← Eesti

2-20-11308/44

Obsah (5)§ 190§ 430§ 432§ 459§ 168

2-20-11308 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Viru Maakohus Angelina Abol Kohtujurist Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Signe Vool 07. november 2022,

§ 190lg 5, 7).

Määrus saata pooltele ja punkti IV. osas teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

  1. Viru Maakohtule on esitatud M.R. ja V.R. hagi D.R. vastu elatise nõudes. 22.12.2020 tagaseljaotsusega kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 290 eurot kuus alates 12.08.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  2. Kostja esitas 20.01.2022 kohtule kaja 22.12.2022 tagaseljaotsusele.
  3. 14.04.2022 määrusega kohus rahuldas D.R. 10.03.2022 menetlusabi taotluse osaliselt. Kohus vabastas D.R. kaja esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust (560 eurot) riigilõivu summas 280 eurot tasumisest, D.R.l tuli tasuda riigilõiv 280 eurot hiljemalt 20 päeva jooksul määruse jõustumisest. Riigilõiv 280 eurot on tasutud 26.04.
  5. 01.06.2022 määrusega kohus võttis menetlusse ja rahuldas D.R. kaja ning taastas menetluse tsiviilasjas nr 2-20-
  7. 19.10.2022 kohtuistungil kohus andis pooltele tähtaja kuni 02.11.2022 kompromissi sõlmimiseks. Pooled esitasid 02.11.2022 kohtule kompromisslepingu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus, tutvunud kompromissiga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega ja on täidetav, kinnitab kohus M.R., V.R. ja D.R. sõlmitud kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. 8. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 459lg 1 ja lg 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja 2

(3)2-20-11308 perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Hagejatel on seega õigus kostja poolt kompromissis kokkulepitud maksete tegemata jätmisel pöörduda määruse sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Menetluskulud 9.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab ka kompromissis nimetamata muud menetluskulud (v.a kaja esitamisele tasumisele kuuluv riigilõiv 280 eurot, mille tasumisest kohus kostja vabastas 14.04.2022 määrusega) menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 10. Tulenevalt

§ 190lg 5 2.

lauses sätestatust menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

§ 190

lg 7 näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuivõrd pooled lahendasid vaidluse kompromissi sõlmimisega, on tegemist mõjuva põhjusega

§ 190

lg 7 järgi, samuti arvestades hagi olemusega, tuleb hagejad vabastada kajalt tasumata riigilõivu 280 eurot

§ 190lg 5 alusel riigituludesse tasumise kohustusest. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.