← Eesti

3-22-1972/10

Obsah (7)§ 121§ 158§ 152§ 45§ 5§ 2§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1972 Haldusasi XX õ

) 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX (Tallinna Vangla vahistatu) esitas halduskohtule tuvastamiskaebusena pealkirjastatud avalduse, milles esitas järgmised nõuded: 1) tunnistada vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 esimene lause ja lg 5 vastuolus olevaks põhiseaduse (PS) §-ga 11, § 19 lg-ga 1, §-ga 26 ja § 28 esimese lausega; 2) tunnistada õigusvastaseks kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirang võrreldes kinnipeetavaga (vt VangS § 8 ja justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (sisekorraeeskiri) § 8); 3) tunnistada kaebaja õiguste ja vabaduste piiramine õigusvastaseks preventiivsel eesmärgil, mis on suunatud tulevikku, vältimaks vangla õigusvastast tegevust. 3-22-1972 Kaebaja märgib, et ta on alates
  2. septembrist 2022 vahistatu ja üksinda kambris ning tal ei ole kellegagi rääkida. Uurija ja kohus pole kaebajale kohaldanud suhtlemispiiranguid. Seda teeb vangla.
  3. Tallinna Vangla selgitas
  4. oktoobri
  5. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja on esitanud vanglas viibimise perioodil kaks taotlust kutseõppes osalemiseks. Vahistatu soovis osaleda abikoka või maastikuehituse kursustel, ent abikoka õpet 2022/
  6. õppeaastal Tallinna Vanglas ei toimu. Maastikuehituse kursus oli taotluse esitamise hetkeks juba komplekteeritud. Seetõttu jäeti mõlemad taotlused rahuldamata. Lisaks on kaebaja esitanud suulise pöördumise tööhõives osalemiseks. Tallinna Vangla saab vahistatule tööd pakkuda, kui selleks esineb võimalus. Vahistatu ei ole
  7. oktoobri
  8. a seisuga eelmainitud taotluste kohta tehtud otsuseid vaidlustanud. Kaebajal on käesoleval vanglas viibimise perioodil olnud võimalik VangS § 24 ja § 25 alusel taotleda kokkusaamisi. Piiratud ei ole olnud ka telefoni kasutamine ega kirjavahetus vastavalt VangS § 28 lg-le
  9. Lisaks on kaebaja kohtunud
  10. septembril 2022 psühholoogiga ning
  11. septembril 2022 sotsiaaltöötajaga. Vahistatu on uimastitarvitajate tugigrupi nimekirjas. Vahistatu on vestlust psühholoogiga taotlenud ka hiljem, ent keeldus
  12. oktoobril 2022 temaga kokku saamast. Sellesisulised kanded on tehtud kinnipeetavate registrisse.
  13. Tallinna Halduskohus tagastas
  14. oktoobri
  15. a määrusega kaebuse. Kaebus tuleb tagastada pädevuse puudumise tõttu

§ 121lg 1 p-i 1 alusel.

Tallinna Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et kaebaja esitas vanglale taotlusi kutseõppes osalemiseks, abikoka või maastikuehituse kursustel osalemiseks ning tööhõives osalemiseks, kuid kaebaja ei vaidlustanud vangla keelduvaid otsuseid. Seega on kaebaja sisuliselt vaidlustanud halduskohtus üksnes VangS § 90 lg-d 3 ja 5, mistõttu on tegemist kaebusega õigustloova üldakti peale. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada kaebusi õigustloova akti peale. Õigustloovaid üldakte saab vaidlustada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (PSJKS) sätestatud korras. Vastavalt PSJKS § 2 p-le 1 lahendab PSJKS alusel taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele Riigikohus. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2). Seetõttu ei ole kaebus lubatav ning kuulub tagastamisele. Kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada VangS § 90 lg-te 3 ja 5 alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamisel on halduskohtul võimalik kontrollida ka selle aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta seadus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata (PS § 15 lg 1 teine lause ja § 152 lg 1, PSJKS § 9 lg 1,

§ 158lg 4).

Seda on kaebaja ka varem teinud. Nimelt nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on

  1. mail 2022 esitanud halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla
  2. aprilli
  3. a vastuse nr 5-8/22/5531-2 ja
  4. mai
  5. a vaideotsuse nr 5-15/22/122-2 peale ning Tallinna Vangla kohustamiseks lubada kaebajal osakonna piires liikuda (haldusasi nr 322-773). Halduskohus jättis
  6. augusti
  7. a määrusega asjas nr 3-22-773 XX kaebuse läbi vaatamata. Kui kaebaja sooviks uuesti vaidlustada kohtus Tallinna Vangla
  8. aprilli
  9. a vastust nr 58/22/5531-2 ja
  10. mai
  11. a vaideotsust nr 5-15/22/122-2, oleks kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Arvestades, et kaebaja oli varem tähtaegselt kohtusse pöördunud (haldusasi nr 322-773), siis ilmselgelt tähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning kaebus kuuluks tagastamisele (

§ 152lg 1 p 2 ja lg 3). Kaebus ei oleks lubatav ka juhul, kui kaebaja eesmärgiks oleks vaidlustada Tallinna Vangla otsuseid seoses kutseõppes osalemise, abikoka 2

(4)3-22-1972 või maastikuehituse kursustel osalemise ning tööhõives osalemise mitte võimaldamisega. Nimelt näeb vangistusseadus ette kohustusliku kohtueelse menetluse (vt VangS § 11 lg 5), mida kaebaja ei ole läbinud (vt

§ 121lg 1 p 4).

Kaebaja on esitanud kaebuses ka nõude tunnistada tema õiguste ja vabaduste piiramine õigusvastaseks. Isegi juhul, kui kaebaja oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, ei oleks tuvastamisnõue lubatav, kuivõrd kaebaja väidetavate õiguste kaitseks leidub tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (

§ 45lg 2).

Tühistamiskaebus või kohustamiskaebus on tõhusamad vahendid kui tuvastamisnõue, kuivõrd tühistamis- või kohustamiskaebuse edukuse korral on halduskohtul volitus tühistada vaidlusalune haldusakt või teha vastustajale ettekirjutus (

§ 5

lg 1 p-d 1 ja 2), erinevalt tuvastamiskaebusest, mille puhul kohtul puudub volitus teha vastustajale ettekirjutus kohtuotsuse resolutsioonis (vt

§ 5lg 1 p 6).

Juhul, kui kaebaja peab silmas haldusasjas nr 3-22-773 vaidlustatud vangla otsuste õigusvastasuse tuvastamise nõuet, siis ka selline kaebus ei oleks lubatav (

§ 45

lg 2) ning kuuluks tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (

§ 121lg 2 p 1).

Tõhusam vahend oleks esitada vanglale uus taotlus seoses liikumisega vanglas ning selle lahendamisel on kaebajal õigus vaidlustada asjaomane otsus esmalt vaidemenetluses ning seejärel halduskohtus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Halduskohus hindas kaebaja õiguste riivet, kaebuse sisu ja kaebaja eesmärke valesti. Kaebajat häirivad liikumis- ja suhtlemispiirangud. Need on alusetud ja ebaõiglased ning seotud õigustloova üldaktiga. Tuvastamiskaebusele ei kohaldu kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse halduskohtu määruse peale menetlusse.
  3. Kaebusest ja määruskaebusest võib järeldada, et kaebaja tegelikuks tahteks on vabaneda eelvangistuse ajal liikumis- ja suhtlemispiirangutest. Vanglas eelvangistuses kohaldatud piirangute aluseks on VangS § 90 lg-d 3 ja
  4. Viidatud normide alusel on vangla loonud kaebajale sellised tingimused, kus kaebaja suhtlemine ja liikumine eelvangistuse ajal on piiratud. Sisuliselt on kaebaja vaidlustanud vangla toimingut, mille raames teda hoitakse VangS § 90 lg-tes 3 ja 5 kirjeldatud tingimustes. Kaebaja tahteks on, et kohus tuvastaks vangla jätkuva toimingu – s.o kaebaja hoidmise VangS § 90 lg-te 3 ja 5 tingimustes – õigusvastasuse. Vangla jätkuva haldustoimingu peale esitatud kaebuse lahendamisel saaks halduskohus hinnata, kas vangla tegevuse aluseks olevad VangS § 90 lg-d 3 ja 5 on põhiseaduspärased. Kaebaja taotlused tunnistada VangS § 90 lg-d 3 ja 5 põhiseadusega vastuolus olevaks on käsitatavad tema õiguslike väidetena. Halduskohtu ülesanne oli välja selgitada kaebaja tegelik tahe (

§ 2lg 4 teine lause).

Seega pole õige halduskohtu seisukoht, et kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

7. Kaebaja märgib õigesti, et tuvastamisnõude esitamisel halduskohtusse ei kohaldu kohustuslik vaidemenetlus (VangS § 11 lg 5;

§ 47lg 1; haldusmenetluse seadus (HMS) § 71 lg-d 1 ja 3).

Samas ei järeldu sellest, et kaebajal on õigus eraldiseisvalt vangla tegevust tuvastamisnõudega vaidlustada. 3

(4)3-22-1972 8. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Kaebaja kirjeldatud olukorras on tema õiguste kaitseks kõige tõhusam õiguskaitsevahend mitte tuvastamis-, vaid kohustamisnõue. Kohustamisnõude raames saab kaebaja vanglale kirjeldada neid eelvangistuse tingimusi, mis tema õigusi ei riku, ning taotleda nende kohaldamist. Kui vangla keeldub sellest, on kaebajal pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist õigus esitada kohustamis-, sh vajadusel tühistamisnõue halduskohtusse. Selle nõude lahendamise raames saab kohus, kui ta asub seisukohale, et VangS § 90 lg-d 3 ja 5 on põhiseadusega vastuolus, teha vanglale konkreetse sisuga ettekirjutuse selle kohta, millistes tingimustes tuleb kaebajat eelvangistuse ajal hoida. Üksnes tuvastamisnõue seda aga ei võimalda. 9. Kuigi kaebaja on haldusasjas nr 3-22-773 esitanud halduskohtule vangla keelduva otsuse peale tühistamis- ja kohustamisnõude, mille halduskohus jättis läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja vabanes vanglast 31. juulil 2022, ei ole kaebajalt võetud õigust uuesti pöörduda vangla poole kohustamisnõudega. 10. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 1 alusel põhjusel, et eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine pole

§ 45lg 2 järgi lubatav.

Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.