← Eesti

2-22-13654/6

Obsah (4)§ 613§ 172§ 174§ 177

2-22-13654 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-13654 Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Swedbank P&C Insurance AS avaldus K K vastu ka

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 219-19561 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu.

477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.

  1. Avalduse kohaselt kuulus S Gile korteriomand asukohaga xxx. Rahavastikuregistri kohaselt on S G xxx surnud. Avaldusele lisatud pärimisregistri väljatrüki kohaselt on pärimistunnistus tõestatud xxx ja S G pärijaks on K K, kellele läks pärimise teel üle ka S Gi kohustus kahju hüvitada. 15.09.2019-21.09.2019 toimus Ida-Virumaal xxx kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr xxx toimunud üleujutus, mille tagajärjel sai Vara siseviimistlus ja kodune vara kahjustada. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr xxx. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr xxx. Avaldaja on korteri nr xxx omanikule hüvitanud 2464,
  3. Kuna hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles ulatuses kindlustusandjale (hagejale) VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist VÕS §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (RKTKo 3-2-1-129-13 p 22). See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid. Riigikohus on leidnud, 2

(4)2-22-13654 et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-129-13 p 34
  1. VÕS § 132 lg 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele
  3. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud Kodukindlustuse poliisi nr xxx, mille alusel kindlustati korter asukohaga xxx; 30.09.2019 vara ülevaatuse akti; 16.10.2019 hinnapakkumise, elamu haldaja 11.11.2019 teate, 12.01.2020 hüvitisotsuse ja maksekorralduse kindlustushüvitise väljamaksmise kohta. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule tekitatud kahju nõude summas 2464,15 eurot, mida puudutatud isik ei ole avaldajale hüvitanud. Avaldaja on antud summa kindlustusandjana kindlustusvõtjale välja maksnud. Puudutatud isik ei ole kahju tekitamise osas vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja tekitatud kahju summas 2464,15 eurot.
  4. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
  5. Avaldaja on arvestanud viivist perioodi 09.07.2021 - 14.09.2022 Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. eest summas 233,86 eurot. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 233,86 eurot ja lisanduva viivise alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus 10.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 11. Arvestades korteriomandiga seotud nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud (riigilõiv) summas 50 eurot. 3

(4)2-22-13654 12.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 50 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (50 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda. 14.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.