← Eesti

2-22-5933/34

Obsah (5)§ 101§ 100§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-5933 Tsiviilasi A. B. hagi A. R

§ 101lg-tele 3 ja 4.

  1. Elatise summad kanda iga kalendrikuu
  2. kuupäevaks A. B.i arveldusarvele nr EExxx selgitusega „elatisraha“.
  3. Juhul, kui A. R. on kohtumenetluse kestel A. B.ile maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
  4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 21.04.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on A. B. (hageja) I. B.i ja A. R.i (kostja) laps. Kostja ei ole oma lapse ülalpidamises osalenud 15 aastat. Laps elab oma emaga, vanaemaga ja vanaisaga. Hageja igakuised kulutused moodustavad kokku 770 eurot, s.h eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 100 eurot, sidekulud 25 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot, kulutused trennile 45 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise kehtivas miinimumsuuruses. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et kannab karistust Viru vanglas ja seega ei ole võimalik last toetada. Kahe kuu eest saab kostja kätte netopalgana 25 eurot, millest suurem osa läheb võlgade katteks ja väiksem osa vabanemisfondi. Kohtu põhjendused
  5. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
  6. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 2 Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
  3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja I. B. (dtl 6). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud ning elatist igakuiselt vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 3

  1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates avalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-174-16, p 13).
  2. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku ca 770 eurot, s.h eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 100 eurot, sidekulud 25 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot, kulutused trennile 45 eurot. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid ka igakuiselt vajalikud ning kuludele märgitud suurus mõistlik. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid kulude suurusele ega nende olemasolule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele kehtivale miinimumelatise suurusele. 7.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud menetluses oma halvale majanduslikule olukorrale tulenevalt asjaolust, et kostja viibib vanglas. Iseenesest on kohtu poolt krediidiasutustele tehtud päringute vastustega tõendatud, et kostjal puuduvad käesoleval ajal igakuised sissetulekud ja vabad rahalised vahendid (dtl 75, 78, 79, 83). Samas ei vabane vanem lapse ülalpidamisekohustusest põhjusel, et ta ei saa vanglas viibimise tõttu sissetulekut teenida. Kostja viibib vanglas oma tegude tagajärjel ning on kuni vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal ei oleks võimalik vangis olles üldse sissetulekut teenida. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ning § 43 lg 1 kohaselt makstakse kinnipeetavatele ka töötasu. Samuti ei ole teiste nõuete olemasolu (s.h laenukohustus ja kriminaalasjas välja mõistetud summa) elatise vähendamise aluseks. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma 4 lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates 21.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 30.06.2024) 225,64 eurot (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja taotlusel tuleb elatise summad tasuda hageja arveldusarvele igakuiselt

  1. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
  2. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.