lg-s 1 toodud kohustust, sealhulgas ei küsinud pank kostjalt laenulepingu sõlmimisel teavet kostja varalise olukorra kohta ega andnud mitte mingeid selgitusi olles teadlik, et kostja on rahalistes raskustes. Laenuandjale oli teada laenulepingut sõlmides, et kostjal on kohustusi. Kostja on nõus sõlmima kompromissi põhiosa 3526,13 eurot tasumiseks 36 kuulise tähtajaga. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
) § 1 lg 5 mõistes ja hageja finatsteenuse osutaja, mistõttu kohalduvad asjas
lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tasu krediidi kasutamise eest on sätestatud ka
lg-s 1.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.
lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 7. Hageja ja kostja leppisid 17.09.2018 laenulepingus nr L181000832 kokku krediidisummas 5000 eurot, intressimääras 17,94%, tagasimakse perioodis 48 kuud, lepingutasus 175 eurot, krediidiskooris 5 eurot, viivisemääras 0,05% päevas, krediidi sihtotstarbes ja haldustasus 12 eurot kuus ning nende tingimuste osas poolte vahel ka vaidlus puudub. Kostja on esitanud vastuväite vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta. 8.
lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Kostja väitel ei ole hageja vastutustundlikku laenamise põhimõtet järginud, kuna ei küsinud kostjalt laenulepingu sõlmimisel teavet kostja varalise olukorra kohta ega andnud mitte mingeid selgitusi olles teadlik, et kostja on rahalistes raskustes. 9. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, tuvastab, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kostja seisukoht, et temalt ei küsitud teavet varalise olukorra 3
lg 1 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Kostja poolt hagejale avaldatud teabe ning asjas esitatud tõendite pinnalt oli kostja krediidivõimeline. Kostja taotles laenu kokku 309,44 euro kuumakse refinantseerimiseks (BestCredit OÜ 64,12 eurot, Ühisraha OÜ 75,21 eurot, Monestro P2P OÜ 117,85 eurot ja ESTO AS 52,26 eurot) märkides oma tuluna 730 eurot ja igakuise väljaminekuna 400 eurot. Refinantseerimise tulemusena igakuise tulu 730 eurot olemasolu korral jäi kostjale AS LHV Finance laenu tagastamiseks 102,28 eurot (50,45 eurot + 51,83 eurot), laenulepingu nr L181000832 makseks 158,73 eurot ning igakuiste väljaminekute tarbeks 468,99 eurot (kostja märkis laenutaotluses 400 eurot). Seega ületas kostjale jääv summa kostja enda poolt märgitud igakuiste väljaminekute suurust 68,99 euro võrra. Kostja krediidivõimelisust laenulepingu sõlmimisel kinnitab ka see asjaolu, et kostja täitis laenulepingut kohaselt 18 kuud ning esimesed makseraskused tekkisid kostjal tõenäoliselt aprillis 2020, kui kostja taotles maksepuhkust. Kuna esitatud asjaoludel rikkus kostja alates 31.07.2020 lepingut ning ei olnud hagejale ka kogu saadud raha tagastanud, on kostja väide selle kohta, et hageja on alusetult pöördunud kohtusse, kohatu. 10.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et lepingu ülesütlemine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg-st 1 tuleneb, et tähtajalise kestvuslepingu võib etteteatamistähtaega järgimata üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
lg 2 esimene lause sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet selle kohta, et ülesütlemise seisuga oli kostjal laenulepingujärgsed võlgnevused (dtl 103), ega ka seda, et laenuleping on hageja poolt üles öeldud (dtl 88). Märgitust tulenevalt kohus rahuldab hageja hagi põhivõlgnevuse 3526,13 euro (s.o tagastamata laen), intresside 226,33 euro ja lepingu eritingimustes kokkulepitud haldustasu 59,20 eurot väljamõistmiseks. 11. Hageja nõuab laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud viiviseid seisuga 21.10.2021 summas 516,12 eurot ning alates 22.10.2021 lisanduvaid viiviseid määraga 0,05% päevas.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
MS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hageja taotluse ja jätab menetluskulud kostja kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.