Obsah (7)

§ 132§ 29§ 545§ 123§ 546§ 23§ 38

4-22-2125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. septembril 2022. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2125 Kohtukoosseis Kohtunik Mar

§ 132p-st 3 kohus otsustas: Küünemäe, e-post 1.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse 07.06.2022 otsus väärteoasjas 2230,22,037999 ja lõpetada X väärteoasjas menetlus

§ 29lg 1 p 2 alusel.

2. Hüvitada riigieelarve vahenditest Xle tema valitud kaitsjale makstud tasu 1080 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (

) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA KAEBUSE SISU

1. Politsei- ja Piirivalveameti 07.06.2022 üldmenetluse otsusega karistati Xt selle eest, et tema 23.02.2022 kella 11:54 paiku H. Tammsaare tee 49 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 73+/-4 km/h, lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h. Sellise tegevusega rikkus X LS § 4-22-2125 15 lg 1 p 2 ja pani toime LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 60 eurot.
2. 18.06.2022 esitas kaitsja A. Küünemäe maakohtule 07.06.2022 otsuse peale kaebuse. Kaebuse kohaselt koostas politsei 22.04.2022 trahviteate nr 223022037999/2 selle kohta, et X ületas 23.02.2022 A. H. Tammsaare tee 49 juures kiirust ja määras talle hoiatustrahvi. 22.04.2022 saatis X kohtuvälisele menetlejale e-kirja, selle kohta, et tema ei ole sõiduki omanik ja pole sel kuupäeval selles piirkonnas liikunud. Menetlusalune isik tasus hoiatustrahvi 25.04.
3. Kohtuväline menetleja on 25.04.2022.a koostanud määruse väärteomenetluse uuendamise ja alluvuse muutmise kohta kuna trahviteade vaidlustati ja väärteomenetlus kuulub uuendamisele kiir- või üldmenetluse korras. 10.05.2022.a on menetleja koostanud väärteoprotokolli. 25.05.2022 esitas menetlusalune isik vastulause menetluse uuendamise määrusele, mille kohtuväline menetleja jättis 03.06.2022 määrusega rahuldamata ning koostas 07.06.2022 üldmenetluse otsuse.
4. Kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud

§ 545lg 2 nõudeid lugedes menetlusaluse isiku 22.04.2022 e-kirja kaebuseks.

Menetlusalune isik ei ole esitanud kohtuvälisele menetlejale ametlikku kaebust, ta on 25.04.2022 e-kirjas kinnitanud, et nõustub trahviga ning trahvi ka samal, so 30 päeva jooksul alates trahviteate saamisest, tasunud. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et kohtuvälise menetleja 07.06.2022 üldmenetluse otsus on õigusvastane ja rikub menetlusaluse isiku õiguseid. Kaitsja taotleb politsei koostatud 07.06.2022 otsus tühistamist

§ 29lg 1 p 2 alusel ja jätta menetluskulud riigi kanda.

MENETLUS KOHTUS

1. 13.09.2022 toimunud kohtuistungil selgitas X, et kogu probleem sai alguse e-kirjast, mille ta 22.04.2022 politseile saatis. Kui ta trahvihoiatuse sai, siis arvas ta ekslikult, et trahvihoiatus oli väljastatud sama kuupäevaga, millal ta selle sai, ehk 22.04.
2. Trahvihoiatus oli seotud tegelikult aga juba mitu kuud tagasi toimunud rikkumisega seoses. Seetõttu tekkis tal ka segadus, sest ta ei olnud 22.04.2022, trahvihoiatuses märgitud sõidukiga rikkumist toime pannud. Ta helistas mitu korda menetluskeskusesse, telefoni teel ta kedagi kätte ei saanud. Seejärel kirjutaski politseile e-kirja, et trahvihoiatuse kohta selgitust saada. Trahvihoiatuses oli kirjas, et selle vaidlustamiseks tuleb täita sellele lisatud ankeet ja see digiallkirjastada. Tema saatis lihtsalt e-kirja, et trahvi kohta selgitust saada. Lõpuks, kui ta aru sai, et trahvihoiatus on väljastatud kahe kuu vanuse rikkumise eest, siis asjaolude meenumisel tunnistas rikkumist.
3. Kohtuistungil märkis kaitsja, et väärteomenetluse seadustikus on ühemõtteliselt kirjas, mida peab menetleja tegema siis, kui ta on trahviteate välja saatnud. Trahviteatele oli lisatud ankeet ja selgitus, et trahviteatega mittenõustumisel tuleb ankeet digiallkirjastada. Seda X ei teinud. Saades trahviteate üritas X saada selgitusi telefoni teel, see ei õnnestunud. Sündmuste ajatelge vaadates on näha, et menetleja on üritanud asja oma laualt lihtsalt kiiresti ära saada. 22.04.2022 sai menetlusalune isik trahviteate ning saatis e-kirja politseile. 25.04.2022 kell 15:46 saatis menetlusalune isik juba uue e-kirja politseile, et sai telefoni teel trahvi osas tagasisidet ning nõustub trahviga. Sellest 45 minutit hiljem ütles aga politsei, et nüüd on juba alustatud väärteomenetlust. Kaitsja hinnangul on tegemist riigi ressursside mõttetu raiskamisega ja isikule tekitati mitte millestki väärteomenetlus. Kaitsja leiab, et enne vaide ankeedi täitmist ja selle digiallkirjastamist ei saa menetleja ka järeldada, et vaie on üldse esitatud. Tegemist oli asjaolude selgitamisega, selgitustaotlusega. Menetlusseadustik ei anna tõlgendamise võimalust, et millal ja millise tahteavalduse alusel lugeda vaie esitatuks ja samuti ei anna seadus võimalust sellise e-kirja peale väärteomenetlust algatada. 2/5 4-22-2125
4. Kohtuväline menetleja esindaja sõnul tõlgendas kohtuväline menetleja X 22.04.2022 saadetud e-kirja kaebusena kuna selles oli selgelt väljendatud, et tema ei ole trahviotsuses märgitud kuupäeval konkreetset sõidukit juhtinud. Esindaja möönis, et e-kiri ei vastanud küll väärteomenetluse seadustikus kaebusele sätestatud nõuetele, samuti ei jäetud seda menetleja poolt käiguta ega antud Xle võimalusi puuduste kõrvaldamiseks. Samas leiab esindaja, et see ei rikkunud kuidagi X õigusi ega ole kokkuvõttes ka käsitletav sellise rikkumisena, mis tingiks karistusotsuse tühistamise. Väärteomenetluse raames tuvastati tõde, mis on kõigi, sh X huvides. Samuti oli määratud trahv samas suurusjärgus kui esialgne trahviotsus. Kokkuvõttes leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et seadusi tõlgendataksegi erinevalt ning kohus peab nüüd seadust kohaldades tõlgendama, kuidas õige on. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED 7.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. 25.02.2022 trahviteatest nr 223022037999 (KV tl 4-5) nähtub, et OÜ-le XXX saadeti trahv LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, mis leidis aset 23.02.2022 kell 11:54 Tallinnas, Tammsaare tee 49 juures, kus XXX OÜ-le kuuluva sõidukiga Ford Transit Custom XXXXXX ületati kiirust. OÜ XXX e-kirjast (KV tl 6-7) ja sellele lisatud kaebusest (KV tl 8-9) nähtub, et OÜ XXX on 25.02.2022 trahviteate vaidlustanud kuna sõidukit juhtis rikkumise hetkel teine isik - X. 22.04.2022 trahviteatest nr 223022037999/2 (KV tl 12-13) nähtub, et Xle on seepeale väljastatud trahviteade seoses sellega, et tema 23.02.2022 kell 11:54 Tallinnas, Harju maakonnas Tammsaare tee 49 juures, juhtis mootorsõidukit Ford Transit Custom reg nr-ga XXXXXX sõidukiirusega 73 km/h +/- 4 km/h, millega ületas sõidukiirust vähemalt 19 km/h. Sellega pani X toime LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 25.04.2022 määrusega on kohtuväline menetleja uuendanud väärteomenetlust (KV tl 18). 25.04.2022 kell 15:46 on menetlusalune isik saatnud kohtuvälisele menetlejale e-kirja (KV tl 19), et ta on telefoni teel saanud trahviga seoses tagasisidet, tegemist oli rendiautoga. Nõustub trahviga ning tasub selle lähima aja jooksul. 25.04.2022 kell 16:31 on kohtuväline menetleja saatnud menetlusalusele isikule e-kirja (KV tl 20-21) selle kohta, et hoiatustrahvi ei ole võimalik enam tasuda. 25.05.2022 on menetlusalune isik esitanud väärteoasjas vastulause (KV tl 24). Trahvi tasumiste väljatrükist (KV tl 27) nähtub, et X on trahviteate tasunud 25.04.2022, seda kinnitab ka 25.04.2022 maksekorraldus (KV tl 40).
2. Vaidlust pole selles, et X ei oleks LS § 227 lg 1 väärtegu toime pannud. Ta tunnistab ise selle toimepanemist. Vaidlus taandub eelkõige sellele, et kas kohtuvälisel menetlejal oli õigus lugeda menetlusaluse isiku 22.04.2022 saadetud e-kiri kaebuseks ning sellest tulenevalt

§ 546lg 6 alusel väärteomenetlus uuendada.

10. Hoiatustrahvi vaidlustamisel tuleb lähtuda

§ 545

sätestatust, mille lg 1 kohaselt, kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. Sama sätte lõikes 2 on loetletud nõuded, millele kohtuvälisele 3/5 4-22-2125 menetlejale esitatud kaebus peab vastama (sama kord kehtib nii mootorsõiduki eest vastutavale isikule kui viimase poolt nimetatud tegeliku sõidukijuhi kohta, vt VTM § 546 lg 5).

§ 545

lõike 2 järgi tuleb kaebuses muuhulgas märkida trahviteate koostanud kohtuvälise menetleja nimetus, kellele kaebus esitatakse; kui kaebuse esitab füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress; trahviteate number ja kuupäev; kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja põhjendus.

§ 545

lg 21 kohaselt tuleb kaebus allkirjastada.

§ 546

lg 1 kohaselt kui mootorsõiduki eest vastutava isiku kaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 545 lõike 2 nõuetele, teeb kohtuväline menetleja kaebuse käiguta jätmise kohta määruse ja annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Täpselt samad nõuded kaebuse esitamisel kehtivad ka isikule, kes tegelikult sõidukit juhtis, st mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isiku poolt (§ 546 lg 5).

§ 546

lg 6 kohaselt kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras. 11. Vaidlust ei ole selles, et X saatis kohtuvälisele menetlejale 22.04.2022 ühelauselise e-kirja selle kohta, et tema ei ole antud sõiduki omanik ega ole sel kuupäeval selles piirkonnas liikunud. Vaidlust ei ole ka selles, et see kiri ei vastanud

§ 545lg 21 sätestatud nõudele.

Kohus möönab, et teatud kaebuses esinevate puuduste puhul on võimalik siiski isiku esitatud kaebust menetleda juhul, kui on ilmselge, et isiku tahe oli esitada kaebus. Selliselt võib näiteks jätta tähelepanuta

§ 545

lg 2 p 1 sätestatud nõude lisada kaebusesse trahviteate koostanud kohtuvälise menetleja nimetus, kellele kaebus esitatakse, kui kaebus on esitatud vastates ekirjale millega trahviteade esitati, st üheselt on aru saada millist trahviteadet vaidlustatakse. Siiski tuleb enne menetluse uuendamist veenduda, et isiku tahe oli temale saadetud trahvihoiatus vaidlustada. Praegusel juhul X e-kirja sisust ei ole üheselt aru saada kas tegemist on selgitustaotlusega või soovitakse trahviteadet vaidlustada. 22.04.2022 saadetud e-kirja lauset lõpetas küsimärk, millest võis järeldada, et eelkõige oli menetlusalusel isikul tekkinud küsimusi seoses saadud trahviteatega. Seda enam oleks kohtuvälisel menetlejal tulnud välja selgitada, milline on menetlusaluse isiku tahe ning enne menetluse uuendamist koostada puuduste kõrvaldamise määrus. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et trahviteade saadeti menetlusalusele isikule 2 kuud pärast asetleidnud rikkumist. Seetõttu on mõistetav, et menetlusalusel isikul võis tekkida küsimusi ja raskusi konkreetse sündmuse meenutamisega. Samuti oli trahviteatele lisatud kaebuse esitamise ankeet, millest võib järeldada, et isiku seisukohalt oleks kaebuse esitamise soovi korral tulnud saata täidetud ja digiallkirjastatud ankeet kohtuvälisele menetlejale, mida X ei teinud. 12. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isegi kui väärteomenetlust uuendati ainuüksi ekirja põhjal, siis X õigusi see ei rikkunud ning kokkuvõttes menetlusotsuse tühistamist see tingima ei peaks. Kohus sellega ei nõustu. Väärteomenetlus on isiku põhiõigusi intensiivselt riivav menetlus, mis peab toimuma täpselt ja punktuaalselt seaduses sätestatud tingimustel. Menetleja ei saa oma tegevust seadusenormide mittejärgmisel põhjendada sellega, et rikkumine ei ole oluline ja et tema tegevus on seadusandja tegeliku tahtega kooskõlas.

§ 546

lg 1 sõnastus annab imperatiivses vormis menetlejale juhise tegevusteks kui trahviteate vaidlustamine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele (teeb kaebuse käiguta kohta määruse [---] annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks). Kohtu hinnangul ongi selle mõte just see, et ükskõik millises muus vormis esitatud teate korral saaks isik puuduste kõrvaldamisel lõplikult veenduda, et trahvi vaidlustamine on tema tegelik tahe ja et ta on kõigis vaidlustamisega seotud asjaoludes kindel. X puhul seda nõuet ei järgitud. See tõigi kaasa ilma seadusliku aluseta tema suhtes väärteomenetluse uuendamise ning kokkuvõttes ka tema topeltkaristamise. Sellega ongi tema õigusi rikutud. Ka praeguse juhtumi puhul on selge, et juba paaripäevane asjaolude 4/5 4-22-2125 meenutamine/selgitamine oleks võimaldanud praegust olukorda vältida ning kogu järgnev menetlus menetluse pärast koos erineva ressursikuluga olnuks välditav. 13.

§ 29

lg 1 p 2 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis. Riigikohus on leidnud, et kuigi formaalselt ei ole hoiatustrahvi näol tegemist karistusega, siis materiaalses mõttes ta seda on ning seega on määratud hoiatustrahv käsitatav "lõpliku süüdimõistmisena" Põhiseaduse § 23 lg 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 7. lisaprotokolli art 4 lg 1 mõttes (nr 3-1-1-121-06). Kohtuväline menetleja uuendades ilma seadusliku aluseta väärteomenetlust ja karistades Xt rahatrahviga on rikkunud KarS § 2 lg 3 sätestatud topeltkaristamise keeldu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et X kaebus tuleb rahuldada ja kohtuvälise menetleja 07.06.2022 otsus

§ 29lg 1 p 2 alusel tühistada.

14.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 p 2 sätestatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. X kaitsja A. Küünemäe esitas kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 900 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 180 eurot, kokku 1080 eurot. Taotlusele on lisatud Xle õigusabiteenuse eest väljastatud arve. Esitatud taotluse kohaselt koosnevad menetluskulud kliendi nõustamisest, asja materjalidega tutvumisest, kaebuse koostamisest ning kohtuistungil osalemisega tekkinud kuludest. Õigusabi hind 140 eurot/h. Kokku õigusabile kulutatud 6,4 tundi.

§ 38lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. Kohus leiab, et antud väärteoasjas kaitsjal kulunud aeg kokku 6,4 tundi on põhjendatud. Samuti peab kohus mõistlikuks kaitsja tunnihinda 140 eurot pluss käibemaks. Menetluskulu tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest X ei ole käibemaksukohustuslane. Küll aga ei nõustu kohus kaitsja taotlusega kanda menetluskulud AB Küünemäe & Partnerid OÜ arveldusarvele. Nimelt on Riigikohus korduvalt selgitanud, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja see tuleb hüvitada kaitsealusele. Pole välistatud, et riik täidab menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole, kuid selleks tuleb esitada konkreetne taotlus, mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik või tema seaduslik esindaja (RK 1-18-5815, 1-177111). Antud juhul ei ole X kohtule sellekohast taotlust esitanud, mistõttu tuleb X valitud kaitsjale makstud tasu hüvitada menetlusalusele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ 5/5