← Eesti

3-22-56/88

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-56 Haldu

) § 361 lg 1 ning lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel kuni kaheks kuuks. 5. Tallinna Halduskohus andis 07.01.2022 määrusega PPA-le loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.02.2022 (k.a). Halduskohtu hinnangul esinevad puudutatud isiku puhul

§ 361lg 2 p-des 4, 5 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning põgenemise oht.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.02.2022 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium jättis 10.05.2022 määrusega ringkonnakohtu määruse muutmata kinnipidamise luba puudutavas osas, kuid muutis ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Riigikohus leidis, et puudutatud isiku puhul esines alus tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 36

1 lg 2 p 7 alusel (koosmõjus Dublini III määruse art 28 lg-ga 2), ning arvestades puudutatud isiku tausta ja varasemat käitumist, esines põgenemise oht nii VSS § 68 p-s 9 kui

§ 361 lg-s 2 1 nimetatud asjaolude tõttu.

Seejuures oli põgenemisoht märkimisväärne, arvestades loata lahkumist Leedust ja puudutatud isiku soovimatust Leetu naasta. Kuna PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamist Leedule üleandmise eesmärgil, oli võimalik teda kinni pidada üksnes

§ 361lg 2 p 7 alusel, sest Dublini III määrus ei näe muid kinnipidamise aluseid ette.

6. PPA jättis 08.02.2022 otsusega nr 7002210001-1 puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

§ 21

lg 1 punkti 6 alusel läbi vaatamata, kuna taotluse läbivaatamise eest vastutab Leedu. PPA lõpetas rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ning kohustas puudutatud isikut lahkuma Leetu.

  1. PPA esitas 09.02.2022 halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.02.2022 määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
  2. juunini 2022 (kaasa arvatud). Halduskohus leidis, et puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine on lubatav

§ 361lg 2 p-de 5 ja 7 alusel.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.05.2022 määrusega XXi määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 muutmata, muutes määruse põhjendusi. Ringkonnakohus selgitas, et PPA ei soovi puudutatud isikut välja saata Valgevenesse, vaid tagada tema üleandmist Leedule Dublini III määruse reeglite järgi.

§ 361

lg 2 p 7 jätkuv kohaldamine on põhjendatud, sest esineb märkimisväärne põgenemisoht Dublini III määruse art 28 lg 2 tähenduses. Riigikohus rahuldas 27.09.2022 määrusega osaliselt XXi määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu 13.05.2022 määruse ning muutis halduskohtu 16.02.2022 määruse resolutsiooni punkti 2, asendades sõnad „16.06.2022 (kaasa arvatud)“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määruse nr 604/2013 art 28 lg 3 2

(6)3-22-56 kolmandas lõigus üleandmise otsuse täitmiseks sätestatud tähtaja saabumiseni“, samuti muutis halduskohtu määruse põhjendusi. 9. PPA esitas 07.06.2022 Tallinna Halduskohtu taotluse XXi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra.

§ 361

lg 2 p 7 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Kuna isik on Leedus rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, tegi PPA otsuse isiku üleandmiseks Leedule. Arvestades, et isik ei soovi naasta Leetu, on vajalik tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses menetlustoimingute ja võimaliku väljasaatmisemenetluse lõpuleviimiseks. Esineb oht, et puudutatud isik põgeneb. Isik saabus Eestisse 25.12.2021 ebaseaduslikult. Isik ei pöördunud koheselt lähimasse piiripunkti ega politseijaoskonda ega esitanud rahvusvahelise kaitse saamiseks taotlust. Varjupaigataotlus esitati siis, kui oli ilmne, et taotleja paigutatakse kinnipidamiskeskusse. Kinnipidamiskeskuses on isiku käitumine muutunud järjest agressiivsemaks nii enda kui kinnipidamiskeskuse ametnike ja vara suhtes. Põgenemisohu esinemise tõttu ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Tegemist on isikuga, kes liikus ebaseaduslikult ühest EL liikmesriigist teise, et valida endale sobiv riik. Kuigi isikul on kaasas Leedu ametivõimude väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, ei tagaks selle hoiulevõtmine ja isiku kohustamine PPA-s registreerimas käima isiku kättesaadavust kuni tema üleandmiseni Leedu ametivõimudele. Kehtiva Valgevene kodaniku passi on isik hävitanud varjupaigataotlejate keskusesse paigutamise vältimiseks ja Leedu Vabariigist Valgevenesse väljasaatmise takistamiseks. 10. Puudutatud isik palus jätta PPA taotluse rahuldamata. Ta tuli ise vabatahtlikult 04.01.2022 politseisse abi saamiseks. Tal on sotsiaalsed ja majanduslikud Eestiga, mille kohta on tõendid kohtule esitatud. Kinnipidamiskeskuses hoidmine kahjustab tema psüühilist tervist. 11. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.06.2022 määrusega PPA 07.06.2022 taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

§ 361

lg 2 p 7 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 8. oktoobrini 2022 (resolutsiooni p 2). Kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse riigi õigusabi korras määratud esindaja kõrvaldamiseks (resolutsiooni p 1). Isiku jätkuv kinnipidamine on lubatav

§ 361lg 2 p 7 alusel.

Dublini III määruse artikli 28 lg 2 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine, kui esineb märkimisväärne oht asjaomase isiku põgenemiseks, hinnates igat juhtumit eraldi. Isiku põgenemisohuks on muu hulgas asjaolu, et isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Leedust, et vältida enda väljasaatmist Valgevenesse (

§ 361lg 21).

Põgenemisoht on leidnud korduvalt tuvastamist (viimati Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 määruse põhjendava osa p-s 11). Samuti on isik juba varem viidanud tõenditele seoses sotsiaalsete ja majanduslike sidemetega Eestis. Halduskohus nõustus halduskohtu 16.02.2022 määruse p-s 9 märgituga, et üksnes asjaolu, et isikule tuttavad inimesed Eestis on valmis pakkuma talle tööd ja elukohta, ei muuda hinnangut puudutatud isiku võimalikust põgenemisohust

§ 361lg 21 alusel.

Õige on PPA järeldus, et isiku senine käitumine ei tekita usku, et tema kinnipidamiskeskusest vabastamise korral oleks ta Leedule üleandmiseks kättesaadav. Isik on kinnitanud, et ta ei soovi tagasi pöörduda Leedu Vabariiki. 3

(6)3-22-56 Kuna esineb isiku põgenemise oht, siis ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada tõhusaks. Seetõttu ei ole põhjendatud isiku vabastamine ja tema viibimine majutuskeskuses haldusasjas nr 3-22-450 toimuva menetluse ajaks. Jätkuv kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Kinnipidamiskeskuses on isikule vajadusel tagatud pidev arstiabi. MÄÄRUSKAEBUS 12. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes halduskohtu 08.06.2022 määruse tühistada, jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest.

§ 361

lg 2 p-s 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, et isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Praegusel juhul ei ole see tingimus täidetud. Puudutatud isik saabus Eestisse sunniviisiliselt, ta ei saanud jääda Leetu, sest kartis, et ta saadetakse sealt välja Valgevenesse, kus teda ootab kohtumenetlus fabritseeritud kriminaalasjas. Halduskohus ei arvestanud nende selgitustega. Ekslik on PPA järeldus, et isiku senine käitumine ei tekita usku, et tema kinnipidamiskeskusest vabastamise korral oleks ta Leedule üleandmiseks kättesaadav. Halduskohus ei ole enda prognoosjäreldust põhjendanud. Kui isikul on Eestis elukoht ja töökoht, siis põgenemisoht puudub. Halduskohus ei selgitanud, miks puudutatud isiku esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Dublini III määruse art 28 p-de 1 ja 2 tingimused ei ole täidetud. Puudub puudutatud isiku põgenemise märkimisväärne oht, isiku olukorda ja asjaolusid ei ole õigesti hinnatud, kinnipidamine ei ole proportsionaalne, ei ole kaalutud leebemate alternatiivsete meetmete kohaldamist. Samuti ei ole kinnipidamine toimunud võimalikult lühikeseks ajaks ning kinnipidamist ei ole põhjendatud. Puudutatud isikust tulenevaid asjaolusid, sh ohtu maandavaid asjaolusid ei ole hinnatud, piirdutud on üksnes VSS § 68 alustega. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et põgenemisoht esineb vaatamata sellele, et puudutatud isiku tuttavad Eestis on valmis pakkuma talle tööd ja elukohta. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine on ebaproportsionaalne. PPA ega halduskohus ei ole jätkuvalt põhjendanud kinnipidamistähtaja pikendamist. Puudutatud isikust lähtuv oht ja ka põgenemisoht on sisustamata, kohus ei ole arvestanud puudutatud isiku tervisliku seisundi ega tegelike asjaoludega. PPA ei ole põhjendanud, miks ta ei kohalda Dublini III määruse art 17 lõiget 1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Riigikohus leidis 27.09.2022 määruses, et kohtud on eksinud puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja määramisel. Puudutatud isik oli halduskohtu 16.02.2022 määruse tegemise ajal asjas nr 3-22-56 Leedus rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses. Riigikohus selgitas, et halduskohtul tuleb puudutatud isiku kinnipidamise pikendamise loa andmisel juhinduda eelkõige Dublini III määruses sätestatust ning tõlgendada Eesti õiguse sätteid kooskõlas selle määrusega. Riigikohus selgitas, et vaatamata asjaolule, et puudutatud isiku kinnipidamine oli

§ 361lg 2 p 7 alusel jätkuvalt lubatav, tuleb sellel alusel isiku kinnipidamiseks loa andmisel juhinduda Dublini III määruse art 28 lg-st 3, mille kolmanda 4

(6)3-22-56 lõigu kohaselt antakse selle artikli alusel kinni peetud isik vastutavale liikmesriigile üle esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt kuue nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik tagasivõtmispalve kaudselt või otseselt rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb. Vastasel juhul tuleb kinnipeetud isik vabastada (art 28 lg 3 neljas lõik). Riigikohus selgitas veel, et PPA esitas puudutatud isiku tagasivõtmispalve Leedule 06.01.
  1. Leedu sellele ei vastanud, kuid Dublini III määruse art 28 lg 3 teise lõigu kohaselt saab lugeda Leedule esitatud tagasivõtmispalve vaikimisi rahuldatuks alates 21.01.
  2. PPA tegi üleandmise otsuse 08.02.
  3. Kuna puudutatud isik vaidlustas kohtus üleandmise otsuse, sõltub kinnipidamise maksimaalne lubatav tähtaeg sellest, millal lõppes tema kaebusest tulenevalt vaidlustamise peatav toime vastavalt Dublini III määruse art 27 lg-le
  4. Riigikohtu hinnangul hakkas Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmandas lõigus sätestatud kuuenädalane tähtaeg kulgema 14.05.2022, kui kohus keeldus puudutatud isikule esialgse õiguskaitse andmisest, ja lõppes 24.06.
  5. Isik anti Leedule üle 22.06.2022 ja seega ei ületanud tema kinnipidamine lubatud tähtaega.
  6. Seega toimus määruskaebuses vaidlustatud kohtumääruse alusel puudutatud isiku kinnipidamine kuue päeva jooksul, s.o 17.06.2022 kuni 22.06.
  8. Vaidlusaluse määrusega andis halduskohus aga loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

§ 361

lg 2 p 7 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.10.

  1. Seega ei arvestanud kohus Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmandas lõigus sätestatud kuuenädalase maksimaalse lubatud kinnipidamise tähtajaga. Halduskohtu määrust tuleb seetõttu muuta ja resolutsiooni p-s 2 asendada kuupäev 08.10.2022 kuupäevaga 24.06.
  3. Dublini III määruse art 28 lg 2 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine, kui esineb märkimisväärne oht asjaomase isiku põgenemiseks, hinnates igat juhtumit eraldi. Seejuures on kinnipidamine lubatud vaid juhul, kui kinnipidamine on proportsionaalne, esineb isiku põgenemise oht ning leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

§ 361

lg 21 kohaselt on isiku põgenemise ohuks muu hulgas asjaolu, et isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Need eeldused on täidetud. 17. Määruskaebuse kohaselt oli puudutatud isik sunnitud Leedust lahkuma, sest kartis, et ta saadetakse sealt välja Valgevenesse, kus teda ootab kohtumenetlus fabritseeritud kriminaalasjas. Puudutatud isiku seletused on olnud ebajärjekindlad. Halduskohtu 08.06.2022 istungil selgitas puudutatud isik: „Leedust lahkusin teistel asjaoludel. 01.01.2022 Leedus kehtib seadus, mis ütleb, et palka ei saa sularahas. Näitasin dokumenti, mis näitab, et mind vallandati töölt ja mul ei olnud võimalik saada tasu. Kaotasin võimaluse saada tasu, et üüri ning toidu eest maksta. Tol momendil olid kohtuasjad, kus vaidlesin vastu varjupaiga osas. Mul oli paber, kus oli kirjas, et mind saadetakse välja. Nendel asjaoludel olin sunnitud lahkuma. Kui oleksin sinna jäänud, siis tähendanuks see põgenikelaagrisse paigutamist. Seal olid kohutavad tingimused.“ Neid seletusi silmas pidades on halduskohus õigesti järeldanud, et puudutatud isik võib põgeneda (

§ 361lg 2 p 7) ja isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.

18. Elu- ja töökoha olemasolu Eestis põgenemisohtu ei kõrvaldanud. Seda ohtu kinnitab tema varasem põgenemine Leedust. Ei ole usutav, et tagasisaatmise võimaluse korral oleks puudutatud isik olnud kättesaadav, kuigi ta ei soovinud Leetu naasta. Leebemaid alternatiivseid 5

(6)3-22-56 sunnimeetmeid ei olnud võimalik tõhusalt kohaldada, sest need ei oleks taganud piisavalt puudutatud isiku kättesaadavust.
  1. Ringkonnakohtule ei nähtu, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega.
  2. Määruskaebus tuleb seetõttu osaliselt rahuldada.
  3. Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.