1-21-7561/14

0 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7561 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne Silver Hingla katseaja pikendamiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminalhooldusametnik Anu Madissoon Süüdimõistetu Silver Hingla isikukood: 37201026525; elukoht: xxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Silver Hinglale Tartu Maakohtu 07.12.
2. a otsusega määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 07.02.
3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 07.12.
5. a otsusega tunnistati Silver Hingla süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et S. Hinglal tuleb ära kanda veel 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. S. Hingla pidi kohe ära kandma 3 kuud vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui S. Hingla ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui S. Hingla täidab KarS § 75 lg 4 alusel talle pandud kohustust teha kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüse, mis peavad kinnitama, et S. Hingla ei liigtarvita alkoholi. Kohtuotsus jõustus 23.12.2021 ja S. Hingla kandis šokivangistust 12.01.-12.04.
6. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 07.12.2021 ja lõpeb 07.12.
7. 1
8. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 05.10.2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pikendada S. Hingla katseaega 2 kuu võrra (s.o kuni 07.02.2024), sest S. Hingla ei ilmunud 15.09.2022 sotsiaalprogrammi tundi. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
9. S. Hingla kriminaalhooldus algas 23.12.2021 ja ta pidi kriminaalhooldusametnikuga esimest korda kohtuma 03.01.2022, kuid ei ilmunud ettenähtud ajal kohale ega teatanud mitteilmumisest. S. Hingla helistas järgmisel päeval ametnikule ja ütles, et ta ajas päevad segamini. Seejärel pidi S. Hingla ilmuma 05.01.2022 vanglasse šokivangistust kandma, kuid ei läinud taas kohale, mistõttu toimetati ta 12.01.2022 sundkorras vanglasse. S. Hingla kohtus kriminaalhooldusametnikuga esimest korda pärast šokivangistust 25.04.2022 ja on alates sellest ajast täitnud registreerimiskohustust enamasti korrektselt. Ta on rikkunud 2 korda alkoholi tarvitamise keeldu, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik kirjalikud hoiatused. S. Hingla 12.05.
10. a vereanalüüsi näit oli piiripealne (1,3%), kuid 20.07.
11. a näit oli juba normi piires. 2.
12. S. Hingla alustas 31.08.2022 osalemist sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“, kuid ei ilmunud 15.09.2022 rühmakohtumisele ega teatanud mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis S. Hingla, et tal oli 15.09.2022 kl 12:30 taastusravi aeg ja ta unustas sellest ametnikule teatada. S. Hingla soovib edaspidi sotsiaalprogrammis osaleda. Erakorralises ettekandes tuuakse välja, et kui kriminaalhooldusametnik helistas S. Hingla perearstile, kinnitas viimane, et S. Hingla käis küll 15.09.2022 kl 12:30 Antslas taastusravil, kuid samas ei väljastanud arst sotsiaalprogrammist puudumise kohta tõendit, sest ravi aeg oli S. Hinglale pikalt ette teada ja ta oleks saanud seda muuta, sest ravijärjekorrad pole pikad. Kriminaalhooldusametniku hinnangul rikkus S. Hingla järelikult sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Talle olid varakult teada nii sotsiaalprogrammi kui ka taastusravi ajad ja ta oleks saanud ravi aega muuta. 2.
13. S. Hingla on töötuna arvel, on tasunud kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulud ega ole katseajal uusi süütegusid toime pannud. Samuti pole ta pärast viimast kirjalikku hoiatust alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud ja tal on võimalik allesjäänud katseaja jooksul sotsiaalprogramm uuesti läbida. 2.
14. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb pikendada S. Hingla katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 07.02.
15. S. Hingla suhtub programmikohustusse hooletult ja täidab uue kuriteo riski vähendavate tegevustega seotud kohustusi valikuliselt talle sobival viisil. Selline käitumine ei taga pikas perspektiivis õiguskuulekust. Et S. Hinglal ei tekiks karistamatuse tunnet, mis viiks edasiste rikkumisteni, tuleb katseaega pikendada. Kohtu seisukoht
16. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
17. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2). 2 Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul ja olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb katseaja pikendamist.
18. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud S. Hingla kirjaliku selgituse kohaselt ei ilmunud ta 15.09.2022 sotsiaalprogrammi tundi, sest tal oli samal päeval kl 12:30 taastusravi aeg ja ta unustas sellest ametnikule teatada (tl 5). Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et kui kriminaalhooldusametnik helistas S. Hingla perearstile, kinnitas viimane, et S. Hingla käis 15.09.2022 kl 12:30 Antslas taastusravil, kuid samas ei väljastanud arst sotsiaalprogrammist puudumise kohta tõendit, sest ravi aeg oli S. Hinglale pikalt ette teada ja ta oleks saanud seda muuta, sest ravijärjekorrad pole pikad. Arvestades viimati märgitut, ei nähtu kohtu hinnangul S. Hingla selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid sotsiaalprogrammi tundi ilmumata jätmist. Kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetu on kohustatud korraldama oma elu nii, et kriminaalhoolduse nõuded oleksid täidetud, ning valima erinevate käitumisvariantide vahel sellise, mis on kooskõlas katseaja tingimustega. Kuna S. Hingla teadis, et ta peab 15.09.2022 osalema sotsiaalprogrammis, ja perearsti sõnul oleks S. Hingla saanud samale päevale planeeritud taastusravi aja hõlpsasti ära muuta, polnud S. Hinglal järelikult sotsiaalprogrammi ilmumata jätmiseks (terviseseisundist tingitud) objektiivset takistust, vaid see oli tema teadlik valik. Jättes sotsiaalprogrammi tundi ilmumata, rikkus S. Hingla talle KarS § 75 lg 2 p 8 alusel pandud kohustust. Kuna S. Hingla teadis, et ta peab 15.09.2022 sotsiaalprogrammi tundi ilmuma, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
19. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on S. Hingla kriminaalhooldus kestnud veidi enam kui 10 kuud ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. Kõigepealt ei ilmunud S. Hingla kriminaalhoolduse alguses 03.01.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega 05.01.2022 vanglasse šokivangistust kandma. Seejärel viibis S. Hingla 12.01.-12.04.2022 (s.o 3 kuud) vanglas, kuid rikkus S. Hingla
20. ja 08.06.2022 (s.o veidi enam kui 1 kuu pärast šokivangistusest vabanemist) 2 korda alkoholi tarvitamise keeldu, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 01.
21. ja 04.07.2022 kirjalikud hoiatused (tl 10 pöördel ja 11 pöördel). Praeguses asjas selgus, et S. Hingla ei ilmunud 15.09.2022 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast teist kirjalikku hoiatust) sotsiaalprogrammi tundi.
22. Kokkuvõtlikult on S. Hingla rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid. Kuigi viimane rikkumine pole seotud alkoholi tarvitamisega, näitab teadlik sotsiaalprogrammi tundi ilmumata jätmine S. Hingla hooletut suhtumist oma kohustustesse. Samuti on S. Hinglal olnud vastutustundetu käitumisega probleeme varemgi, mil ta jättis katseaja alguses
23. a jaanuaris ilmumata nii kriminaalhooldusosakonda kui ka vanglasse.
24. Lähtudes ülal toodust, pikendab kohus KarS § 74 lg 4 alusel S. Hingla katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 07.02.
25. Katseaja pikendamine rõhutab käitumiskontrolli nõuete täitmise olulisust ja mõjutab S. Hinglat suhtuma edaspidi kriminaalhooldaja korraldustesse kohusetundlikumalt. S. Hinglal on katseaja jooksul võimalik näidata, et ta suhtub edaspidi kriminaalhoolduse nõuetesse tõsisemalt. (allkirjastatud digitaalselt) 3