, siis

§ 387

lg 1 kohaselt tuleb

§ 275

lg 2 korras tehtud määrusele määruskaebus esitada 15 päeva jooksul, sest antud juhul ei ole tegemist

§ 387lg 2 toodud erandiga, kus kohaldub 10 päevane kaebetähtaeg.

1. Prokurör leiab, et R. Hapovi vahi alt vabastamine ei ole õigustatud ja ta tuleb uuesti vahistada. Põhiliseks argumendiks on see, et kuna R. Hapovile on esitatud süüdistus kuritegelikku ühendusse kuulumises, siis on alust arvata, et vabaduses olles ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Samuti leiab prokuratuur, et kohus ei ole ära näidanud seda, mis on muutunud alates eelmisest isikule kohaldatud tõkendi põhjendatuse kontrollist novembris
2. Kohtule oli juba siis teada, et kriminaalasja kohtulik arutelu algab 2018 jaanuaris. Prokuratuuri seisukoht on ka see, et kui kohus teeb vastupidise lahendi oma eelmisele lahendile, siis tuleks põhjendada seda, miks lahend on vastupidine.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et R. Hapovi vahistamine ei ole käesoleval ajal enam põhjendatud ning ta tuleb vahi alt vabastada.
4. Maakohus õigesti märkis, et vahistamine peab jääma mõistliku aja piiresse, sõltumata vahistamisaluse olemasolust. Kohus peab sealjuures hindama, kas vahistamisaluse toime kaalub jätkuvalt üles vahistamisega kaasneva põhiõiguste riive. Selle nõude järgimine on seda olulisem, mida pikem aeg on isiku vahi alla võtmisest möödunud. R. Hapov viibis vahi all alates 26.11.2014, seega peaaegu 2,5 aastat. Seejuures kohtu alla anti ta juba 10.11.2015 ja sellest alates ootas ta kohtuistungit, mis peaks algama 2018 jaanuaris. Kohtupraktikas on märgitud, et vahistamise aluse kaal langeb ajas ning isiku reaalne vahi all pidamine pikema aja jooksul peab olema eriti põhjendatud. Kui asjaolud võimaldavad süüdistatava vahi alt vabastamist, tuleb seda lähtudes isiku vabadusõigusest igal juhul teha (RKKKm nr 3-1-1-2316 p 42 ja nr 3-1-1-110-10 p-d 14-16). Vastuseks prokuröri küsimusele, et mis on muutunud alates eelmisest isikule kohaldatud tõkendi põhjendatuse kontrollist novembris 2016 märgib ringkonnakohus, et muutunud on ajafaktor, st et pool aastat on möödunud ning maakohus leidis, et vahistamise aluse kaal on ajas langenud. Olukorda tuleb hinnata lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest ning maakohus on käesoleval juhul selliselt ka toiminud. Iga kriminaalasi on oma nüanssides erinev ning kohtunik kujundab tulenevalt asja materjalidest siseveendumuse, kas süüdistatav peab tingimata vahi all edasi viibima. Vaidlustatavas kohtumääruses on kohtuniku 9 siseveendumuse kujunemine selgesti jälgitav ning ringkonnakohtul ei ole kohtumääruse üksikasjalikele põhjendustele midagi ette heita.
5. Maakohus on võimalikku uute kuritegude toimepanemise ohtu hinnanud ning asunud seisukohale, et R. Hapovi puhul tagab ka elukohast lahkumise keeld tema üle järelevalve, et ta ei jätkaks kriminaalset tegevust (narkokuller riikide vahelises veos). Seega on kõiki asjaolusid arvestatud ja ei ole lähtutud ainult edasiste kohtuistungite läbiviimise tagamise abinõust. Kaitsja on esitanud tõendid, millest nähtuvalt R. Hapov on end alates 17.05.2017 töötuna arvele võtnud ja 30.05.2017 on talle määratud töötutoetus. See näitab, et R. Hapov püüab end igapäevaeluga kohandada. Juhul kui ta praegust tõkendit rikub, kaasnevad sellega sanktsioonid.
6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu

1. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2. Kaitsja S. Politšev esitas kaitsjatasutaotluse seoses prokuröri määruskaebuse kohta kirjalike seisukohtade esitamisega. Kaitsja taotleb 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Taotlus hõlmab ajakulu seoses prokuröri määruskaebusega tutvumisega, R. Hapoviga kohtumisega ja temalt dokumentide saamisega ning seisukoha koostamisega. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus nimetatud ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna käesolevas kriminaalasjas alles menetlus käib, siis tuleb nimetatud summa lugeda menetluskulude hulka ning maakohtu poolt lõpplahendi tegemisel

§ 187lg 2 alusel lahendada.

/allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 10