4-22-3435/9

4-22-3435 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2022 Tallinn Väärteoasja number 4-22-3435 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. oktoobri 2022 määrus, millega jäeti rahuldamata Ants Võrro taotlus riigi õigusabi saamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ants Võrro (ik 38105240250), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Ants Võrro määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu
3. oktoobri 2022 määrus muutmata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Ants Võrrot karistati Tallinna Vangla
5. septembri 2022 otsusega väärteoasjas nr 650021000001 KarS § 275 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel 175 trahviühiku ehk 700 euro suuruse rahatrahviga.
6. Harju Maakohus registreeris
7. septembril 2022 Ants Võrro taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovis A. Võrro riigi õigusabi väärteoasjas nr 650021000001 tehtud otsuse vaidlustamiseks ja võimaliku kassatsiooni esitamiseks. A. Võrro märkis, et ta ei ole võimeline iseseisvalt oma õigusi kaitsma, sest tal on seitsme klassi haridus ja ta on osaliselt kirjaoskamatu. A. Võrro hinnangul on otsuses juba ette ära otsustatud, et tema rahaline kohustus 1 4-22-3435 tuleb määratud trahvist tunduvalt suurem. Ta ei suuda ilmselgelt tasuda 700 euro suurust trahvi 15 päeva jooksul, mistõttu läheb see trahvinõue sundtäitmisele ja trahvile lisanduvad täitemenetluse kulud. A. Võrro esitas
8. oktoobril 2022 Harju Maakohtule täiendava selgituse, milles märkis, et vanglas viibimise tõttu ei ole tal võimalik esitada majandusliku seisundi teatist. Ta kinnitab, et on maksejõuetu ja tema suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot (kohtuasja nr 2-20-885). Ta on vanglas tervislikel põhjustel töölt vabastatud ja tal puudub sissetulek. Kaitsjat soovib ta kohtuistungile ja võimaliku kaebemenetluse jaoks.
9. A. Võrro esitas
10. oktoobril 2022 Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja rahatrahvi tasumise ajatamist. A. Võrro hinnangul ei ole
11. novembri 2022 episoodi puhul täidetud väärteokoosseis ja talle etteheidetav tegu ei ole vajalikul määral tõendatud. Otsuse kohaselt lõhkus A. Võrro
12. novembril 2022 vanglas ära laua, misjärel muutus laud kasutuskõlbmatuks. Sellega tekitas A. Võrro Riigi Kinnisvara AS-le (RKAS) 74,24 eurot kahju. A. Võrro ei nõustu hinnanguga, et laud muutus kasutuskõlbmatuks. Tema sõnul kasutati seda lauda pärast edasi. Seda kinnitab ka tunnistaja XX. A. Võrro sõnul viidi laud alles hiljem laoruumi ja seda põhjusel, et kardeti tema uut agressiooni. Seda lauda kasutas hiljem ka juuksur. Menetleja vaatles lauda umbes pool aastat hiljem ja leidis, et laud on kasutatav, kuid mitte vanglas. Laua vahepealne kasutus ei ole jälgitav. Seega on kahjustused tekkinud lauale hiljem. Menetleja seisukohast järeldub, et RKAS saaks lauda kasutada mujal kui vanglas. A. Võrro heitis ette, et kahju kõrvaldamise akt koostati alles
13. jaanuaril 2022 ja et RKAS ei ole esitanud asjakohaseid andmeid kahju suuruse kohta. A. Võrro arvates otsustas menetleja talle rahalist karistust määrates ette ära, et tema tegelik rahaline kohustus tuleb trahvist tunduvalt suurem. Menetleja on teadlik, et ta viibib vanglas. A. Võrro märkis veel, et ta ei tööta ja tema suhtes on välja kuulutatud pankrot. Hetkel toimub tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Sellest hoolimata anti talle trahvi tasumiseks 15 päeva. Kuna tal puuduvad rahalised vahendid, läheb trahvinõue sundtäitmisele ja sel juhul lisanduvad täituritasud. A. Võrro taotles, et ta saaks tasuda trahvi ühe aasta jooksul. Tal on 6 kuu pärast võimalik ennetähtaegselt vanglast vabaneda ja vabanedes on tal trahvi tasumiseks võimalik kasutada vabanemisfondis olevat raha, mida on üle 2000 euro.
14. Harju Maakohus jättis
15. oktoobri 2022 määrusega A. Võrro taotluse rahuldamata, kuna leidis, et A. Võrro on ise võimeline kaitsma oma õigusi ja kaitsja osavõtt ei ole kohtu uurimisprintsiibist tulenevalt vajalik. Maakohus selgitas, et VTMS § 19 lg 3 kohaselt on kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu võimeline end ise esindama. Seega on seadusandja pidanud väärteomenetlust selliseks menetluseks, milles ka õigushariduseta isik on võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma. A. Võrro on täisealine isik ning puuduvad andmed, et tal esineks psüühikahäire, mis takistaks tal ise end esindamast. 2 4-22-3435 Kohus märkis, et A. Võrro on juba esitanud väärteootsuse vaidlustamiseks kohtule kaebuse (kohtuasi nr 4-22-3505). Kohus on tunnistanud kaebuse nõuetele vastavaks ja võtnud kaebuse menetlusse. Seega on A. Võrro kaebuse koostamisega ise hakkama saanud. Maakohus selgitas, et tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 on maakohtul kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest. See tähendab, et kohtul on menetluses aktiivne roll. Kohus peab kontrollima muuhulgas seda, kas tegu on väärtegu, kas selle teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on õigesti kvalifitseeritud ja kas määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kui kohus leiab kohtuvälise menetleja otsuses puudusi, on tal õigus otsus tühistada ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kui kohtu arvates esinevad mõjuvad põhjused, mille tõttu ei ole süüdlasel võimalik rahatrahvi koheselt tasuda, võib ta määrata karistuse tasumise ositi (KarS § 66 lg 2). Määruskaebus
16. A. Võrro esitas
17. oktoobril 2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja riigi õigusabi korras kaitsja määramist. A. Võrro leiab, et ta ei ole võimeline väärteomenetluses oma õigusi kaitsma ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta. A. Võrro möönab, et maakohtule kaebuse koostamiseks tal enam kaitsjat vaja ei ole, küll aga vajab ta kaitsjat kohtuistungile. Võimalik, et kaitsja suunistest lähtuvalt on vaja kaebust muuta või täiendada. Lisaks vajab ta kaitsjat kassatsiooni esitamiseks. Kuna kassatsiooni saab esitada kaitsja vahendusel, on Harju Maakohus vaidlustava määrusega juba ette ära otsustanud, et kassatsiooni esitamise võimalust tal ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Määruskaebuse argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Võrrole riigi õigusabi andmiseks.
19. Vaidlus puudub selles, et väärteomenetluse seadustik ei nõua A. Võrro kaebuse arutamisel kaitsja olemasolu. Seetõttu saab A. Võrrole anda riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatud tingimustel. See tähendab, et riigi õigusabi antakse juhul, kui isik majandusliku ei suuda seisundi tõttu õigusabi eest tasuda ning ei esine seaduses loetletud riigi õigusabi andmist välistavaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et A. Võrrol ei ole võimalusi ise õigusabi eest tasuda. Maakohus ei ole riigi õigusabi määramisest keeldumisel tuginenud väitele, et taotlejal on endal on võimalik õigusabi eest tasuda. Kohus leidis, et riigi õigusabi tuleb jätta andmata, kuna isik on võimeline ise oma õigusi kaitsma.
20. A. Võrro on määruskaebuses leidnud, et oma madalast haridustasemest tulenevalt ei ole ta piisavalt võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus möönab, et madal haridustase võib anda põhjust järelduseks, et isik ei ole võimeline oma õigusi ise kaitsma. Praegusel juhul 3 4-22-3435 on aga maakohus põhjendanud veenvalt ära, miks ta leiab, et see praegusel juhul nii on. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. A. Võrro on juba kaebuse esitanud. Selles on selgelt ära toodud nii tema taotlused kui ka argumendid. Ühtlasi kohus märkinud, et väärteomenetluses peab kohus ka ise kaitsma kaebaja huve sellega, et arutab väärteoasja, st kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse põhjendatust täies ulatuses. Nendest asjaoludest tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et maakohtumenetluses on A. Võrro ise võimeline oma õigusi kaitsma. Seoses A. Võrro seisukohaga, et kaitsja näpunäidete alusel saaks veel kaebust täiendada, märgib ringkonnakohus, et kaebust pärast kaebetähtaja lõppu enam muuta ei saa.
21. Ekslik on A. Võrro arvamus, nagu tähendaks riigi õigusabi andmisest keeldumine seda, et talt võetakse ära võimalus maakohtu otsuse vaidlustamiseks. Riigi õigusabi andmata jätmine praeguses menetlusetapis ei tähenda, et riigi õigusabi ei või taotleda uuesti Riigikohtusse kaebuse esitamiseks, kuna Riigikohtule menetlusalune isik ise kaebust esitada ei saa. Kassatsiooni esitamiseks on võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu
23. oktoobri 2022 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 4