Obsah (12)

§ 215§ 121§ 120§ 199§ 344§ 345§ 201§ 74§ 64§ 68§ 75§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4416 (19284000109) Kohtulahend Tartu Maakohtu 20.06.2019 otsus Margus Top

§ 215

lg 3,

§ 121

lg 1,

§ 120

lg 1,

§ 199

lg 2 p 7, 8,

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1,

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 3 aastat, millest kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust, ülejäänud karistus vangistus 2 aastat 6 kuud, tingimisi katseajaga 3 aastat Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne taotlusega vangistuse täitmisele pööramiseks Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu Margus Tops (isikukood: 39104216012; elukoht: xxxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Tartu Maakohtu

1. juuni 2019.a. otsusega Margus Topsile mõistetud kandmata vangistus 2 aastat 6 kuud täitmisele.
2. Margus Topsile kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada tõkend kohtumääruse jõustumisel. Mõistetud ärakandmata vangistuse kandmise alguseks lugeda Margus Topsi kinnipidamine
3. september 2022.a.
4. Välja mõista Margus Topsilt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot 20 senti riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99919700033550 ning selgituse “nr 1-19-4416, menetluskulu, Margus Tops“.
5. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Valga Advokaadibüroo kaudu riigi õigusabi tasu 235,20 eurot (s.h käibemaks 39,20 eurot) vandeadvokaat Otto Preemile tema poolt Margus Topsile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
7. Margus Tops on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 20.06.2019 otsusega

§ 215

lg 3 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust;

§ 121

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust;

§ 120

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust;

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ja mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust;

§ 344

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust;

§ 345

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust;

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõisteti Margus Topsile liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust Margus Topsi kinnipidamisest, s.o alates 22.04.2019.a.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud vangistus 2 aastat 6 kuud jääb tingimisi kohaldamata. Margus Topsile määrati katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 2 aastat 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui Margus Tops ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Margus Topsile määrati katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Margus Topsile määrati katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu 20.02.2020 määrusega jäeti Margus Topsile mõistetud kandmata karistus täitmisele pööramata ja talle määrati täiendava kohustusena

§ 75

lg 4 alusel hiljemalt 1 kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning edaspidi käitumiskontrolli ajal 1 aasta jooksul kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Tartu Maakohtu 28.05.2020 määrusega jäeti Margus Topsile mõistetud kandmata karistus täitmisele pööramata ja

§ 74

lg 4 alusel pikendati määratud katseaega 6 kuu võrra ja loeti katseaja lõpptähtajaks 20. detsember 2022.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustati Margus Topsi käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi).

1. Kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Margus Topsi kohta. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt heidetakse Margus Topsile ette katseajal toime pandud järgmisi rikkumisi: M. Tops ei ole ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, on käinud kriminaalhooldusametniku luba saamata välisriigis, on rikkunud registreerimiskohustust (22.07.2020, 31.08.2020), kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei täitnud ettenähtud tähtaja jooksul verest CDT näitaja määramise 2 kohustust, pole esitanud õigeaegselt tõendeid elatusvahendite ja kohustuste tasumise kohta. Alates 21.09.2020 seisuga puudub kriminaalhooldusametnikul Margus Topsiga kontakt. Erakorralisest ettekandest ja kriminaalasja materjalidest nähtub, et Margus Topsi kriminaalhooldus algas 06.07.
2. Süüdimõistetu vabanes šokivangistusest ja sellele järgnevast arestist 12.11.
3. Erakorralise ettekande kohaselt kriminaalhooldusametniku esmakohtumine Margus Topsiga toimus 19.02.2020 erakorralise ettekande arutamise istungil. Erakorraline ettekanne esitati, kuna kriminaalhooldusametnikul puudus kontakt Margus Topsiga ning süüdimõistetu oli lahkunud Eesti territooriumilt kriminaalhooldusametnikult luba küsimata. Tartu Maakohtu 20.02.2020 määrusega (KoTo, kd 2, tl 325-329) kohus tuvastas, et Margus Tops on katseajal kahel korral (10.12.2019 ja 08.01.2020) kriminaalhooldusametniku eelneva loata Eesti territooriumilt lahkunud. Samas ei pidanud kohus otstarbekaks Margus Topsile mõistetud vangistust täitmisele pöörata, kuna katseaeg oli alles algusjärgus. Viidatud määrusega määrati Margus Topsile täiendava kohustusena teha regulaarselt vereanalüüsi (CDT) alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks, toetamaks isiku välismaal töötamist sealjuures alludes kohustusele mitte tarvitada alkoholi. 20.04.2020 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande. Margus Tops oli rikkunud registreerimiskohustust, läinud välismaale kriminaalhooldusametnikult luba küsimata, ei täitnud tähtajaliselt verest alkoholi liigtarvitamise tuvastamise kohustust ning rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu 28.05.2020.a. kohtumäärusega leidis tuvastamist, et Margus Tops on taas 10.04.2020 lahkunud Eesti territooriumilt ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata, lisaks eeltoodule on rikkunud registreerimiskohustust 26.02.2020, ei täitnud tähtajaliselt laboratoorse vereanalüüsi tegemise kohustust, 09.04.2020.a. esitatud vereanalüüsi tulemusest nähtuvalt on M. Tops rikkunud katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuna süüdimõistetu andis kirjaliku nõusoleku alkoholismivastasele ravile pöördumiseks, siis pidas kohus otstarbekaks pikendada Margus Topsile määratud katseaega 6 kuu võrra (kuni 20.12.2022) ning kohustas Margus Topsi käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). Käesolevalt arutatava erakorralise ettekande kohaselt Margus Topsil võimaldati töötada Soomes tingimusel, et kord kuus teeb ta vereproovi tuvastavamaks alkoholi liigtarvitamist ning kaks korda kuus käib kriminaalhooldusametniku vastuvõtul. Samuti pidi korda saama enda pangakonto, et palk saaks hakata laekuma kontole, mitte ei toimuks sularahas arveldamine. Margus Tops seadis endale eesmärgiks tasuda igakuiselt 300 euro ulatuses võlgnevusi. Margus Tops täitis pärast 27.05.2020 kohtuistungit registreerimiskohustust korrektselt 25.06, 08.07, 05.08.2020 ning sealjuures küsis ka luba välismaale minekuks. Vereproovi kohustust täitis isik 28.05 ja 30.06.2020 ning tulemustest lähtuvalt oli alust arvata, et isik peab kinni kohustusest mitte tarvitada alkoholi. 22.07.2020 rikkus Margus Tops registreerimiskohustust jõudes vastuvõtule tund aega ettenähtust hiljem, tuues põhjuseks sisse magamise. Indikaatorvahendiga alkoholitarvitamist ei tuvastatud. Enda sõnul ei jõudnud Margus Tops samal päeval sisse magamise tõttu ka Viljandi haiglasse kokkulepitud kohtumisele. 05.08.2020 kohtumisel ei olnud Margus Topsil vastavalt kokkuleppele esitada tõendit alkoholismivastasele ravile asumise kohta, elatusvahendite kohta ega ei olnud ta teinud ka ettenähtult vereproovi. Samuti ei olnud Margus Tops korda saanud enda pangakontot ning töö juures toimus arveldamine endiselt sularahas, pärast viimasel kohtuistungil esitatud maksekorraldusi ei olnud enda sõnul rahaliste võimaluste puudumiste tõttu saanud teha ka täiendavaid makseid võlgnevuste vähendamiseks. Lepitud kokku, et Margus Tops saadab 06.08.2020 lõunaks ametnikule enda palgalehed koos järgmise Viljandi haigla alkokabineti vastuvõtuajaga ning teeb sama nädala jooksul uue vereproovi. Järgmiseks kriminaalhoolduse vastuvõtuajaks määrati 31.08.
4. Margus Tops esitas palgalehed 07.08.2020, kuid mitte infot ravi aja kohta ega ka vereproovi tulemust. Kriminaalhooldusametnik saatis hooldusalusele 12.08.2020 e-kirja rikkumiste 3 selgitamiseks. 21.09.2020 seisuga ei ole Margus Tops ametniku e-kirjale vastanud ega muud moodi ametnikuga ühendust võtnud. Samuti ei ilmunud Margus Tops 31.08.2020 kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Ametnikule teadaolevad telefoni numbrid ei ole kehtivad. Kriminaalhooldusametnikud proovisid teostada kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrolli isiku elukohas
5. ja 13.08.2020, kuid teda ei olnud kodus. 13.08.2020 kinnitati, et Margus Tops elab antud aadressil. 03.09.2020 seisuga ei olnud Margus Tops piiriületuse päringule tuginedes Eestist lahkunud. 09.09.2020 saabus SynLab Eesti OÜst päringu vastus, mis kinnitas, et viimase vereproovi tegi Margus Tops 30.06.
6. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata Margus Topsi karistus täitmisele. Hoolimata korduvatest hoiatustest on Margus Tops jätkanud kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi.
7. Kohus on edastanud Margus Topsile kohtukutsed 22.10.2020 määratud kohtuistungile kolmel korral 05.10.2020, 13.10.2020 ja 20.10.2020 e-posti teel fenora2013@gmail.com, kuid Margus Tops ei ole kutsetele reageerinud ning kohtuistungile ilmunud, mistõttu ei ole olnud võimalik erakorralist ettekannet kohtuistungil sisuliselt läbi vaadata. Tartu Maakohtu 22.10.2020 määrusega on Margus Tops tagaotsitavaks kuulutatud ja kinnipidamisel kohaldatud vahistamine (KoTo, kd 3, tl 48-50). Euroopa vahistamismäärus on Margus Topsi suhtes koostatud 17.12.2021 (KoTo, kd 3, tl 65-68p). Vahistatu Margus Tops peeti kinni 09.09.2022.a. Kohus on Margus Topsi 11.09.2022.a. ära kuulanud ja leidnud, et tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata (KoTo, kd 3, tl 72-74).
8. Kohtuistung 16.09.
9. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja palus karistus Margus Topsile täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik viitas asjaolule, et kohus on kaks korda erakorralist ettekannet juba arutanud ja võimalusi Margus Topsile andnud. Süüdimõistetu Margus Tops vaidles karistuse täitmisele pööramisele vastu ja taotles tingimisi kohaldatud vangistus asendada üldkasuliku tööga. Ta ei soovi vanglas istuda, soovib tööd teha. Kaitsja taotles erakorralise ettekande rahuldamata jätmist ja katseaja pikendamist poole aasta võrra. Kaitsja viitas asjaolule, et Margus Tops on asunud õiguskuulekale teele ja ei ole uusi kuritegusid toime pannud, mis on küllaltki kaalukas argument. II KOHTU PÕHJENDUSED
10. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse 4 seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 6. Tartu Maakohtu 20.06.2019 otsusega on Margus Tops süüdi mõistetud

§ 215

lg 3 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust;

§ 121

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust;

§ 120

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust;

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ja mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust;

§ 344

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust;

§ 345

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõisteti Margus Topsile liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust Margus Topsi kinnipidamisest, s.o alates 22.04.2019.a.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud vangistus 2 aastat 6 kuud jääb tingimisi kohaldamata. Margus Topsile määrati katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 2 aastat 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui Margus Tops ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Margus Topsile määrati katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Margus Topsile määrati katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu 20.02.2020 määrusega jäeti Margus Topsile mõistetud kandmata karistus täitmisele pööramata ja talle määrati täiendava kohustusena

§ 75

lg 4 alusel hiljemalt 1 kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning edaspidi käitumiskontrolli ajal 1 aasta jooksul kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Tartu Maakohtu 28.05.2020 määrusega Margus Topsile mõistetud kandmata karistus täitmisele pööramata ja

§ 74

lg 4 alusel pikendati Margus Topsile määratud katseaega 6 kuu võrra ja katseaja lõpptähtajaks loeti 20. detsember 2022.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustati Margus Topsi käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi).

1. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku 21.09.2020.a. erakorralisest ettekandest, toimikus olevatest kirjalikest tõenditest ning kriminaalhooldusametniku ja Margus Topsi kohtuistungil antud ütlustest nähtub ja on tõendamist leidnud, et Margus Tops on katseajal rikkunud registreerimiskohustust 26.02.2020, 22.07.2020 ja 31.08.
2. Ajavahemikus 30.06.2020 kuni 5 käesoleva ajani pole M. Tops täitnud verest CDT näidu määramise kohustust, pole esitanud õigeaegselt tõendeid elatusvahendite ja kohustuste tasumiste kohta, on lahkunud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba saamata Eesti territooriumilt 10.12.2019, 08.01.2020, 10.04.
3. Katseajal on M. Tops tarvitanud alkoholi, kuigi see on talle kohtuotsusega keelatud. Margus Tops ei ole läbinud katseajal sotsiaalprogrammi ega ka alkoholismivastast ravi. Alates 21.09.2020 kuni käesoleva ajani on Margus Tops hoidnud käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest kõrvale, kuna kriminaalhooldusametnikul puudub alates 21.09.2020 Margus Topsiga kontakt. Mõjuvad põhjused käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste mittetäitmiseks Margus Topsil puuduvad.
4. Kohus peab oluliseks märkida, et Margus Topsile on antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine, katseaja pikendamine või uute lisakohustuste määramine oleks tulemuslik ning seda ennekõike Margus Topsi suhtumise ja suutmatuse tõttu täita kohtu poolt määratud kohustusi. Käesolevalt on Margus Topsi suhtes arutusel juba kolmas erakorraline ettekanne. Arvestades Margus Topsi kriminaalhoolduse kulgu ja isiku poolt toimepandud käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisi, võib järeldada, et tingimisi karistuse kandmine ei täida tema suhtes oma eesmärki ja temale tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. Margus Topsile reaalsest vangistusest leebemate meetmete kohaldamine antud juhul ei ole põhjendatud, kuna senise katseaja jooksul on ta näidanud, et ta ei suuda järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Tulenevalt eeltoodust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Tartu Maakohtu
5. juuni 2019.a. otsusega Margus Topsile mõistetud kandmata vangistus 2 aastat 6 kuud täitmisele. Puutuvalt süüdimõistetu Margus Topsi taotlusesse tingimisi kohaldatud vangistuse täitmisele pööramisel asendada see üldkasuliku tööga, märgib kohus, et vastavalt

§ 69lg 1 on võimalik kuni kaheaastast vangistust asendada üldkasuliku tööga.

Süüdimõistetul on Tartu Maakohtu 20.06.2019 otsusega kandmata s.t tingimisi kohaldatud vangistus tähtajaga 2 aastat 6 kuud, mistõttu antud juhul süüdimõistetule kohaldatud vangistust üldkasuliku tööga

§ 69lg 1 kohaselt asendada ei ole võimalik.

9. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Margus Topsile riigi õigusabi 11.09.2022 summas 97,20 eurot (s.h käibemaks 16,20 eurot) ja 16.09.2022 summas 138 eurot (s.h käibemaks 23 eurot) kokku summas 235,20 eurot (s.h käibemaks 39,20 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlused on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuuluvad täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Margus Topsilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 235,20 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6