4-15-9463 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-9463 Kohtukoosseis Andres Parmas Vaidlustatud ko

) § 126 lg-le 2 ning märkis, et F.E taotles

1. detsembrile 2015 määratud istungi edasilükkamist, kuna ei viibinud Eestis. Maakohus lükkas istungi edasi.
2. detsembri
3. a hommikul helistas F.E kohtusse ja ütles, et ta ei saa istungile tulla, kuna tema naine on haige. Maakohus ei pidanud seda mõjuvaks põhjuseks. Enne istungit helistas isik uuesti ja ütles, et ta ei saa ikkagi istungile tulla, kuna ei saanud autot ja ei jõua bussi peale. F.E jättis istungile ilmumata. Maakohus leidis, et kuna F.E , olles teadlik 1

§ 126lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Pärnu Maakohtu
2. detsembri
3. a määrusele on määruskaebuse esitanud F.E, kes taotleb tema kaebuse läbivaatamist ning kergema karistuse määramist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
5. Kohtutoimikust nähtub, et F.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna
6. oktoobri
7. a otsusele saabus Pärnu Maakohtusse
8. novembril
9. Pärnu Maakohtu
10. novembri
11. a määrusega jäeti F.E kaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nõuetekohane kaebus esitati maakohtule
12. novembril
13. Pärnu Maakohtu
14. novembri
15. a määrusega määrati F.E kaebus läbivaatamisele kohtuistungil
16. detsembril 2015 kell 10.40 /tl 19/. Samal päeval saadeti F.E-le e-posti aadressil XXXXXXXXX kohtukutse /tl 20/.
17. detsembril 2015 on Pärnu Maakohtu kohtuistungisekretär saatnud F.E-le eelnimetatud e-posti aadressil kirja, milles teavitab F.E, et maakohtu istung toimub järgmisel päeval ning küsib, kas menetlusalune isik on kohtukutse kätte saanud /tl 23/. Väljatrükile on käsikirjaliselt lisatud, et F.E võttis kohtuga ühendust ja palus istung edasi lükata, kuna ei viibi Eestis /tl 23/.
18. Pärnu Maakohtu
19. detsembri
20. a istungi protokollist nähtub järgmist. Kohtunik selgitas istungil, et F.E taotles
21. detsembrile 2015 määratud istungi edasilükkamist, kuna ei viibinud Eestis. Maakohus lükkas istungi edasi ning pakkus istungi toimumise ajaks
22. detsembrit 2015 kell 11.
23. F.E-le aeg sobis.
24. detsembril 2015 hommikul helistas F.E kohtusse ja ütles, et ei saa istungile tulla, kuna ta naine on haige. Maakohus ei pidanud seda mõjuvaks põhjuseks ja palus isikul ilmuda istungile kell 13.
25. Isik nõustus. Enne istungit helistas isik uuesti ja ütles, et ei saa ikkagi istungile tulla, kuna ei saanud autot ja ei jõua bussi peale. Kohus selgitas, et kui F.E istungile ei tule, siis jätab kohus tema kaebuse läbi vaatamata. Istungi protokollist nähtuvalt ei ilmunud F.E
26. detsembril 2015 maakohtu istungile. Seega jättis maakohus F.E kaebuse

§ 126lg 2 alusel läbi vaatamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus alus jätta F.E kaebus eeltoodud asjaoludel läbi vaatamata.

§ 126

lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt

§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Pärnu Maakohtu

1. novembri
2. a määrusega määrati F.E kaebus läbivaatamisele
3. detsembri
4. a istungile /tl 19/. Kohtutoimikust nähtuvalt võttis F.E telefoni teel kohtuga ühendust ning palus istung edasi lükata, kuna ei viibi Eestis. Pärnu Maakohtu
5. detsembri
6. a istungil maakohtu poolt selgitatust nähtub, et maakohus on
7. detsembril
8. a toimuma pidanud istungi edasi lükanud
9. detsembriks
10. Kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus on F.E-ga suhelnud telefoni teel, andes talle teada uue kohtuistungi toimumise ajast. Samas sätestab

§ 41

lg 1, et kutse antakse isikule kätte allkirja vastu või toimetatakse isikule kätte postiga väljastusteatega tähtkirjana või saadetakse elektrooniliselt. Samast paragrahvist nähtub, et kutse loetakse kättesaaduks alates kättesaamise kinnitamise päevast või kutse vastuvõtmise keeldumise päevast.

§ 41ei näe erinevalt Kr

MS § 164 lg-s 1 sätestatust ette võimalust kutsuda isik kohtusse telefoni teel. Kuna väärteomenetluse seadustikus on kutsumise kord ka sõnaselgelt reguleeritud, ei ole võimalik 2

§ 2alusel.

Eelnev ei tähenda, et kohtumenetluse poolega ei tohiks telefoni teel ühendust võtta ja talle istungiaega teatavaks teha juhul, kui isik ei ole kirjalikult saadetud kutset kätte saanud või ei ole kohtule teada, kas isik on kutse kätte saanud – see loob võimaluse, et isik ilmub kohtuistungile. Kui isik siiski kohtuistungile ei ilmu, ei tähenda see aga automaatselt seda, et kohus võib jätta

§ 126lg 2 alusel tema kaebuse läbi vaatamata (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.

mai

1. a määrust nr 4-15-2241 ning
2. jaanuari
3. a määrust nr 4-14-10226). Samuti on oluline, et isikule saadetud kohtukutses selgitatakse ka isiku kohustust võtta osa kaebuse kohtulikust arutamisest ning kohtuistungile ilmumata jäämise tagajärgi kaebuse läbivaatamata jätmise näol (

§ 40lg 1 p 7, § 126 lg 2).

8. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd arutatavas asjas ei ole menetlusalusele isikule F.E-le edastatud kutset

§-s 41 sätestatud viisil, ei saa sellest järeldada, et teda on seaduse kohaselt teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Olukord, kus isikule ei ole seaduse kohaselt teatatud asja arutamise aega ja kohta ning tema ilmumata jäämisel maakohtu istungile on jäetud tema kaebus läbi vaatamata, on aga käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150

lg 1 p 3 mõttes, mis vastavalt

§ 148

p-le 3 on kohtuotsuse tühistamise aluseks ning

§ 152

kohaselt maakohtule uueks arutamiseks saatmise aluseks.

§ 194lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel VMTS 11.–14.

peatüki sätteid, arvestades määruskaebuse lahendamise menetluse erisusi. 9. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 194

lg-st 3, § 148 p-st 3, § 150 lg 1 p-st 3, §-st 152, tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu

1. detsembri
2. a määruse F.E kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta, saadab väärteoasja Pärnu Maakohtule menetlemiseks teises kohtukoosseisus, ning rahuldab määruskaebuse. Tulenevalt

§-st 198 on käesolev määrus lõplik ega kuulu edasikaebamisele. 3