1-22-4605/12

1-22-4605 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-4605 Kohtukoosseis Kohtunikud Inna Ombler, Pavel Gontšarov, Janika Kallin Kriminaalasi Vladimir Peets süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 2,3 ja § 120 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. augusti 2022.a otsus lühimenetluses Süüdistatav Apellatsiooni esitaja Vladimir Peets – isikukood 36702196020, elukoht puudub, viibib Tallinna Vanglas, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, kaitsjat lühimenetluses ei soovinud Süüdistatav Vladimir Peets RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Vladimir Peetsi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS 1 1-22-4605
4. Vladimir Peetsi süüdistatakse selles, et ta on korduvalt ähvardanud oma endist elukaaslast ja lapse ema XX järgmiselt: ähvardas ajavahemikul aprill 2022 kuni 03.06.2022 täpsemalt tuvastamata ajal ja kohas Tallinnas korduvalt, et tirib kannatanul pea otsast, lööb ta maha, paneb tema maja põlema; ähvardas juunis
5. a täpsemalt tuvastamata ajal viibides täpsemalt tuvastamata kohas telefoni teel kannatanut, kes viibis Ankru xx, Tallinn sellega, et paneb tema maja põlema; ähvardas 03.06.2022 kella 14.15 paiku Ankru 7, Tallinn juures kannatanu maha lüüa ja tema pea otsast tirida, tõugates samal ajal kannatanut, püüdes teda rusikate ja jalgadega lüüa ning lüües jalaga tema poole killustikku ja kive; ähvardas 29.06.2022 kella 21.40 paiku Vasara 18, Tallinn juures sama kannatanu maha lüüa, pea otsast tirida ning kannatanu maja põlema panna. Kannatanu tajus ähvardusi reaalsena, kartis oma elu pärast, kuna süüdistatav oli ka varem tema suhtes vägivalda tarvitanud sh teda kehaliselt väärkohelnud. Sel moel pani Vladimir Peets oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmisega ja olulises ulatuses vara rikkumisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti V. Peets, omades kehtivat karistust KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, tungis 29.06.2022 kella 21.40 paiku Vasara 18, Tallinn juures kallale samale kannatanule, lüües teda vähemalt 6 korda rusikatega vastu pead, tekitades selliselt kannatanule füüsilist valu. Kannatanu on süüdistatava endine elukaaslane, neil on ühine laps, süüdistatav on kannatanu juures ööbinud ka viimaste kuude jooksul. Kannatanul on süüdistatavast kahju ja hoolitseb tema eest, annab süüa ja peseb riideid. Sel moel pani Vladimir Peets oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU OTSUS
6. Harju Maakohus tunnistas V. Peetsi 16.08.2022 otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Samuti tunnistas kohus ta süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskemat ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistusaja alguseks 22.07.
7. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv ning kohaldati V. Peetsi suhtes VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel lähenemiskeeld kannatanu XX suhtes tähtajaga 3 aastat. 2.2 Maakohus märkis 16.08.2022 kohtuotsuse resolutiivosa kuulutades, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav tutvumiseks alates 14.09.
8. APELLATSIOON
9. Süüdistatav esitas 22.08.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni (pealkirjastatud määruskaebusena). Süüdistatav avaldas, et kaebab Harju Maakohtu kohtuotsuse peale, sest 2 1-22-4605 pole sellega rahul. V. Peets taotleb, et Tallinna Ringkonnakohus vaataks üle tema suhtes käesolevas asjas langetatud maakohtu otsuse ja teeks õiglase otsuse. 3.1 Harju Maakohus tegi kohtumenetluse pooltele motiveeritud otsuse kättesaadavaks alates 14.09.
10. Toimikust nähtuvalt sai süüdistatav V. Peets motiveeritud kohtuotsuse kätte allkirja vastu 15.09.2022 (kd I, tl 170). V. Peets ei ole pärast motiveeritud otsuse kättesaamist täiendusi 22.08.2022 ringkonnakohtule edastatud apellatsioonile esitanud. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
11. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et V. Peetsi apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
12. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (vt RKKKm 3-1-1-6-13, p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul puuduvad V. Peetsi esitatud apellatsiooni pinnalt alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Tegemist on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamisega ei kaasneks käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
13. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega V. Peetsi suhtes teistsuguse otsuse langetamiseks. V. Peets teatab ringkonnakohtule edastatud kaebuses lakooniliselt, et pole rahul tema suhtes langetatud süüdimõistva otsusega ning soovib, et ringkonnakohus vaataks läbi maakohtu otsuse ja teeks õiglase otsuse. Seejuures ei ole V. Peetsi kaebuses nimetatud ühtegi sisulist etteheidet maakohtu otsusele, mis tingiks maakohtu lahendi tühistamise. Samuti pole süüdistatav selgitanud, miks ta ei pea maakohtu lahendit õiglaseks.
14. Kolleegium leiab, et vaidlustatavas asjas ei ole maakohus süüdimõistva otsuse langetamisel rikkunud ei menetlusõigust ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus on jälgitavalt põhjendanud nii V. Peetsile süüdistuses ette heidetud kuritegude tõendatust kui ka karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, samuti lähenemiskeelu kohaldamisega seonduvat. Kohus pole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel V. Peetsi süüdi tunnistamisel KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 ja § 120 lg 1 järgi ning on ka karistust mõistes toiminud veatult, arvestades kõiki olulisi asjaolusid. Kohus on järginud ka lühimenetluse sätteid, vähendades KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Seega puudub V. Peetsi esitatud apellatsioonil ilmselgelt edulootus.
15. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et V. Peetsi apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3