← Eesti

1-17-9597/12

Obsah (6)§ 424§ 83§ 65§ 68§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2017, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-9597 (17230200751) Kohtukoosseis Kohtunik Urmas Reinola Apelleerit

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kolmanda isiku AM esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull,

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerimisele kuuluva vara müügist saadud rahast 50% tagastamise kohta kolmandale isikule RESOLUTSIOON Jätta vandeadvokaat Gennadi Kulli apellatsioon Harju Maakohtu

  1. oktoobri 2017 otsusele kriminaalasjas nr 1-17-9597 läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai või pidi kohtumäärusest teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  2. Harju Maakohtu
  3. oktoobri 2017 otsusega kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) tunnistati R.E süüdi

§ 424

järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.10.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 kuud 28 päeva vangistust) võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12.10.2017 -13.10.2017, s.o 2 päeva ja kandmisele jääb vangistus 1 aasta 5 kuud 26 päeva.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 536 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 24 kuud ning R.E allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 69

lg 4 alusel on R.E kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg 1 nimetatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati R.E-le lisakohustuseks mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi ja

§ 75lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osalemine sotsiaalprogrammis.

R.E vabastati vahi alt kohtusaalis.

§ 83

lg 1 alusel määrati, et R.E-le ja AM-le kuuluv mootorsõiduk BMW 330XD, reg.nr XXXXXX koos registreerimistunnistuse ja võtmega kuuluvad konfiskeerimisele kuriteo toimepanemise vahendina.

  1. R.E tunnistati süüdi selles, et tema juhtis 12.10.2017 kella 09:58 ajal Harjumaal, Tallinnas Laagna teel mootorsõidukit BMW 330XD registreerimismärgiga XXX XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,16 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,06 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.
  2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kolmanda isiku AM esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull. Apellant palub kaasata AM protsessi kolmanda isikuna ja teha kohtulahend, mille alusel Rahandusministeerium tagastaks AM -le 50% mootorsõiduki BMW 330XD registreerimismärgiga XXXXXX müügist saadud rahast. Alternatiivselt palub saata kriminaalasi tagasi esimese astme kohtusse uue lahendi tegemiseks. Apellant selgitab, et AM viidi eksitusse nii uurija kui prokuröri poolt ning survestati lubadusega, et konfiskeerimisest keeldumisel mõistetakse abikaasale reaalne vanglakaristus, mis ületab 1,5 aastat. Samas selgitas prokurör, et AM-l on seadusest tulenev õigus saada auto müügist 50% tagasi oma kontole. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
  3. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsioonikorras vaidlustada üksnes juhul, kui tegemist on KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, st juhul kui on rikutud kokkuleppemenetlust käsitavaid menetlusõigusnorme. Apellandi kaebus ei sisalda endas viiteid eelnimetatud sätete rikkumisele ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et süüdistatava R.E suhtes oleks kokkuleppemenetlust käsitavaid kriminaalmenetlusõiguse sätteid rikutud.
  6. Kriminaalasja materjalide alusel on tuvastatav, et 13.10.2017 sõlmisid abiprokurör R. Pikma, süüdistatav R.E ning tema kaitsja K. Nersesjan kokkuleppe (kohtutoimik tl 37-39), milles on selgesõnaliselt märgitud vara (R.E-le ja AM -le kuuluv mootorsõiduk BMW 330XD, reg.nr XXXXXX koos registreerimistunnistuse ja võtmega), mis kuulub kohtuotsuse jõustumisel

§ 83lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerimisele. Menetleja 12.10.2017 määrusega on AM, kooskõlas Kr

MS § 401 lg-s 1 sätestatuga, tunnistatud käesolevas kriminaalasjas kolmandaks isikuks (tlk 17-18) ja kolmanda isikuna on AM enda ülekuulamisel andnud ka nõusoleku mootorsõiduki BMW konfiskeerimiseks (tlk 19-21). 13.10.2017 on AM kolmanda isikuna andnud nõusoleku mootorsõiduki BMW 330XD reg. nr XXXXXX koos võtme ja sõiduki registreerimistunnistusega konfiskeerimiseks ning kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tlk 36). AM-le on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi, sealhulgas õiguse puudumist antud nõusolekust loobumiseks, mida AM on kinnitanud enda allkirjaga. 6. Vastavalt kohtuistungi protokollile (tlk 41) on süüdistatav kinnitanud kohtuistungil, et sõlmitud kokkulepe on arusaadav, kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb kokkuleppe juurde. Maakohus ongi kohtuotsusega kohaldanud kokkuleppes ettenähtud

§ 83

lg 1 alusel R.E-le ja AM-le kuuluva mootorsõiduki BMW 330XD, reg.nr XXXXXX koos registreerimistunnistuse ja võtmega konfiskeerimist. Kolmas isik ei ole kohtuistungi protokollist nähtuvalt enda õigust kohtulikul arutamisel osaleda, kasutanud. 2

(3)
  1. Kohtumenetluse poole apellatsiooniõiguse sätestab KrMS § 318, mille lõike 1 kohaselt kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. KrMS § 17 lõikest 1 tulenevalt on kohtumenetluse pooled prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Käesolevas asjas ei ole kolmas isik AM esimese astme kohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud tema esindaja, seega isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
  2. KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3, jätab ringkonnakohus kolmanda isiku AM esindaja vandeadvokaat G. Kulli poolt esitatud apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab apellandile. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.