Obsah (22)

§ 329§ 367§ 231§ 363§ 238§ 122§ 124§ 133§ 134§ 163§ 138§ 144§ 143§ 175§ 174§ 477§ 132§ 176§ 445§ 463§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2022.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15517 Tsiviilasi OÜ Arca Varahal

§ 329

lg 4 sätestatust määras kohus tähtaja kuni 07.05.2021 hagejatele nõude ja selle aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ning pooltele täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, arvestades kohtu selgitusi. Hagejad ja kostjad II-VI täitsid kohtunõude tähtaegselt.

1. 28.06.2021 määrusega määras kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt 13.07.
2. Kompromisskokkuleppele mittejõudmise korral määras kohus kostjatele määruse põhjendava osa punktis 6 toodud kohtunõude täitmise tähtajaks 20.07.2021 ning hagejatele ning kostjatele I-II määruse põhjendava osa punktis 7 toodud kohtunõude täitmise tähtajaks 13.07.
3. Kohus lõpetas tsiviilasjas eelmenetluse 20.07.
5. Pooled kompromisskokkulepet ei sõlminud.
6. 19.08.2021 määrusega määras kohus kostjatele täiendava tähtaja määruse põhjendava osa punktis 11 nimetatud uute tõendite (eksperthinnangud) ja täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 24.09.
7. Kostjad II-VI täitsid määruse tähtaegselt. 7
8. 15.12.2021 toimus tsiviilasjas kohtuistung, kus pooled jäid varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kohus määras pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja kuni 20.12.2021 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale seisukoha esitamiseks kuni 22.12.
9. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 21.01.
10. Kohtuotsuse põhjendused
11. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12. Hagejad paluvad mõista solidaarselt kostjatelt I-VI hageja I kasuks välja põhivõlgnevuse 37 815,80 eurot, hageja II kasuks põhivõlgnevuse 37 815,80 eurot ja hageja III kasuks põhivõlgnevuse 49 497,35 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
13. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt kasutavad kostjad (kostja I on Hunditubaka tee 4 omanik, kostja II on Hunditubaka tee 6 omanik ja kostjad III-VI on Hunditubaka tee 8 kaasomanikud) hagejate omandis olevat Hunditubaka teed juurdepääsuks nende omandis olevatele kinnistutele ning on rikastunud hagejate arvelt. Alusetu rikastumine seisneb kasutuseeliste saamises, mida kostjad on saanud seetõttu, et nad ei ole pidanud hagejatele kui tee omanikele tee kasutamise eest maksma. Hagejad leiavad, et nende õiguste rikkumine algas kostjate poolt mitte hiljem kui 11.05.2020, kui hagejad said müügilepinguga vaidlusaluse tee omanikuks. Hagejad on pöördunud Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ poole, kes on koostanud ekspertarvamuse nr 12-21 HS kostjate poolt saadud kasutuseelise suuruse hindamiseks. Ekspertarvamuses järeldatakse, et vaidlusaluse tee turuväärtus on 260 000 eurot (käibemaksuta) ning kasutuseelise 1 m 2 väärtus aastas on 108 eurot/m2/aastas. Hagejad esitasid 03.11.2020 hagi terviktekstis kostjate vastu nõude, lähtudes vaidlusaluse tee kasutuseelise väärtusest summas 238 576,35 eurot (tervikteksti punkti 2.6). Võttes aluseks ekspertarvamuse on vaidlusaluse tee kasutuseelise väärtus ühe aasta eest, mille võrra kostjad on vaidlusalust teed käesoleva ajani kasutanud, mitte vähem kui 2403 x 108 = 259 524 eurot ehk vaidlusaluse tee kasutuseelise väärtus on 20 947,65 euro võrra suuremgi kui hagejate poolt esitatud nõue kostjate vastu. Nõue on kostjate vastu esitatud arvestades, et ka hagejad ise kasutavad väljaehitatud Hunditubaka teed, hagejaid on kokku kolm ning kostjad omavad kokku kolme kinnisasja, mis kasutavad juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele Hunditubaka teed. Hunditubaka teed ei ole määratud ühegi haldusaktiga avalikult kasutatavaks, mistõttu tegemist on erateega, mida võib kasutada vaid eratee omanike nõusolekul. Kostjad teadsid või pidid teadma, et Hunditubaka tee näol on tegemist erateega ja nad kasutavad eramaad, sest teele on juba aastaid paigaldatud vastavad liikluskorraldusvahendid.
14. Poolte vahel on vaidlus järgnevas: 1) kas Hunditubaka tee (registriosa nr 19313201) on eratee või avalikult kasutatav tee; 2) kas hagejatel on õigus kostjatelt nõuda kasutuseeliseid; 3) kas hagejad on tõendanud kasutuseeliste nõudesumma suurust; 3) kas kostjad on solidaarvõlgnikud; 4) kas hagejad saavad kostjatelt nõuda Hunditubaka tee omandamise, projekteerimise ja ehitamisega seoses kantud kulutuste hüvitamist.
15. Hagejad on esitanud kostjate vastu solidaarse kasutuseeliste hüvitamise nõude tulenevalt Hunditubaka tee kasutamisest. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib kasutuseeliste hüvitamise nõue tulla kõne alla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Viivisenõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 lg 1 ja jätkuva viivise osas

§ 367. Solidaarvastutuse õiguslikuks aluseks on VÕS § 65 lõiked 1 ja 2.

8

1. Hagejad nõuavad kostjatelt tasu selle eest, et nad kasutavad õigusliku aluseta nende kinnisasja. Tsiviilasja materjalide järgi ei ole hagejad kostjatega sõlminud kokkuleppeid juurdepääsu kohta ning juurdepääsu kostjate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele üle hagejate kinnisasja pole kindlaks määranud ka kohus. Kohus peab vajalikuks pooltele selgitada, et käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei kohaldu asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestatu, kuna tegemist ei ole juurdepääsu nõudega. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Riigikohtu 10.10.2018 lahendi nr 2-16-14722 punkti 12 kohaselt juhul, kui kasutatakse võõral kinnisasjal asuvat teed, võib kinnisasja omanikul olla tee kasutaja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõue VÕS § 1037 lg 1 järgi või kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 jj järgi. VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostjad on rikkunud hagejate nõusolekuta mingit nende õigust eelkõige nende omandit või valdust, praegusel juhul väidetavalt kasutamise teel, ning nad on rikkumise abil hagejate arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. VÕS § 1037 lg 3 esimene lause sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Praegusel juhul võib kostjate alusetu rikastumine seisneda kasutuseeliste saamises, mida kostjad võisid saada seetõttu, et nad ei ole pidanud hagejatele kui tee omanikule tee kasutamise eest maksma. Tsiviilasja õigeks lahendamiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas kostjad on hagejate nõusolekuta nende omandit kasutanud, millal algas hagejate õiguse rikkumine ja missugune on kostjate saadud kasutuseelise väärtus rikkumise aja seisuga.
2. Tsiviilasjas esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et
3. juulil 2020 sõlmisid hageja I ja Maarjamaa Varahaldus OÜ (registrikood 14453159) ühinemislepingu, millega hageja I ühendas Maarjamaa Varahaldus OÜ (I kd tl 6-8). Ühinemislepingu punkti 4.
4. kohaselt anti Maarjamaa Varahaldus OÜ vara tervikuna üle hagejale I sh Hunditubaka tee 12/Karukella tee 5 (reg nr 8521701, I kd tl 9-10). Alates 30.12.2020 on Hunditubaka tee 12/Karukella tee 5 EfTEN Pirita OÜ (registrikood 16101878) omandis (II kd tl 8 ja pöördel). Hagejale II kuulub Hunditubaka tee 3 (reg nr 8521201, I kd tl 11 ja pöördel). Hagejale III kuuluvad Hunditubaka tee 1 ja 1a asuvad korteriomandid (I kd tl 12). Hunditubaka tee 4 (registriosa nr 8522301) omanik on 27.06.2005 registrikande alusel kostja I (kanne registris 27.06.2005, I kd tl 49 ja pöördel). Hunditubaka tee 6 (registriosa nr 8522201) omanik on 25.01.2017 registrikande alusel kostja II (I kd tl 50 ja pöördel). Hunditubaka tee 8 (registriosa nr 8522401) kaasomanikud on kostjad III-VI (registrikanded 31.03.2010 Osaühing Anurion Teenused ja X, 26.07.2010 Osaühing Enameller, 29.03.2011OÜ AMÕL, I kd tl 51-52 pöördel). Poolte vahel puudub vaidlus ja esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et Karukella tee kinnisasja (registriosa nr 19313201, katastritunnus 78402:208:0032, 100 % transpordimaa) koosseisu kuuluv Hunditubaka tee oli hagejate ja NAT INVEST OÜ kaasomandis alates 11.05.2020 (I kd tl 6-10, I kd tl 13-15). Omand on asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega peavad ka eratee omaniku õigused olema kaitstud. Tema omandit tohivad teised isikud kasutada vaid kas tema nõusolekul või muul seaduses sätestatud õiguslikul alusel. Need alused võivad tuleneda nii eraõiguslikest õigusaktidest (eelkõige asjaõigusseadus) kui ka avalik-õiguslikest õigusaktidest (eelkõige ehitusseadustik ja keskkonnaseadustiku üldosa seadus). 9
5. Järgmiseks analüüsib ja kontrollib kohus, kas Hunditubaka tee on eratee või avalik tee. Ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 5 kohaselt on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. EhS § 92 lg 8 kohaselt on avalikkusele ligipääsetav eratee tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. EhS § 94 lg 1 kohaselt määrab eratee avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus. EhS § 94 lg 3 kohaselt lähevad eratee avalikuks kasutamiseks määramisega riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Halduslepingus võib tee omanikuga kokku leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus jäävad eratee omanikule. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et eratee muutub avalikult kasutatavaks teeks siis, kui kohaliku omavalitsuse volikogu seab kinnistule esmalt sundvalduse ja seejärel teeb otsuse eratee avalikult kasutatavaks määramise kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-57-16, p 15, vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 p 19.2). Hagejate väite kohaselt on Hunditubaka tee eratee. Kostjate vastuväite kohaselt on Hunditubaka tee avalikult kasutatav tee. Kohus on seisukohal, et tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks Hunditubaka tee avalikuks kasutamiseks määramine EhS § 94 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei ole riigile ega kohalikule omavalitsusele teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus üle läinud ning tegemist on erateega. Kohus märgib, et kostjate III-VI poolt tõendina esitatud Tallinna Linnavalitsuse 08.05.2002 määrus tänava nime määramise (II kd tl 79), riigihanke nr 214904 hankedokument sõiduteede nimekirja ja hooldusmahu (II kd tl 80-83), samuti kostja II poolt tõendina esitatud detailplaneering Vabaõhukooli tee 68 (sh juurdepääsu määramine kostjate kinnisasjale) ei tõenda tee avalikuks kasutamiseks määramist. Tegemist ei ole vaidlusaluse asjaolu osas asjakohaste tõenditega (

238 lg 5). Kohus on seisukohal, et ka kostja II poolt tõenditena esitatud väljavõte Maanteeameti Teeregistrist (I kd tl 123) ei tõenda, et tee oleks määratud avalikuks kasutamiseks. Vastavast tõendist ei järeldu, millist liiki teega vaidlusalusel juhul tegemist on. Ainuüksi asjaolust, et tee on kantud Teeregistrisse, ei saa järeldada, et tegemist on avalikult kasutatava teega, kuna registrisse kantakse eelkõige andmed riigiteede ja kohalike teede kohta, kuid lisaks ka avalikele teedele ka erateede, metsateede jm teeliikide kohta. Andmestiku eesmärgiks on teede kohta vajalike andmete töötlemine ja avalikustamine (vt Teeregistri põhimäärus). Teeregistri kaardirakendus Maa-ameti geoportaalis on üldtuntud asjaoluna avalikult kättesaadav. Vastavate andmete kohaselt on Hunditubaka tee (nr 7841550) mitteavalik, Maaameti andmetel on tegemist eraomandiga (

§ 231lg 1).

Kohus märgib, et vastupidiselt kostjate III-VI seisukohale nähtub kohtule tõendina esitatud 18.09.2020 Tallinna abilinnapea kirjast (I kd tl 176), et tegemist on erateega, mille alune maa on tagastatud TLV 02.03.2001 korralduse nr 1053 alusel. Lisaks on kirjas märgitud, et Karukella tee kinnistu (mille koosseisu kuulub ka vaidlusalune Hunditubaka tee) moodustamise aluseks on Vabaõhukooli tee 68 maa-ala detailplaneering. 20.02.2002 on sõlmis linn detailplaneeringu menetluses kokkuleppe arendajaga, mille kohaselt kohustus arendaja ehitama oma vahendite arvelt mh juurdepääsutee Vabaõhukooli tee 68c krundini ja krundi piires mööda olemasolevaid juurdepääsuteid ja haljastusest vabadele aladele. Arendajal puudub kohustus anda valmisehitatud tee linnale (I kd tl 176, I kd tl 133147). Eeltoodud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et Hunditubaka tee on eratee, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse poolt määratud avalikuks kasutamiseks.

1. Järgmiseks analüüsib kohus, kas kostjad on hagejatele kuuluvat erateed kasutanud hagejate nõusolekuta. 10 Hagejad on hagis selgitanud, et kostjad kasutavad hagejatele kuuluvat teed õigusliku aluseta. Kostja I ei nõustu hagejatega ja märgib, et ei kasuta oma kinnistule (Hunditubaka tee 4) juurepääsuks vaidlusalust Hunditubaka teed ega ole seda ka kunagi kasutanud. Juurdepääs kostja I kinnistule toimub Vabaõhukooli teelt. Ajalooliselt on kostja I kinnistu Hunditubaka tee poolne külg olnud aiaga piiratud ja sealtkaudu ei ole kinnistule juurdepääsu toimunud. Kostja I avas aia naaberkinnistu (Hunditubaka tee 6 kinnistu) rentniku soovil
2. aasta sügisel üheks korraks, et rentnik saaks toimetada mootorpaadi naaberkinnistul asuvasse garaaži (kuna suure pöörderaadiuse tõttu oli rentnikul vaja sõita läbi kinnistu). Aed jäi tol korral tagasi panemata (võrkaia moodulid on senini aia kõrval).
3. aasta kevadel taastas kostja I Hunditubaka tee ääres varem olnud aia ja Hunditubaka teelt ei ole võimalik kostja kinnistule pääseda. Kui kostja I kasutaks oma kinnistule pääsemiseks Hunditubaka teed, siis ta kasutaks sellest vaid ca 15 meetrist lõiku. Kostja II on seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud, millises osas kostja II (Hunditubaka tee 6 omanik) vaidlusalust teed kasutab. Kostja II ei kasuta renoveeritud kõnniteed, samuti pole kostjale II vajalik tänavavalgustus. Hunditubaka tee 6 kinnistule saamiseks ei ole vaja kasutada hagejate omandis olevat teed kogu ulatuses. Kostjale II on Hunditubaka tee kasutamiseks vajalik ligikaudu ainult 1/5 s.o 48 m teelõik. Kostjad III-VI selgitavad, et nad on heauskselt kasutanud Hunditubaka teed. Hagejad ei ole kostjatele teatanud, millal, mil viisil ning millises ulatuses on nende õigusi just kostjad rikkunud. Kostjate III-IV poolt Hunditubaka tee kasutamine ei ole niivõrd intensiivne, et sellest tekiks kahju hagejatele. Kostjalt VI puudub hagejatel alus kasutuseeliseid nõuda, kuna kostja VI kasutab avalikule teele ligipääsuks endale kuuluvat Karukella tee 3a kinnistut ning selle omaniku kasuks seatud teeservituudi alusel Karukella teed. Tsiviilasja materjalide kohaselt pöördus
4. veebruaril 2020 NAT INVEST OÜ Hunditubaka teed kasutavate kinnistute omanike poole (hagejad ja kostjad) ettepanekuga sõlmida kokkulepe, millega NAT INVEST OÜ võõrandaks tema omandis oleva kinnistu osaks oleva Hunditubaka tee mõttelise osana kokku hinnaga 75 000 eurot, lepitakse kokku kinnistu kasutuskorras, sh kinnistu mõttelise osa omandanud isikute kohustustes seoses kinnistul asuva tee ehitamise ja edasise korrashoiuga ja selle kohta tehakse märge kinnistusraamatusse (I kd tl 16-17 ja pöördel).
5. märtsil 2020 nõustusid hageja I ja hageja II NAT INVEST OÜ esitatud ettepanekuga (I kd tl 18-20), hageja III avaldas enda nõustumust 17.04.2020 (I kd tl 22-23) ning hageja II 21.04.2020 (I kd tl 24-25 pöördel), misjärel sõlmiti 07.05.2020 NAT INVEST OÜ ja hagejate vahel kinnistu mõtteliste osade müügilepingud hinnaga 76 740 eurot, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning esitati avaldus märkuse kinnistamiseks (I kd tl 26-34). Kostjad oma nõustumust NAT INVEST OÜ-le ei avaldanud. Kostja II teavitas 14.02.2020 ettepanekule 06.03.2020 saadetud vastuskirjas NAT INVEST OÜ-d, et ei nõustu vastavasisulise ettepanekuga, kuna ei pea tee renoveerimiskulude kandmist oma kohustuseks (I kd tl 148-157). Hunditubaka tee serva on paigutatud liiklejatele eramaast teavitav märk/teave (II kd tl 28 ja pöördel). Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostjad olid teadlikud, et Hunditubaka tee puhul on tegemist eraomandis oleva kinnisasjaga. Poolte vahel on vaidlus, kas hagejad on tõendanud kostjate poolt Hunditubaka tee kasutamise. Hagejad on tee kasutamist tõendavate tõenditena esitanud fotod kostjatele kuuluvatele kruntidele sissesõidujälgede olemasolu kohta talvel. Esitatud tõenditest nähtub kohtule, et kostjate kinnistutele viivad Hunditubaka teelt sõidukite jäljed. Seega on hagejad tõendanud Hunditubaka tee kasutamist kostjate poolt (II kd tl 11-27). Kuigi kostja I puhul on sissesõidutee Hunditubaka tee 4 kinnistule Vabaõhukooli teelt, on 18.01.2021 hagejate esitatud tõendite alusel tuvastatav kinnisasjale juurdepääsu kasutamine ka Hunditubaka teelt (II kd tl 14-16, II kd tl 26-27). Eeltoodust tulenevalt jäävad kohtule selgusetuks kostja I selgitused tee kasutamise kohta nö ühekordse juhuna sügisel
6. 11 Kohus on seisukohal, et kostja I poolne Hunditubaka tee kasutamine on hagejate poolt tõendatud kuni kevadeni 2021, kuivõrd kostja I on esitanud kohtule tõenditena fotod, mis kinnitavad kostja I poolt statsionaarse metallaia ehitamisega sissepääsu sulgemist Hunditubaka teelt (II kd tl 128-129). Aed on seisuga 31.05.2021 näha ka hageja poolt esitatud ekspertarvamuse lk 24 (kaks alumist fotot, II kd tl 99 pöördel). Kostja II poolt Hunditubaka tee kasutamine Hunditubaka tee 6 kinnistule juurdepääsuks on tõendatud fotodega (II kd tl 11-13). Kostjate III-VI kinnisasjale Hunditubaka tee 8 on samuti juurdepääsu kasutamine tõendatud fotodega (II kd tl 21-25). Kostja VI vastuväite kohaselt kasutab ta avalikule teele juurdepääsuks endale kuuluvat Karukella tee 3a kinnisasja. Kohus on tõenditena esitatud kinnistusregistri väljavõtete alusel tuvastanud, et kostja VI on Karukella tee (registriosa nr 19313201) kaasomanik ja Karukella tee 3a omanik alates 22.02.2021 (II kd tl 145-148). Seega on kostja VI omandanud kinnisasjad tsiviilasja menetluse käigus. Lisaks märgib kohus, et kostja VI ei ole tõendanud, et alates 22.02.2021 oleks Hunditubaka tee 8 lõpetanud juurdepääsu kasutamise Hunditubaka teelt. Arvestades, et kostja VI on kaasomanik Hunditubaka tee 8 kinnisasjal, ei ole kohtul ainuüksi kinnisasjade Karukella tee (registriosa nr 19313201) ja Karukella tee 3a (registriosa nr 8521801) omandiõigust tõendava dokumendi pinnalt võimalik hinnata Hunditubaka teelt juurdepääsu kasutamise lõpetamist Hunditubaka tee 8 kinnisasja poolt. Eeltoodud tõendeid hinnates ja põhjendustel on kohus tuvastanud kostjate poolt nendele kuuluvatele kinnisasjadele juurdepääsuks Hunditubaka tee kasutamise. Kuivõrd kohtu hinnangul olid kostjad teadlikud tee eraomandist ja vastava tee kasutamiseks puudub kostjatel hagejatega kokkulepe, tuleb järeldada, et kostjad on kasutanud hagejatele kuuluvat eraomandit (Hunditubaka teed) ilma õigusliku aluseta.
7. Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 15). Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 19 tuvastanud, et kostjad kasutasid hagejatele kuuluvat Hunditubaka teed õigusliku aluseta. Seega tuleb eeldada, et kostjad on antud juhul rikastunud hagejate arvelt seetõttu, et nad ei ole pidanud hagejatele kui tee omanikele tee kasutamise eest maksma. Kohus märgib, et kinnisasja omanikud on lepingu sõlmimise vabaduse põhimõttest tulenevalt vabad otsustama, millistel tingimustel ja kellega nad lepinguid sõlmivad. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust kostjate III-VI vastuväide, mille kohaselt on Karukella tee kinnistu omanikud 02.12.2020 teeservituudi seadmise lepinguga andnud hagejale I kuuluvale Hunditubaka tee 12 kinnistu igakordsele omanikule õiguse Hunditubaka tee kasutamiseks kasutuseelist maksmata (Teeservituudi seadmise leping 02.12.2020, I kd tl 193-197). Kohus ei nõustu ka kostjate vastuväitega tulenevalt hea usu põhimõtte rikkumisest ega ka heade kommetega vastuoluga. Kohus on seisukohal, et kostjad ei ole VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõtte rikkumist, samuti VÕS § 1045 lg 1 p 8 heade kommete vastast tahtlikku hagejate käitumist kohtu ette toonud. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud esitatud asjaolude pinnalt hagejate hea usu põhimõtte rikkumise ega ka heade kommete vastase tahtliku käitumise aluseks olevaid asjaolusid. Järgmiseks kontrollib kohus, missugune on kostjate saadud kasutuseelise väärtus rikkumise aja seisuga.
8. Poolte vahel on vaidlus kasutuseeliste nõudesumma aluseks olevate asjaolude ja summa suuruse üle. Tsiviilasja materjalide kohaselt leppisid hagejad Karukella tee kinnistu mõtteliste osade müügilepingu punktis 5.7.1 kokku Hunditubaka tee ehitamises hinnaga, mille saamiseks korraldatakse konkurss (I kd tl 30 pöördel). Konkursi tulemusena sõlmisid hagejad 04.08.2020 peatöövõtulepingu nr 040820/HT (I kd tl 35-40 pöördel). Töövõtulepingu kohaselt olid Hunditubaka tee ehitamise kulud kokku mitte 12 vähem kui 150 154,80 eurot, millele lisandub käibemaks (sellest käibemaksuta järelevalve kulu on 2500 eurot, teede ehituse osa kulu 99 664,80 eurot, tänavavalgustuse ehitamise kulu on 16 400 eurot ja sademeveekanalisatsiooni ehitamise kulu on 31 590 eurot, I kd tl 35-40 pöördel). Rekonstrueerimisprojekti nr 1418 (lisa 7 II kd tl 35-55) seletuskirja punktis 2.
9. on märgitud, et Hunditubaka tee saab alguse Vabaõhukooli tänavalt ning lõpeb Karukella teel. Olemasoleva tee viimane tee lõik ~155 m ei ole asfalteeritud, vaid on kruusakattega. Olemasolev asfalteeritud tee lõik on umbes 615…620 m pikk. Sõidutee asfaltbetoonkate on kõvasti lagunenud, on suured augud kui ka pikki- ja põikpraod ning kohati pragude kett. Sademevee äravool ei ole tagatud, tee on kohati valgustatud, kõnniteed ja äärekivid puuduvad. Hunditubaka tee rekonstrueerimiseks väljastati ehitusluba (I kd tl 124-132),
10. aasta septembri keskpaigaks oli tehtud hinnanguliselt 80 % töödest (I kd tl 41-44). Hunditubaka tee teede osa ja välistrasside projekteerimise töövõtulepingu nr 120318 sõlmis Nordic Adviser OÜ (tellija) KLM Projekt OÜ-ga (täitja) 12.03.2018 maksumusega 10 300 eurot, millele lisandus käibemaks (I kd tl 45-48, II kd tl 30-32). Arved esitati osaliselt tasumiseks ka hagejale III (II kd tl 33-34). Kohus märgib, et projekteerimiskulude osas nähtub kohtule tõenditelt 12 360 euro (sh käibemaks 2060 eurot, I kd tl 45-47) kokkulepe. Eeltoodust tulenevalt jääb kohtule selgusetuks hagejate poolt nõudes esitatud nõudesumma 11 681,55 eurot. Kohus arvestab tsiviilasja lahendamisel tõendatud projekteerimiskulude suurusega 12 360 euro (sh käibemaks 2060 eurot, I kd tl 45-47) ulatuses. Hunditubaka tee renoveerimine on lõpetatud (II kd tl 29). Hageja taotles 09.10.2020 hagiavalduses (03.11.2020 terviktekst) kostjatelt Hunditubaka tee soetusmaksumuse (summas 76 740 eurot) ja ehitamise maksumuse 150 154,80 euro hüvitamist pooles ulatuses, millele lisandus projekteerimise maksumus 11 681,55 eurot (so 125 128,95 eurot). Kostjad vaidlesid tee soetamismaksumuse, projekteerimis- ja renoveerimiskulude nõudele vastu. 28.04.2021 kohtunõudes asus kohus seisukohale, et hagejate kasutuseeliste hüvitamise nõue ja aluseks olevad asjaolud ei ole

§ 363lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt selged.

Kohus määras hagejatele tähtaja kasutuseeliste hüvitamise nõude ja selle aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks vastavalt kohtunõudes toodud selgitustele. 07.06.2021 täpsustasid hagejad haginõuet ja palusid kohtul kostjatelt kasutuseelise välja mõista 09.10.2020 hagiavalduses (03.11.2020 terviktekst) taotletud ulatuses tulenevalt Hunditubaka tee kasutamisest ja arvestades ekspertarvamuses toodud kasutuseeliste väärtusest (108 eurot/m2/aastas). 22. Riigikohus on selgitanud, et kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09, p 13; tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16). Hindamise aluseks on kasutuseelise objektiivne väärtus, mille saab leida abstraktselt- võrreldes kasutusõiguse väärtust sarnase asja kasutusõiguse keskmise väärtusega (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p 13). Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha. Silmas tuleb seejuures pidada mitte lihtsalt maa kasutusõiguse keskmist väärtust, vaid konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 14; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16). Eelduslikult on tee kasutajate osad võrdsed (vt Riigikohtu 12.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11, p 12), kuid arvesse tuleb võtta iga isiku osa tee kasutamisel. Kohus on seisukohal, et juhindudes eeltoodud Riigikohtu lahenditest saab antud juhul kasutuseelisena käsitleda üksnes tee kasutamisest saadud kasutuseelist, mille suuruse arvestamise lähtekohaks võib olla kasu, mida hagejad võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida nad kasu saamiseks pidid tegema. Tsiviilasja lahendamiseks tuleb kohtul välja selgitada, missugune on kostjate saadud kasutuseelise TsÜS § 62 lg 1 kohane väärtus rikkumise aja seisuga. Nii kinnisasja soetusmaksumus kui ka kantud kulud on antud juhul käsitletavad majandustegevuse käigus tehtud investeeringuna. Investeeringu puhul eeldatakse üldjuhul tootlust, mille suuruse määrab ära turunõudlus ja selle käigus kujunenud 13 hind. Seega ei saa VÕS § 1037 alusel esitatud nõude rahuldamise aluseks olla otseselt mitte tee soetamise, projekteerimise ja renoveerimisega seonduvad kulud, vaid investeeringu tootlus, mida nõude esitaja võinuks investeeringult saada. Nii on näiteks korteri üürile (kasutusse) andmisel omaniku saadavaks tuluks üür (tasu asja kasutamise eest võrreldavate korterite hinnaklassis). Eeltoodust tulenevalt ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust asjaolud, väited ja tõendid seoses tee renoveerimiseks kohustatud isikuga, kas ta oli kellegi hõimlane või sugulane, isiku teadlikkus kohustuse olemasolust, kohustuse sisu ja selle täitmine (I kd tl 133-147, I kd tl 177-183, I kd tl 187, I kd tl 188-190, I kd tl 191-192, I kd tl 184-186 pöördel, II kd tl 9-10). Kohus jätab vastavad tõendid arvestamata

§ 238lg 5 alusel.

1. Hageja on kohtule esitanud tõendina 07.06.2021 ekspertarvamuse nr 12-21 HS, mille kohaselt on vaidlusaluse tee turuväärtus on 260 000 eurot (käibemaksuta) ning kasutuseelise 1 m2 väärtus aastas on 108 eurot/m2/aastas (II kd tl 88-101). Kostjad on seisukohal, et esitatud ekspertarvamus nr 12-21 HS on ebausaldusväärne ja tuleb jätta tsiviilasja lahendamisel arvestamata. Kostja I vastuväite kohaselt ei olnud tee renoveerimisega seonduvad kulud vajalikud (I kd tl 168) ja hagejate ekspertarvamus on ilmselgelt ebausaldusväärne. Tallinna kesklinna kõige kallimate 3-toaliste korterite üürihind on samas suurusjärgus ehk valdavalt 96-144 eurot/m2/aastas ehk 8-12 eurot/m2/kuus (II kd tl 109-127). Kostja II vastuväite kohaselt ei väljenda ekspertarvamuse hindamistulemus 108 eurot/m2/aastas ekspertarvamuse lõppjäreldusena nimetatud kasutuseelise väärtust aastas ega ka perioodiliselt makstava kasutustasu summat kasutatava maa-ala pindalaühiku kohta. Ekspert RL seisukoha (nr 210920-01A) kohaselt on hagejatele perioodiliselt (iga-aastaselt) makstava tasu suuruseks Hunditubaka tee kasutajate poolt kasutatava maa-ala pindalaga 2403 m2 pinnaühiku (1 m2) kohta: 12 250 eurot / 2403 m2 = 5,1 eurot/m2 (II kd tl 159-163). Maksimaalses ulatuses võiks olla kasutuseelise väärtus 1,6 eurot/m2 kohta aastas, mis tuleb jagada kõikide kasutajate vahel, arvestades muuhulgas tee kasutuse intensiivsust. Kostjate vastuväite kohaselt kasutavad Hunditubaka teed lisaks kostjatele ka muud isikud. Hunditubaka tee 1 ja Hunditubaka tee 1a kinnistutel asuvad 2 korterelamut, kus kummaski asub 5 korterit (II kd tl 167 ja pöördel, II kd tl 145-147) ehk kokku elab nimetatud kinnistutel 10 perekonda. Korterelamud on valmis ning osaliselt on korterid ka juba müüdud. Samuti tuleb arvesse võtta, et Hunditubaka tee 12/Karukella tee 5 asub Arca Varahaldus OÜ-le kuuluv hooldekodu (https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Piritale-ehitatakse-uus-hooldekodu), milles on kohti 255 kliendile ning ligikaudu 120 töötajale https://piritapansionaat.ee/ (II kd tl 166). Samuti puudub kostjate II-VI vastuväite kohaselt tee kasutusluba (II kd tl 164-165, II kd tl 142 ja pöördel). 23.
2. Kohus on tsiviilasjas esitatud tõendite alusel tuvastanud, et Hunditubaka tee renoveerimine oli vajalik (II kd tl 38). Töö anti üle lõppakti kohaselt 28.12.
3. Käesolevaks ajaks on tööd lõpetatud (II kd tl 29). Vastava kasutusloa olemasolu kinnitasid hagejad kohtule 15.12.2021 kohtuistungil (III kd tl 7). Tee seisukord renoveerimise eelselt nähtub kohtule Hunditubaka tee rekonstrueerimisprojektis (II kd tl 38) toodud tee seisundi kirjeldusest, mille kohaselt oli sõidutee asfaltbetoonkate kõvasti lagunenud, asfaltkattes olid suured augud, pikki- ja põikpraod ning kohati pragude kett. Sademevee äravool ei olnud tagatud, tee on kohati valgustatud, kõnniteed ja äärekivid puudusid. Hunditubaka tee rekonstrueerimiseks väljastati ehitusluba (I kd tl 124-132). Eeltoodust tulenevalt on alates tee valmimisest kostjad kasutanud oma kinnisasjadele juurdepääsuks uueväärset, projektikohast ja õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavat teed. Kohus märgib, et tähtsust ei oma asjaolu, kas kostjad on kasutanud sealhulgas kõnniteed või tänavavalgustust, kuna vastav kõnnitee ja tänavavalgustus on taristu osa, mida ei ole võimalik käsitleda teest eraldiseisvana. 14 23.
4. Nõustudes kostjatega märgib kohus, et hagejate poolt esitatud ekspertarvamus nr 12-21 HS on lõppjäreldustes ilmselgelt ebaõige. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastavas hindamisaktis toodud lõppjäreldustega tsiviilasja lahendamisel arvestamata

§ 238lg 5 alusel.

Kostja I on esitanud kohtule internetist KV.ee väljavõtte, mille kohaselt on Tallinna kesklinna 3-toaliste korterite üürihind samas suurusjärgus ehk valdavalt 96-144 eurot/m2/aastas ehk 8-12 eurot/m2/kuus (II kd tl 109-127). Kohus leiab, et kuna Tallinna kesklinna korteri m2 üürihind aastas on ligikaudu 96-144 eurot, siis linna kõrvaltänaval asuva tee (transpordimaa) kasutamisest tekkiv kasutuseelis ei saa mõistlikult võttes olla samas suurusjärgus. Kohus lisab, et ka riiklikult tunnustatud ekspert RL on ekspertarvamuse nr 12-21 HS osas asunud seisukohale, et hindamistulemus 108 eurot/m2/aastas ei väljenda ekspertarvamuse lõppjäreldusena nimetatud kasutuseelise väärtust aastas kasutatava maa-ala pindalaühiku kohta (II kd tl 159 pöördel). Ekspert RL on seisukohal, et käsitletava vara turuväärtuse leidmiseks tulumeetodi rakendamine ei ole vastavuses Eesti vara hindamise standardisarja EVS 875 standardites esitatuga, sest hinnatava vara puhul ei ole standardi mõistes tegemist tulutootva kinnisvaraga (renditav või renditava varana käsitletav) ning vara kasutuseelise väärtuse olemasoleval kujul leidmise alusena on kasutatav ekspertarvamuses kulumeetodil leitud hinnatava vara jääkasendusmaksumus. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul saab võtta kasutuseelise suuruse määramisel aluseks kostja II poolt esitatud eksperdi seisukohas (II kd tl 159-163) avaldatud andmed lähtudes maa-ala jääkasendusmaksumusest (II kd tl 161 ja pöördel). Lähtuvalt maa-ala suurusest 2403 m2 on kasutuseelise väärtus aastas (lähtudes maa-ala jääkasendusmaksumusest 245 000 eurot) ehk ka vara kasutaja(

1. te)poolt vara omaniku(e)le perioodiliselt (iga-aastaselt) makstava tasu suurus leitav järgmiselt: NOI0 = V0 x R0 ehk 245 000 eurot x 5 % = 12 250 eurot. Sellest saab kasutaja(
2. te)poolt vara omaniku(e)le perioodiliselt (iga-aastaselt) makstava tasu suuruseks kasutajate poolt kasutatava maa-ala pindalaga 2403 m2 pinnaühiku (1 m2) kohta järgmiselt: 12 250 eurot / 2403 m2= 5,1 eurot/m2 (II kd tl 161 pöördel). 23.3. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt on tee pindala kokku 2403 m2 (II kd tl 88 pöördel, II kd tl 161 pöördel). Kostjate I-II selgituse kohaselt pikkusega ca 250 m, millest kostja I kasutas teed 15 m, kostja II 48 m ja kostjad III-VI ca pooles ulatuses (III kd tl 3 pöördel, I kd tl 172). Hagejad ei ole kostjate poolt esitatud andmetele vastuväiteid esitanud. Arvestades, et hagejad on hagi esitanud kolme kinnisasja omaniku vastu ja paluvad arvestada ka hagejatele langevas osas tee kasutamist, siis on Hunditubaka tee kasutajaid kokku 6 (hagejad ja kostjad). Kohus märgib, et tsiviilasjas ei ole tõendatud kostjate vastuväidetes Hunditubaka tee 1, 1a ja 12-ga seoses esile toodud intensiivsema tee kasutamisega seonduvad asjaolud. Seega tuleb kostjate kasutuseeliste kindlaksmääramiseks tee pindala 2403 m2 korrutada 5,1 eurot/m2 ja seejärel jagada kasutuseeliste maksumus 6-ga (kasutajate arv) 2403 x 5,1= 12 255,30 / 6= 2042,55 eurot. Kohtu hinnangul kasutab kostja I teest 15 m, mis moodustab tervikust 6 %. Seega on kostja I kasutuseelise suurus 122,55 eurot aastas (2403 x 5,1= 12 255,30 / 6= 2042,55 x 6 % /100). Kostja II kasutab 49 meetrit, mis moodustab tervikust 19,2 %, seega on kasutuseelise suurus 392,16 eurot aastas (2403 x 5,1 = 12 255,30 / 6= 2042,55 x 19,2 % /100). Kostjad III-VI kasutavad 145 meetrit, mis moodustab tervikust 50 %, seega on kasutuseelise suurus 1021,27 eurot aastas (2403 x 5,1 = 12 255,30 / 6= 2042,55 x 50 % /100). Arvestades, et kostja I on kasutanud Hunditubaka teed käesoleva kohtuotsuse punktis 17 tuvastatud asjaolude kohaselt alates 11.05.2020 kuni mai 2021 (1 aasta vältel), on seega kasutuseeliste summaks 122,55 eurot. Kostjad II–VI on kasutanud vaidlusalust teed alates 11.05.2020 kuni käesoleva ajani, seega tuleb kasutuseelised välja mõista kohtuotsuse tegemise aja seisuga kokku 1 aasta, 8 kuud ja 10 päeva eest. Eeltoodust tulenevalt on kostja II kasutuseeliste summa 664,34 eurot (1 aasta 392,16 + 8 15 kuud 261,44 + 10 päeva 10,74). Kostjate III-VI kasutuseeliste summa on 1134,35 eurot (1 aasta 1021,27 + 8 kuud 85,10 +10 päeva 27,98). Nõue on esitatud Hunditubaka 6 kaasomanikest kostjate III-VI vastu (I kd tl 51-52 pöördel). Arvestades, et kostjad kasutavad oma kinnisasjadele juurdepääsuks erineva pikkusega teelõiku, on kasutuseeliste suurused erinevad ning kostjad vastutavad osavõlgnikena (VÕS § 63) enda kasutuseelise hüvitamise eest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kostjate puhul tegemist VÕS § 65 kohase solidaarvastutusega. Seevastu kostjad III-VI vastutavad kaasomanikena neilt ühiselt välja mõistetud nõude täitmise eest solidaarvõlgnikena VÕS § 65 kohaselt. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja Hunditubaka tee kasutamisest saadud kasutuseelise kostjalt I summas 122,55 eurot, kostjalt II 664,34 eurot ja kostjatelt III-VI 1134,35 eurot. Arvestades, et hagejaid on kolm jagab kohus kostjatelt välja mõistetud summa hagejate vahel võrdselt (kostja I 122,55 / 3= 40,85 eurot, kostja II 664,34 / 3= 221,44 eurot, kostjad III-VI 1134,35 / 3= 378,11 eurot). Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi kostja I vastu esitatud nõudes 40,85 euro ulatuses, kostja II vastu 221,44 euro ulatuses ja kostjate III-VI vastu solidaarselt 378,11 euro ulatuses iga hageja kohta. Kohus jätab rahuldamata hagejate I ja II nõuded kostja I vastu 37 774,95 euro (37 815,80 - 40,85) ulatuses hageja kohta ja hageja III nõude kostja I vastu 49 456,50 euro (49 497,35 - 40,85) ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hagejate I ja II nõuded kostja II vastu 37 594,36 euro (37 815,80 - 221,44) ulatuses hageja kohta ja hageja III nõude kostja II vastu 49 275,91 euro (49 497,35 - 221,44) ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hagejate I ja II nõuded kostjate III-VI vastu 37 437,69 euro (37 815,80 378,11) ulatuses hageja kohta ja hageja III nõude kostja III-VI vastu 49 119,24 euro (49 497,35 378,11) ulatuses. 24. Hagejad taotlevad kostjatelt viivise välja mõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 ja

§ 367

alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest 09.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 25. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

§ 124

lg-s 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt liidetakse

§-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

§ 134lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

16 Hageja I ja II kasutuseeliste nõude suurus on 37 815,80 eurot ja

§ 367

alusel lisanduva viivise hagihinnaks on VÕS § 113 lg 1 ja

§ 133

lg 2 alusel 3023,36 eurot.

§ 134

lg 1 alusel on nõuete liitmise tulemusena nii hageja I kui ka hageja II nõuete puhul hagihinnaks 40 839,16 eurot (37 815,80 + 3023,36). Hageja III kasutuseeliste nõude suurus on 49 497,35 eurot ja

§ 367

alusel lisanduva viivise hagihinnaks on VÕS § 113 lg 1 ja

§ 133

lg 2 alusel 3957,30 eurot.

§ 134

lg 1 alusel on nõuete liitmise tulemusena hageja III nõude puhul hagihinnaks 53 454,65 eurot (49 497,35 + 3957,30) Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 26. Juhindudes

§ 163

lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele hageja I-II menetluskulud kostja I vastu esitatud nõuetes 99,89 % hageja I-II kanda ja 0,11 % kostja I kanda, kostja II vastu esitatud nõuetes 99,41 % hagejate I-II kanda ja 0,59 % kostja II kanda ning kostjate III-VI vastu esitatud nõuetes 99 % hagejate I-II kanda ja 1 % solidaarselt kostjate III-VI kanda. Kohus jätab hageja III menetluskulud kostja I vastu esitatud nõuetes 99,91 % hageja III kanda ja 0,09 % kostja I kanda, kostja II vastu esitatud nõuetes 99,55 % hageja III kanda ja 0,45 % kostja II kanda ning kostjate III-VI vastu esitatud nõuetes 99,23 % hageja III kanda ja 0,77 % solidaarselt kostjate III-VI kanda. 27.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 143

p 1-2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud eksperdikulud ja dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks on õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 28. 20.12.2021 esitasid hagejad kohtule menetluskulude nimekirja. Hagejad paluvad kohtul menetluskuludena kindlaks määrata hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu hagejale I ja II kokku 2000 eurot (1000 + 1000) ning hagejale III 1100 eurot (kokku 3100 eurot), millele lisanduvad lepingulise esindaja õigusabikulud 2468,42 eurot (käibemaksuta) iga hageja kohta (kokku 7405,26 eurot). Hagejad I-II paluvad kostjatelt välja mõista menetluskulud 3468,42 eurot hageja kohta ja hageja III 3568,42 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja I hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 05.10.2020 summas 1000 eurot, hageja II 06.10.2020 summas 1000 eurot ja hageja III 05.10.2020 summas 1000 eurot ja täiendavalt 09.10.2020 summas 100 eurot, kokku 3100 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja

§ 132

lg 1 (hagilt hinnaga 40 839,16 eurot tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 17 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1000 eurot ja hagilt hinnaga 53 454,65 eurot tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1100 eurot). Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv tuleb hageja I menetluskuluna määrata kindlaks 1000 euro ulatuses, hageja II menetluskuluna 1000 eurot ulatuses ja hageja III menetluskuluna 1100 euro ulatuses. Hagejatele on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: Hagiavalduse (algselt koostatud vastuhagina) koostamise kulu 5,8 tundi on

1. aasta septembris esitatud arvetes nr 2020353, 2020354 ja 2020355 tunnihindega 150 eurot ehk kokku 870 eurot, iga hageja kohta 290 eurot. Igale hagejale on täiendavalt osutatud õigusabi käesolevas tsiviilasjas vastavalt lisatud arvetele käibemaksuta summas 1874,42 eurot. Lisaks eelnevale on hagejatele osutatud õigusabi tunnihindega 160 eurot järgnevalt: − ettevalmistumine kohtuistungiks, 14.12.2021- 1,3 h; − ettevalmistumine ja osalemine kohtuistungil, 15.12.2021- 4,4 h, Kokku 5,7 tundi ehk 912 eurot, igale hagejale 304 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on hagejad kandnud õigusabikulusid iga hageja kohta 2468,42 eurot käibemaksuta (kokku 7405,26 eurot).
2. Kostja I esitas 23.12.2021 hagejate menetluskuludele vastuväited. Kostja I leiab, et hagejate menetluskulud nõutud ulatuses ei ole põhjendatud ega vajalikud. Hagejate 20.12.2021 taotlusest ei nähtu konkreetsete õigusabitoimingute sisu ega kestust. Nimekirja punktidest 1.3-1.
3. ja lisadest (arved) ei ole võimalik aru saada, millises mahus ning millised toimingud on tehtud seoses nimetatud tsiviilasjaga. Kostja I pöörab tähelepanu, et arved nr 2020353, nr 2020354 ja nr 2020355 ei ole seotud käesoleva menetlusega (toimingud on tehtud tsiviilasjas nr xxx). Kohtul ning teistel menetlusosalistel puudub võimalus hinnata hagejate lepingulise esindaja tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust. Kostja I palub kohtul jätta tähelepanuta hagejate menetluskulude nimekirja punktis 1.
4. märgitud õigusabikulu. Hagejate 20.12.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate lepingulisel esindajal kulunud 5,8 tundi hagiavalduse koostamisele (vt hagejate menetluskulude nimekirja p 1.3). Antud kulu ei ole põhjendatud, kuivõrd hagiavaldus ei olnud koostatud sellise kvaliteediga, et selle alusel oleks saanud hagejate nõuet menetleda ning hagejad pidid koostama hagi tervikteksti, millele esindaja kulutas 4,4 tundi. Seega hagejad koostasid hagi kaks korda ning soovivad kulu hüvitada kahekordselt. Sel põhjusel tuleb esialgse hagiavalduse koostamise ajakulu (5,8 tundi) jätta hagejatele hüvitamata. Kostja I palub jätta hagejate avalduse esitatud kujul rahuldamata ja mõista hagi rahuldamise korral tsiviilasjas nr 2-20-15517 hagejate kasuks välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud.
5. Kostjad III-VI esitasid 22.12.2021 vastuväited hagejate menetluskulude nimekirjale. Vastuväidete kohaselt ei vasta hagejate menetluskulude nimekiri

§ 176lg 1 nõuetele ega võimalda tuvastada kulude põhjendatust või seotud menetlusega.

Hagejate esindaja töömaht on ülepaisutatud ning ei ole selgelt nähtav tööde seos antud tsiviilasja menetlusega. Kostjad märgivad, et hageja poolt 20.12.2021 menetluskulude nimekirjast on tuvastatavad lepingulise esindaja kuludena vaid hagiavalduse koostamine mahus 5,8 tundi (menetluskulude nimekirja punkt 1.3) ning ettevalmistus ja esindamine kohtuistungil 15.12.2021 kogumahuga 5,7 tundi (millest esindamine kohtuistungil moodustab 2 tundi). Ülejäänud lepingulise esindaja kulu ei nähtu menetluskulude nimekirjast. Seega ei saa hagejate menetluskuludena võtta arvesse menetluskulude nimekirjas punktis 1.4 märgitud väidetavaid kulusid (1874,42 eurot ilma käibemaksuta iga hageja kohta), kuna nimekirjast ei nähtu, milliste toimingutega need kulud on seotud, millises mahus vastavad toimingud on tehtud ning kas nendel kuludel on seos käesoleva menetlusega. Hagejate esindaja töömaht on ülepaisutatud ning ei ole selgelt nähtav tööde seos antud tsiviilasja menetlusega. Kindlasti on ülepaisutatud hagejate esindaja väide, et tal on kulunud 15.12.2021 istungi ettevalmistamiseks ja istungil esindamiseks 5,7 tundi (1,3 h 14.12 ning 4,4 h 15.12). Arvestades, et kohtuistung kestis 2 tundi, siis kulus hagejate esindajal väidetavalt istungiks 18 ettevalmistamiseks 3,7 tundi, mis on ilmselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Tavapäraselt kulub esindajal istungiks ettevalmistamiseks kuni 2 tundi. Ilmselt on ülespaisutatud ka hageja menetluskulude nimekirja positsioonis 1.4 toodud kulud. 31. Tulenevalt kostjate I ja III-VI vastuväidetest hagejate menetluskulude nimekirjale märgib kohus, et eelpoolt toodud selgituste kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

§ 174

lg 8 kohaselt kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, hagita menetluses ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastaspoolelt menetluskulud välja tsiviilasja toimiku materjalide põhjal põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilasja materjalide kohaselt esitasid hagejad tsiviilasjas nr xxx 09.10.2020 vastuhagi kostjate vastu kasutuseeliste hüvitamise nõudes. 22.10.2020 palus tsiviilasja nr xxx menetlev kohtunik hagiavalduse registreerida uue asjana. Hagiavaldus kostjate vastu kasutuseeliste hüvitamise nõudes jagati lahendamiseks kohtunik Anu Vismannile ja tsiviilasi sai numbriks 2-20-

1. Arvestades, et avaldus oli esitatud vastuhagina, määras kohus 26.10.2020 määrusega hagejatele tähtaja tsiviilasjas nr 2-2015517 hagiavalduse tervikteksti esitamiseks. Hagejad esitasid hagiavalduse tervikteksti kohtule 03.11.
2. Kohus võttis hagejate 09.10.2020 (terviktekst 03.11.2020) hagiavalduse menetlusse 05.11.2020 määrusega, millega kohustas kostjaid esitama vastuse hagile 15 päeva määruse kättetoimetamisest. Hagejatele määras kohus hagivastusele soovi korral kirjaliku vastuse esitamiseks 10 päeva kostjate vastuste edastamisest. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu, lisadena esitatud tõendeid ja tsiviilasja keskmist keerukust, peab kohus hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega seonduvat kulu põhjendatud ja vajalikuks taotletud 5,8 h ulatuses (arved 09.10.2020-09.12.2020). Hagiavaldusele esitas kostja I vastuse 23.11.2020 ja täiendavalt 09.12.2020, kostja II 23.11.2020 ning kostjad III-VI 17.12.2020, millele hagejad esitasid tulenevalt 05.11.2020 määrusest seisukoha 18.01.2021 koos taotlusega tsiviilasjade nr 2-20-15517 ja xxx liitmiseks. Kohus peab 18.01.2021 seisukoha esitamisega seonduvat õigusabikulu põhjendatud ja vajalikuks 12 h ulatuses (arved 05.02.2021). 17.02.2021 määrusega jättis kohus hagejate taotluse tsiviilasjade liitmiseks rahuldamata. 28.04.2021 kohtunõudes täitis kohus selgitamiskohustust ja kvalifitseeris hagejate nõude õigusliku aluse. Kohus määras hagejatele tähtaja kuni 07.05.2021 nõude ja selle aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ning pooltele täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, arvestades kohtunõudes esitatud selgitusi. 07.05.2021 esitasid hagejad taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. 07.06.2021 menetlusdokumendis täpsustasid hagejad vastavalt 28.04.2021 kohtunõudele hagi eset ja aluseks olevaid asjaolusid, mh esitasid hagejad kohtule tõendina eksperthinnangu. Arvestades eeltoodud perioodil 28.04.2021 kuni 07.06.2021 menetlustoiminguid sh menetlusdokumentide analüüsimine, kliendiga ja eksperdiga konsulteerimise vajalikkus ning 07.06.2021 esitatud menetlusdokumendi ja lisatud tõendite sisu, peab kohus hagejate lepingulise esindaja õigusabi põhjendatud ja vajalikuks kokku 3,5 h ulatuses (arved 05.05.2021-08.07.2021). 28.06.2021 määrusega määras kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt 13.07.
3. Kompromisskokkuleppele mittejõudmise korral määras kohus kostjatele tähtaja hagejate 07.06.2021 menetlusdokumendile vastuse esitamiseks kuni 20.07.
4. Kohus luges nimetatud kuupäevast alates tsiviilasjas eelmenetluse lõppenuks, hagejatelt ja kostjatelt I-II küsis kohus, kas nad nõustuvad tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustumise teavitamise tähtajaks määras kohus 13.07.
5. Kostja I esitas lühida seisukoha vastavalt 28.06.2021 määrusele 13.07.2021 koos taotlusega korraldada paikvaatlus. 13.07.2021 menetlusdokumendis teavitasid hagejad kohut, et ei nõustu tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses ja kompromisskokkulepet ei sõlmitud. 19.07.2021 esitas kostja II kohtule taotluse paikvaatluse läbiviimiseks. Kostjad III-VI esitasid 20.07.2021 täiendava seisukoha mh koos taotlusega kostja VI osas hagi läbi vaatamata jätmiseks. 19.08.2021 määrusega määras kohus kostjatele täiendava tähtaja uute tõendite (eksperthinnangud) ning täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 24.09.
6. Ühtlasi määras kohus hagejatele tähtaja kostjate I-II paikvaatluse korraldamise taotlustele vastamiseks kuni 30.08.
7. 30.08.2021 täitsid hagejad 19.08.2021 määruse ja esitasid kohtule lühida seisukoha kostjate paikvaatluse ja kostja VI osas hagi läbi vaatamata jätmise taotlustele. Arvestades hagejate lepingulise esindaja poolt eeltoodult 19 teostatud menetlustoimingute sisu peab kohus õigusabitoiminguid põhjendatud ja vajalikuks kokku 1,2 h ulatuses (arve 08.09.2021). 15.10.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata kostjate I-II 19.07.2021 taotlused paikvaatluse korraldamiseks ja kostja VI 20.07.2021 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, ühtlasi määras hagejatele tähtaja kostjate II-VI 24.09.2021 menetlusdokumentidele seisukoha esitamiseks. Hagejad esitasid seisukoha 05.11.
8. Kohus peab eeltoodud 05.11.2021 menetlusdokumendi esitamisega seonduvaid õigusabikulusid põhjendatuks 3,3 h ulatuses (arved 07.12.2021). Arvestades, et hagejate lepinguline esindaja oli tsiviilasja menetluse toimiku materjalidega tutvunud ja neid analüüsinud menetluse kestel, peab kohus 15.12.2021 toimunud kohtuistungiks ettevalmistumist ja osalemist (10:01-12:05) kokku põhjendatud ja vajalikuks 3,5 h ulatuses. Kohus määrab hagejate õigusabikulu mahu kindlaks 29,3 h (5,8 + 12 + 3,5 + 1,2 + 3,3 + 3,5) ulatuses. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt on hagejad kasutanud menetluses ühist esindajat. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jagada õigusabikulu võrdselt kõigi kolme hageja vahel, mille tulemusel määrab kohus hagejate õigusabikulu mahu kindlaks 9,76 h (29,3 / 3) ulatuses hageja kohta. Hagejate poolt kohtule esitatud õigusabiarvetelt järelduvad kulud, mis on kantud seoses registritesse teostatud päringutega (6 eurot arve 04.11.2020, 15 eurot arve 16.10.2020, 1 euro 08.07.2021) ja eksperthinnanguga (1000 eurot, arve 09.06.2021). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejad tsiviilasja menetluses registriandmetele ja ekspertarvamusele tuginenud, vastavad tõendid on menetluses esitatud. Kohtu hinnangul on kulud mõistlikus suuruses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata kindlaks hagejate menetluskuluna

§ 143

p 1-2 alusel tasu registriväljavõtete eest summas 22 eurot, millest 1/3 on 7,33 eurot ja ekspertarvamuse eest 1000 eurot, millest 1/3 on 333,33 eurot.

1. 15.12.2021 esitas kostja I kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja I palub kohtul menetluskuludena kindlaks määrata lepingulise esindaja õigusabikulud 5250 eurot (käibemaksuta), millele lisandub 15.12.2021 kohtuistungil osalemise õigusabi 350 eurot, kokku 5600 eurot. Kostjale I on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: − 21.11.2020 hagiavaluse esialgne läbivaatamine; Maa-ameti Geoportaali andmetega tutvumine; Hunditubaka tee 4 kinnistu ja Hunditubaka tee paikvaatlus koos kliendiga hagis esitatud asjaolude selgitamiseks 1 h 48 min; − 23.11.2020 kostja I esialgse vastuse koostamine 1 h 30 min; − 09.12.2020 8.12 - 9.12.2020: hagiavalduse ja selle lisana esitatud dokumentide läbitöötamineanalüüs; kostja II vastuse ja selle lisana esitatud dokumentide läbitöötamine-analüüs; kostja I vastuse koostamine 7 h; − 20.12.2020 kostjate III, IV, V ja VI vastuse ja selle lisana esitatud dokumentide läbitöötamineanalüüs; töö kohtuasja toimikuga 1 h 30 min; − 20.01.2021 hageja 18.01.2021 seiskoha ja selle lisana esitatud dokumentide läbitöötamine; töö kohtuasja toimikuga 2 h 48 min; − 08.02.2021 HMK 03.02.2021 määrusega tutvumine; Kohtu nõudel määruse p 2 täitmiseks kostja I seisukoha koostamine 24 min; − 30.04.2021 HMK 28.04.2021 kohtunõude läbitöötamine; nõupidamine kliendiga – tõenduskoormuse ja sobivate tõendite arutamine, tõendite kogumise korraldamine 42 min; − 07.05.2021 dokumendi analüüsimine: Kostja II 06.05.2021 seisukoht 12 min; − 08.05.2021 dokumendi analüüsimine: hageja taotlus tähtaja pikendamiseks 12 min; − 10.05.2021 dokumendi analüüsimine: kostjate III, IV, V ja VI seisukoht ja sellele lisatud tõendid; nõupidamine kliendiga 1 h 06 min; 20 − 13.07.2021 HMK 30.06.2021 määruse läbitöötamine; hagejate esitatud eksperdiarvamuse ja
2. juuni 2021 seisukoha läbitöötamine; kostja I 13.07.2021 seisukoha koostamine 3 h 30 min; − 23.08.2021 HMK 19.08.2021 määruse läbitöötamine; kliendile selgitamine (tel + e-mail) 18 min; − 23.08.2021 kõikide kaaskostjate 2021 juulis esitatud seisukohtade läbitöötamine; nõupidamine kliendiga - kokkuvõte seisukohtadest; töö kohtuasja toimikuga 1 h 54 min; − 02.09.2021 hagejate 30.08.2021 seisukoha läbitöötamine, kliendile lühikokkuvõtte koostamine, nõupidamine kliendiga - kuidas menetlus edasi 12 min; − 04.10.2021 kostjate esitatud eksperdiarvamuse ja kostjate seisukoha läbitöötamine 2 h 06 min; − 18.10.2021 HMK 15.10.2021 määrusega tutvumine, kliendile lühikokkuvõtte koostamine (paikvaatluse taotlus rahuldamata) 24 min; − 11.11.2021 hagejate 05.11.2021 vastus kohtunõudele - läbitöötamine-analüüs, töö kohtuasja toimikuga, sh ekspertarvamuste võrdlemine; kliendile viidatud vastuse põhiseisukohtade selgitamine 1 h; − 06.12.2021 06.12.2021 kohtumäärusega (e-kiri) tutvumine, määrus saadetud kliendile koos selgitava kommentaariga 06 min; − 14.12.2021 kohtuistungiks ettevalmistumine: HMK 15.12.2021 kohtuistung, sh asja materjalide terviklik läbitöötamine 3 h; − 14.12.2021 dokumendi koostamine: menetluskulude nimekirja koostamine 15.12.2021 kohtuistungiks 18 min.
3. Hagejad ei esitanud kostja I menetluskuludele vastuväiteid.
4. Tsiviilasja materjalide kohaselt võttis kohus hagejate 09.10.2020 (terviktekst 03.11.2020) hagiavalduse menetlusse 05.11.2020 määrusega, millega kohustas kostjaid esitama vastuse hagile 15 päeva määruse kättetoimetamisest, hagejatele määras kohus hagivastusele soovi korral kirjaliku vastuse esitamiseks 10 päeva kostjate vastuste edastamisest. Kostja I seaduslikule esindajale on hagiavaldus kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 09.11.
5. 17.11.2020 teavitas kostja I lepinguline esindaja kohut esindusõigusest ja palus tsiviilasja materjalidele juurdepääsu. 23.11.2020 esitas kostja I kohtule esialgse lühida vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et vaidleb hagile vastu, ühtlasi taotles kostja I nõuetekohase hagivastuse esitamiseks menetlustähtaja pikendamist. 24.11.2020 e-kirjaga rahuldas kohus kostja I taotluse ja määras uue tähtaja hagile vastamiseks kuni 09.12.
6. 09.12.2020 esitas kostja I vastuse hagile, millele oli lisatud tõendina väljavõte Google Maps kaardiserverist (foto), hagivastuses sisaldus mh taotlus tsiviilasja läbi vaatamata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kostja I menetluskulud perioodil 21.11.2020 kuni 09.12.2020 seonduvad eeltoodud hagivastuse koostamise ja kohtule esitamisega, arvestades hagiavalduse ja hagivastuse sisu, samuti lisatud tõendeid ning kaasuse keskmist keerukust, peab kohus nimetatud menetlustoiminguid kokku põhjendatud ja vajalikuks 7 h ulatuses. Perioodil 20.12.2020 kuni 10.05.2021 on kostja I lepinguline esindaja tutvunud ja analüüsinud menetlusdokumente ning konsulteerinud kliendiga järgmiselt: 17.12.2020 kostjate III-VI esitatud hagivastus; 18.01.2021 hageja vastus kostjate hagivastustele; 03.02.2021 määrus, millega kohus jättis rahuldamata kostjate I ja III-VI taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks ja määras kostjatele tähtaja hagejate poolt esitatud tsiviilasjade liitmise taotluse osas seisukoha esitamiseks. Kostja I esitas seisukoha e-kirjaga 08.02.2021, milles teatas, et hagejate taotlus tsiviilasjade liitmiseks tuleb jätta rahuldamata. 17.02.2021 määrusega jättis kohus hagejate taotluse tsiviilasjade liitmiseks rahuldamata. 28.04.2021 kohtunõudes täitis kohus selgitamiskohustust ja kvalifitseeris hagejate nõude õigusliku aluse, kohus määras hagejatele tähtaja kuni 07.05.2021 nõude ja selle aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ning pooltele täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, arvestades kohtunõudes esitatud selgitusi. 07.05.2021 esitasid kostjad II-VI täiendava seisukoha tulenevalt vastavalt 28.04.2021 kohtunõudele, hagejad esitasid taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Arvestades, et eeltoodud perioodil 20.12.2020 kuni 10.05.2021 seonduvad kostja I menetlustoimingud peamiselt menetlusdokumentidega tutvumisega (v.a lühidalt esitatud 08.02.2021 vastus hageja taotlusele), analüüsimisega ja kliendiga konsulteerimisega, peab kohus kõnealuste 21 menetlusdokumentide sisu hinnates kostja I lepingulise esindaja õigusabi põhjendatud ja vajalikuks kokku 5 h ulatuses. 07.06.2021 menetlusdokumendis täpsustasid hagejad vastavalt 28.04.2021 kohtunõudele hagi eset ja aluseks olevaid asjaolusid. 28.06.2021 määrusega määras kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt 13.07.
7. Kompromisskokkuleppele mittejõudmise korral määras kohus kostjatele tähtaja hageja 07.06.2021 menetlusdokumendile vastuse esitamiseks kuni 20.07.
8. Kohus luges nimetatud kuupäevast alates tsiviilasjas eelmenetluse lõppenuks, hagejatelt ja kostjatelt I-II küsis kohus, kas nad nõustuvad tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustumise teavitamise tähtajaks määras kohus 13.07.
9. Kostja I esitas lühida seisukoha vastavalt 28.06.2021 määrusele 13.07.2021 koos taotlusega korraldada paikvaatlus ja mitte vastu võtta hagejate 07.06.2021 tõendina esitatud eksperthinnangut. Arvestades kostja I 13.07.2021 menetlusdokumendi lühidalt kokkuvõtlikku sisu, menetluslikult lihtsat taotlust ja lisatud tõendeid, 28.06.2021 määruse (ilmselt on kostja I ekslikult märkinud menetluskulude nimekirjas määruse kuupäevaks 30.06.2021), samuti hagejate 07.06.2021 menetlusdokumendi (sh ekspertarvamus) sisu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja I õigusabi 2,5 h ulatuses. Perioodil 23.08.2021 kuni 06.12.2021 on kostja I lepinguline esindaja tutvunud ja analüüsinud menetlusdokumente ning konsulteerinud kliendiga järgmiselt: 13.07.2021 menetlusdokumentides täitsid kostjad 28.06.2021 määrust, kostja II ja hagejad teavitasid, et ei nõustu tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses, kostjad III-VI teavitasid, et kompromisskokkulepet ei sõlmitud. 19.07.2021 esitas kostja II kohtule taotluse paikvaatluse läbiviimiseks, mitte vastu võtta hagejate 07.06.2021 tõendina esitatud eksperthinnangut ja menetlustähtaja (eelmenetluse) pikendamiseks. Kostjad III-VI esitasid 20.07.2021 täiendava seisukoha mh koos taotlusega mitte vastu võtta hagejate poolt 07.06.2021 tõendina esitaud eksperthinnangut, menetlustähtaja (eelmenetluse) pikendamiseks ja kostja VI osas hagi läbi vaatamata jätmiseks. 19.08.2021 määrusega lahendas kohus kostjate taotluse (võttis hagejate esitatud eksperthinnangu tsiviilasja materjalide juurde) ja määras täiendava tähtaja uute tõendite (eksperthinnangud) ning täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 24.09.
10. 30.08.2021 täitsid hagejad 19.08.2021 määrust ja esitasid kohtule lühida seisukoha kostjate paikvaatluse ja kostja VI osas hagi läbi vaatamata jätmise taotlustele. 24.09.2021 esitasid kostjad II-VI täiendava seisukoha vastavalt 19.08.2021 määrusele. 15.10.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata kostjate I-II 19.07.2021 taotlused paikvaatluse korraldamiseks ja kostja VI 20.07.2021 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, ühtlasi määras hagejatele tähtaja kostjate II-VI 24.09.2021 menetlusdokumentidele seisukoha esitamiseks. Hagejad esitasid seisukoha 05.11.
11. 06.12.2021 ekirjas selgitas kohus korduvalt pooltele, et tsiviilasjas on eelmenetlus lõpetatud. Arvestades, et eeltoodud perioodil 23.08.2021 kuni 06.12.2021 seonduvad kostja I menetlustoimingud peamiselt menetlusdokumentidega tutvumisega, analüüsimisega ja kliendiga konsulteerimisega, peab kohus kõnealuste menetlusdokumentide sisu hinnates kostja I lepingulise esindaja õigusabi põhjendatud ja vajalikuks kokku 3,5 h ulatuses. Kostja I taotles 15.12.2021 kohtuistungil määrata menetluskuluna kindlaks ka kohtuistungil osalemise õigusabi. Arvestades, et kostja I lepingulise esindaja oli tsiviilasja menetluse toimiku materjalidega tutvunud ja neid analüüsinud menetluse kestel, peab kohus 15.12.2021 toimunud kohtuistungiks ettevalmistumist ja osalemist (10:01-12:05) kokku põhjendatud ja vajalikuks 3,5 h ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamist peab kohus põhjendatud ja vajalikuks taotletud 0,3 h ulatuses. Kokku loeb kohus kostja I lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks 21,8 h (7 + 5 + 2,5 + 3,5 + 3,5 + 0,3) ulatuses.
12. 15.12.2021 esitas kostja II kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja II palub kohtul menetluskuludena kindlaks määrata lepingulise esindaja õigusabikulud 6681 eurot (käibemaksuta), millele lisandub ekspertarvamuse hind 850 eurot ja registriväljavõtted hinnaga 6 eurot. Lisaks taotleb kostja II 15.12.2021 kohtuistungiks ettevalmisumise ja osalemise õigusabi kindlaksmääramist 680 euro ulatuses, kokku 8217 eurot. Kostjale II on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: − 12.11.2020 hagiavalduse analüüs 1,0 h; 22 − 16.11.2020 tutvumine hagiavalduse ja vastuhagiga, lisadega, avalikest andmebaasitest täiendava informatsiooni otsing ning päringute tegemine 3,0 h; − 17.11.2020 vastuse koostamine hagiavaldusele 3,0 h; − 19.11.2020 hagiavalduse vastuse täiendamine 1,6 h; − 23.11.2020 hagiavalduse vastuse täiendamine 2,5 h; − 10.12.2020 tutvumine kostja vastusega, analüüs seonduvalt edasise menetlusega, tõendite analüüs seoses kostja vastusega 1,0 h; − 08.02.2021 tutvumine tsiviilasjas nr 2-20-15517 18.01.2021 hagejate seisukohaga, analüüs, vastuse koostamine kohtu 03.02.2021 nõudele 2,5 h; − 08.03.2021 tutvumine 03.02.2021 kohtumäärusega, analüüs seonduvalt edasise tegevuskavaga 0,5 h; − 03.05.2021 tutvumine kohtu selgituskohustusega 28.04.2021, analüüs 0,5 h; − 06.05.2021 tutvumine dokumentidega tsiviilasjas nr 2-20-15517, analüüs, avalikest registritest päringute tegemine, täiendav analüüs seonduvalt kohtu selgitamiskohustuse täitmisega, vastuse koostamine kohtule 2,8 h; − 07.05.2021 täiendav analüüs, vastuse koostamine kohtule 1,3 h; − 07.07.2021 tutvumine 28.06.2021 kohtumäärusega, analüüs 1,0 h; − 12.07.2021 tutvumine ekspertarvamusega, analüüs, jooksev suhtlus ekspertide leidmiseks 2,0 h; − 13.07.2021 vastuse koostamine, ekspertarvamuse 12-21 HS analüüs 1,0 h; − 19.07.2021 vastuse koostamine, ekspertarvamuse 12-21 SH analüüs 1,0 h; − 03.08.2021 jooksev asjaajamine seonduvalt eksperdiga, kasutuseeliste väärtuse hindamiseks 1,0 h; − 19.08.2021 tutvumine kohtumäärusega, analüüs, vestlus eksperdiga 1,0 h; − 22.09.2021 vastuse koostamine tsiviilasjas nr 2-20-15517 5,0 h; − 23.09.2021 vastuse koostamine kohtule, eksperthinnangute ja kohtus esitatud dokumentide analüüs, hagiliste nõuete analüüs, kostjate vastuste analüüs 3,1 h; − 24.09.2021 tutvumine 30.08.2021.a Hagejate vastusega, analüüs 0,5 h; − 24.09.2021 vastuse viimistlemine kohtule (24.09.2021.a) 1,0 h; − 05.10.2021 jooksev suhtlus kohtuga, menetlusliku olukorra analüüs 1,3 h; − 13.10.2021 tutvumine K. Oja seisukohtadega, analüüs 1,2 h; − 20.10.2021 tutvumine kohtumäärusega, analüüs, tutvumine hagejate taotlusega 0,5 h.
13. Hagejad ei esitanud kostja II menetluskuludele vastuväiteid.
14. Tsiviilasja materjalide kohaselt võttis kohus hagejate 09.10.2020 (terviktekst 03.11.2020) hagiavalduse menetlusse 05.11.2020 määrusega, millega kohustas kostjaid esitama vastuse hagile 15 päeva määruse kättetoimetamisest, hagejatele määras kohus hagivastusele soovi korral kirjaliku vastuse esitamiseks 10 päeva kostjate vastuste edastamisest. Kostja II lepingulisele esindajale on hagiavaldus kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 06.11.
15. 23.11.2020 esitas kostja II vastuse hagiavaldusele koos tõenditega. Kohus on seisukohal, et kostja II menetluskulud perioodil 12.11.2020 kuni 23.11.2020 seonduvad hagivastuse koostamise ja kohtule esitamisega, arvestades hagiavalduse ja hagivastuse sisu, samuti lisatud tõendeid ning kaasuse keskmist keerukust, peab kohus nimetatud menetlustoiminguid kokku põhjendatud ja vajalikuks 8,5 h ulatuses. Perioodil 10.12.2020 kuni 07.05.2021 on kostja II lepinguline esindaja tutvunud ja analüüsinud menetlusdokumente, konsulteerinud kliendiga ning esitanud kohtule menetlusdokumente järgmiselt: 09.12.2020 kostja I esitatud esialgne hagivastus (tsiviilasja materjalidest järeldab kohus, et ilmselt on kostja II 10.12.2020 menetlustoimingu all silmas pidanud kostja I 09.12.2020 hagivastusega tutvumist); 18.01.2021 hageja vastus kostjate hagivastustele; 03.02.2021 määrus, millega kohus jättis rahuldamata kostjate I ja IIIVI taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks ja määras kostjatele tähtaja hagejate poolt esitatud tsiviilasjade liitmise taotluse osas seisukoha esitamiseks. Kostja II esitas seisukoha 08.02.2021, milles palus hagejate taotluse tsiviilasjade liitmiseks jätta rahuldamata. 17.02.2021 määrusega jättis kohus 23 hagejate taotluse tsiviilasjade liitmiseks rahuldamata. 28.04.2021 kohtunõudes täitis kohus selgitamiskohustust ja kvalifitseeris hagejate nõude õigusliku aluse, kohus määras hagejatele tähtaja kuni 07.05.2021 nõude ja selle aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ning pooltele täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, arvestades kohtunõudes esitatud selgitusi. 07.05.2021 esitas kostja II lühida seisukoha vastavalt 28.04.2021 kohtunõudele. Arvestades, et eeltoodud perioodil 10.12.2020 kuni 07.05.2021 sooritatud õigusabitoiminguid, peab kohus kõnealuste menetlusdokumentide sisu hinnates kostja II lepingulise esindaja õigusabi põhjendatud ja vajalikuks kokku 6 h ulatuses. 07.06.2021 menetlusdokumendis täpsustasid hagejad vastavalt 28.04.2021 kohtunõudele hagi eset ja aluseks olevaid asjaolusid. 28.06.2021 määrusega määras kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt 13.07.
16. Kompromisskokkuleppele mittejõudmise korral määras kohus kostjatele tähtaja hageja 07.06.2021 menetlusdokumendile vastuse esitamiseks kuni 20.07.2021, kohus luges nimetatud kuupäevast alates tsiviilasjas eelmenetluse lõppenuks, hagejatelt ja kostjatelt I-II küsis kohus, kas nad nõustuvad tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustumise teavitamise tähtajaks määras kohus 13.07.
17. Kostja II esitas seisukoha vastavalt 28.06.2021 määrusele 13.07.2021 ja 19.07.2021, milles teavitas, et ei nõustu tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses, ühtlasi esitas kostja II kohtule taotluse menetlustähtaja (eelmenetluse) pikendamiseks, paikvaatluse korraldamiseks ja palus mitte vastu võtta hagejate 07.06.2021 tõendina esitatud eksperthinnangut. Arvestades kostja II 13.07.2021 ja 19.07.2021 menetlusdokumentide lühidat kokkuvõtlikku sisu ja menetluslikult lihtsaid taotlusi, 28.06.2021 määruse, samuti hagejate 07.06.2021 menetlusdokumendi (sh ekspertarvamus) sisu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja II õigusabi perioodil 07.07.2021 kuni 19.07.2021 4,5 h ulatuses. Perioodil 03.08.2021 kuni 20.10.2021 on tsiviilasja toimiku materjalide järgi kostja II lepinguline esindaja tutvunud ja analüüsinud ning esitanud kohtule menetlusdokumente järgmiselt: 19.08.2021 määrusega lahendas kohus kostjate taotluse (võttis hagejate esitatud eksperthinnangu tsiviilasja materjalide juurde) ja määras täiendava tähtaja uute tõendite (eksperthinnangud) ning täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 24.09.
18. 30.08.2021 täitsid hagejad 19.08.2021 määrust ja esitasid kohtule lühida seisukoha kostjate paikvaatluse ja kostja VI osas hagi läbi vaatamata jätmise taotlustele. 24.09.2021 esitasid kostjad II-VI täiendava seisukoha vastavalt 19.08.2021 määrusele, kostja II seisukohale oli lisatud ekspertarvamus. 15.10.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata kostjate I-II 19.07.2021 taotlused paikvaatluse korraldamiseks ja kostja VI 20.07.2021 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Arvestades eeltoodud perioodil 03.08.2021 kuni 20.10.2021 kostja II menetlustoiminguid, peab kohus kõnealuste menetlusdokumentide sisu hinnates kostja II lepingulise esindaja õigusabi põhjendatud ja vajalikuks kokku 10 h ulatuses. Kostja II taotles 15.12.2021 kohtuistungil määrata menetluskuluna kindlaks ka kohtuistungiks ettevalmistumise ja osalemise õigusabi kokku 4 h (2 + 2) eest. Arvestades, et kostja II lepingulise esindaja oli tsiviilasja menetluse toimiku materjalidega tutvunud ja neid analüüsinud menetluse kestel, peab kohus 15.12.2021 toimunud kohtuistungiks ettevalmistumist ja osalemist (10:01-12:05) kokku põhjendatud ja vajalikuks 3,5 h ulatuses. Kokku loeb kohus kostja II lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks 32,5 h (8,5 + 6 + 4,5 + 10 + 3,5) ulatuses. Kostja II palub kohtul menetluskuludena kindlaks määrata tõenditena esitatud registriväljavõtete tasu kokku 6 eurot (3 x 2) ja ekspertarvamuse tasu 850 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja II tsiviilasja menetluses registriandmetele ja ekspertarvamusele tuginenud, vastavad tõendid on menetluses esitatud. Kohtu hinnangul on kulud mõistlikus suuruses, eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata kindlaks kostja II menetluskuluna

§ 143

p 1-2 alusel tasu registriväljavõtete eest summas 6 eurot ja ekspertarvamuse eest 850 eurot. 38. 16.12.2021 esitasid kostjad III-VI kohtule menetluskulude nimekirja. Kostjad III-VI paluvad kohtul menetluskuludena kindlaks määrata lepingulise esindaja õigusabikulud 3132 eurot 24 (käibemaksuta), millele lisandub 15.12.2021 kohtuistungil osalemise õigusabi 180 eurot, kokku 3312 eurot. Kostjatele III-VI on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: − hagimaterjalide analüüs (2 h), nõupidamine klientidega 19.11.2020 õigusliku positsiooni läbiarutamiseks (1,5

1. h)3,5 h; − vastuse koostamine hagiavaldusele, vastuse ja lisade komplekteerimine ning esitamine kohtule (vastus esitatud 17.12.2021) 7,75 h; − hagejate 18.01.2021 seisukohtade ning 03.02.2021 kohtumääruse analüüs, 08.02.2021 vastuse koostamine kohtunõudele (tsiviilasjade liitmise küsimustes), 17.02.2021 kohtumääruse analüüs 1 h; − 28.04.2021 kohtumääruse analüüs, vastuse koostamine kohtunõudele Hunditubaka tee avaliku kasutamise küsimuses (esitatud kohtule 07.05.2021) 4 h; − 28.06.2021 kohtumääruse ja hagejate 07.06.2021 seisukohtade ning tõendite analüüs (1 h), päringute saatmine ekspertiisi tellimiseks 01.07 kuni 08.07 (0,5 h), telefoninõupidamised klientidega õigusliku positsiooni täpsustamiseks (0,5
2. h)2 h; − kompromissi osas päringu saatmine hagejatele 12.07.2021 ja 13.07.2021 kohtunõudele vastuse saatmine kompromissi mittesaavutamise kohta 0,25 h; − vastuse koostamine 28.06.2021 kohtunõudele (seoses hagejate 07.06.2021 seisukohtade ja tõenditega), esitatud kohtule 20.07.2021 5 h; − 24.08.2021 kohtumääruse analüüs, telefoninõupidamine klientidega õigusliku positsiooni täpsustamiseks 0,25 h; − ekspert RL 22.09.2021 arvamuse analüüs, seisukoha koostamine kohtule seoses ekspertarvamusega, esitatud kohtule 24.09.2021 3 h; − 15.10.2021 kohtumääruse ning hagejate 05.11.2021 seisukohtade analüüs, telefoninõupidamised klientidega õigusliku positsiooni täpsustamiseks 0,25 h; − maakohtu 06.12.2021 selgituse analüüs, ettevalmistus 15.12.2021 kohtuistungiks 2 h. 39. Hagejad ei esitanud kostjate III-VI menetluskuludele vastuväiteid. 40. Tsiviilasja materjalide kohaselt võttis kohus hagejate 09.10.2020 (terviktekst 03.11.2020) hagiavalduse menetlusse 05.11.2020 määrusega, millega kohustas kostjaid esitama vastuse hagile 15 päeva määruse kättetoimetamisest, hagejatele määras kohus hagivastusele soovi korral kirjaliku vastuse esitamiseks 10 päeva kostjate vastuste edastamisest. 20.11.2020 teavitas kostjate III-VI lepinguline esindaja kohut enda esindusõigusest ja esitas 17.12.2020 vastuse hagile koos tõenditega. Arvestades hagiavalduse ja hagivastuse sisu, samuti lisatud tõendeid ning kaasuse keskmist keerukust peab kohus nimetatud menetlustoiminguid kokku põhjendatud ja vajalikuks taotletud 11,25 h ulatuses. Perioodil 18.01.2021 kuni 17.02.2021 on kostjate III-VI lepingulise esindaja õigusabitoimingud järgmised: tutvumine 18.01.2021 hagejate vastusega kostjate hagivastustele; 03.02.2021 määruse analüüsimine ja seisukoha koostamine (kohus jättis rahuldamata kostjate I ja III-VI taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks ja määras kostjatele tähtaja hagejate poolt esitatud tsiviilasjade liitmise taotluse osas seisukoha esitamiseks). Kostjad III-VI esitasid seisukoha 08.02.2021, milles palusid hagejate taotluse tsiviilasjade liitmiseks jätta rahuldamata. 17.02.2021 määrusega jättis kohus hagejate taotluse tsiviilasjade liitmiseks rahuldamata. Arvestades eeltoodud menetlusdokumentide sisu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks perioodil 18.01.2021 kuni 17.02.2021 kostjate III-VI lepingulise esindaja õigusabitoimingud 1 h ulatuses. 28.04.2021 kohtunõudes täitis kohus selgitamiskohustust ja kvalifitseeris hagejate nõude õigusliku aluse, kohus määras hagejatele tähtaja kuni 07.05.2021 nõude ja selle aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ning pooltele täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, arvestades kohtunõudes esitatud selgitusi. Kostjad III-VI esitasid seisukoha koos tõenditega vastavalt 28.04.2021 kohtunõudele 07.05.2021. Arvestades 28.04.2021 kohtunõude ja kostjate III-VI 07.05.2021 menetlusdokumendi sisu, peab kohus eeltoodud õigusabitoiminguid põhjendatud ja vajalikuks kokku 3 h ulatuses. 07.06.2021 menetlusdokumendis täpsustasid hagejad 25 vastavalt 28.04.2021 kohtunõudele hagi eset ja aluseks olevaid asjaolusid. 28.06.2021 määrusega määras kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt 13.07.2021. Kompromisskokkuleppele mittejõudmise korral määras kohus kostjatele tähtaja hageja 07.06.2021 menetlusdokumendile vastuse esitamiseks kuni 20.07.2021. Kohus luges nimetatud kuupäevast alates tsiviilasjas eelmenetluse lõppenuks. Kostjad III-VI teavitasid 13.07.2021 menetlusdokumendis kohut kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumisest ja esitasid 20.07.2021 täiendava seisukoha mh koos taotlusega mitte vastu võtta hagejate poolt 07.06.2021 tõendina esitaud eksperthinnangut, menetlustähtaja (eelmenetluse) pikendamiseks ja kostja VI osas hagi läbi vaatamata jätmiseks. Arvestades kostjate III-VI 13.07.2021 ja 20.07.2021 menetlusdokumentide sisu ja menetluslikult lihtsaid taotlusi, 28.06.2021 määruse, samuti hagejate 07.06.2021 menetlusdokumendi (sh ekspertarvamus) sisu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostjate III-VI õigusabi perioodil 28.06.2021 kuni 20.07.2021 7 h ulatuses. Perioodil 19.08.2021 kuni 06.12.2021 on tsiviilasja toimiku materjalide järgi kostjate III-VI lepinguline esindaja tutvunud ja analüüsinud ning esitanud kohtule menetlusdokumente järgmiselt: 19.08.2021 määrusega (eelduslikult on kostjad III-VI 24.08.2021 määruse asemel silmas pidanud 19.08.2021 määrust) lahendas kohus kostjate taotluse (võttis hagejate esitatud eksperthinnangu tsiviilasja materjalide juurde) ja määras täiendava tähtaja uute tõendite (eksperthinnangud) ning täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 24.09.2021. 24.09.2021 esitasid kostjad III-VI täiendava seisukoha vastavalt 19.08.2021 määrusele, kostja II seisukohale oli lisatud ekspertarvamus. 15.10.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata kostjate I-II 19.07.2021 taotlused paikvaatluse korraldamiseks ja kostja VI 20.07.2021 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hagejad esitasid seisukoha 05.11.2021. 06.12.2021 e-kirjas selgitas kohus korduvalt pooltele, et tsiviilasjas on eelmenetlus lõpetatud. Arvestades, et eeltoodud perioodil 19.08.2021 kuni 06.12.2021 kostjate III-VI poolt sooritatud menetlustoiminguid, peab kohus kõnealuste menetlusdokumentide sisu hinnates lepingulise esindaja õigusabi põhjendatud ja vajalikuks kokku 3,5 h ulatuses. Kostjad III-VI taotlesid 15.12.2021 kohtuistungil määrata menetluskuluna kindlaks ka kohtuistungil osalemise õigusabi. Arvestades, et kostjate III-VI lepinguline esindaja oli tsiviilasja menetluse toimiku materjalidega tutvunud ja neid analüüsinud menetluse kestel, peab kohus 15.12.2021 toimunud kohtuistungiks ettevalmistumist ja osalemist (10:01-12:05) kokku põhjendatud ja vajalikuks 3,5 h ulatuses. Kohus märgib, et arvestas õigusabikulude mahu kindlaksmääramisel asjaoluga, et kostjate III-VI lepingulise esindaja töö hõlmas antud juhul 4 menetluses osaleva kostja seisukohtade kooskõlastamist ja konsulteerimist. Kokku loeb kohus kostjate III-VI lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks 29,25 h (11,25 + 1 + 3 + 7 + 3,5 + 3,5) ulatuses. 41. Mis puudutab poolte lepinguliste esindajate tunnitasu suurust, siis selles osas märgib kohus järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Juristide osutatud õigusteenuse hinnad on senises kohtupraktikas üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Vandeadvokaadi tunnitasu on Riigikohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh 120 eurot ilma käibemaksuta (

1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka näiteks 156 eurot koos käibemaksuga (
2. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel analüüsib kohus eeskätt vaidlusaluse kaasuse keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu. Kohus peab hagejate lepingulise esindaja vandeadvokaadi Martin Männiku (Männik) põhjendatud tunnitasuks 09.10.2020 kuni 05.02.2021 esitatud arvetel nähtuva õigusabi eest 150 eurot käibemaksuta (17,8 h x 150 eurot) ja alates 05.05.2021 kuni 07.12.2021 esitatud arvetel nähtuva õigusabi eest 160 eurot käibemaksuta (11,5 h x 160 eurot). Kostja I vandeadvokaadist lepingulise esindaja Erki Vabametsa (Vabamets) põhjendatud tunnitasuks 175 eurot käibemaksuta, kostja II vandeadvokaadist lepingulise esindaja Siret Saksa (Saks) 26 põhjendatud tunnitasuks 170 eurot käibemaksuta ning kostjate III kuni VI lepingulise esindaja Kalle Oja põhjendatud tunnitasuks 90 eurot käibemaksuta, kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. 42.

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad ja kostjad I-III, V-VI paluvad menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Kostja IV kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Tuginedes eeltoodule ja

§ 174lõikele 10 on kostjale IV hüvitamisele kuuluv menetluskulu käibemaksuga.

1. Kohus määrab kindlaks hageja I menetluskulud 2843,99 euro ulatuses, sh õigusabi 1503,33 eurot (17,8 h x 150= 2670 eurot, 11,5 h x 160= 1840 eurot, kokku 4510/ 3= 1503,33 eurot), registriväljavõtted 7,33 eurot (22 / 3), ekspertarvamus 333,33 eurot (1000 / 3) ja riigilõiv 1000 eurot ning jagab summa kolmeks (kostja I, kostja II ja kostjate III-VI solidaarvastutus) so 947,99 eurot (2843,99 / 3), mille tulemusena tuleb kostjalt I välja mõista 0,11 % 1,04 eurot, kostjalt II 0,59 % 5,59 eurot ja kostjatelt III-VI solidaarselt 1 % 9,47 eurot. Hageja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 3452,32 eurot (3468,42 – 16,1).
2. Kohus määrab kindlaks hageja II menetluskulud 2843,99 euro ulatuses, sh õigusabi 1503,33 eurot (17,8 h x 150= 2670 eurot, 11,5 h x 160= 1840 eurot, kokku 4510 / 3= 1503,33 eurot), registriväljavõtted 7,33 eurot (22 / 3), ekspertarvamus 333,33 eurot (1000 / 3) ja riigilõiv 1000 eurot ning jagab summa kolmeks (kostja I, kostja II ja kostjate III-VI solidaarvastutus) so 947,99 eurot (2843,99 / 3), mille tulemusena tuleb kostjalt I välja mõista 0,11 % 1,04 eurot, kostjalt II 0,59 % 5,59 eurot ja kostjatelt III-VI solidaarselt 1 % 9,47 eurot. Hageja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 3452,32 eurot (3468,42 – 16,1).
3. Kohus määrab kindlaks hageja III menetluskulud 2943,99 euro ulatuses, sh õigusabi 1503,33 eurot (17,8 h x 150= 2670 eurot, 11,5 h x 160= 1840 eurot, kokku 4510 / 3= 1503,33 eurot), registriväljavõtted 7,33 eurot (22 / 3), ekspertarvamus 333,33 eurot (1000 / 3) ja riigilõiv 1100 eurot ning jagab summa kolmeks (kostja I, kostja II ja kostjate III-VI solidaarvastutus) so 981,33 eurot (2943,99 / 3), mille tulemusena tuleb kostjalt I välja mõista 0,09 % 0,88 eurot, kostjalt II 0,45 % 4,41 eurot ja kostjatelt III-VI solidaarselt 0,77 % 7,55 eurot. Hageja III menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 3555,58 eurot (3568,42 – 12,84).
4. Kohus määrab kindlaks kostja I menetluskulud 3815 euro ulatuses (õigusabi 21,8 h x 175) ja jagab summa kolme hageja vahel võrdselt s.o 1271,66 eurot (3815 / 3), mille tulemusena tuleb hagejalt I välja mõista 99,89 % 1270,26 eurot, hagejalt II 99,89 % 1270,26 eurot ja hagejalt III 99,91 % 1270,51 eurot. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1788,97 eurot (5600 – 3811,03).
5. Kohus määrab kindlaks kostja II menetluskulud 6381 euro ulatuses sh õigusabi 5525 eurot (32,5 h x 170), registriväljavõtete tasu kokku 6 eurot ja ekspertarvamuse tasu 850 eurot ja jagab summa kolme hageja vahel võrdselt s.o 2127 eurot (6381 / 3), mille tulemusena tuleb hagejalt I välja mõista 99,41 % 2114,45 eurot, hagejalt II 99,41 % 2114,45 eurot ja hagejalt III 99,55 % 2117,42 eurot. 27 Kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1870,68 eurot (8217 – 6346,32).
6. Kohus määrab kindlaks kostjate III-VI menetluskulud 2632,50 euro ulatuses käibemaksuta (õigusabi 29,25 h x 90). Arvestades, et kostja IV ei saa menetluskuludelt tagasi käibemaksu, tuleb kostja IV poolt kantud menetluskulude osale lisada käibemaks 20 % s.o 789,74 eurot (2632,50 / 4= 658,12 + käibemaks 131,62= 789,74 + 1974,36 (3 x 658,12= 1974,36)= 2764,10 eurot. Kohus jagab summa kolme hageja vahel võrdselt s.o 921,36 eurot (2764,1 / 3), mille tulemusena tuleb hagejalt I välja mõista 99 % 912,14 eurot, hagejalt II 99 % 912,14 eurot ja hagejalt III 99,23 % 914,26 eurot. Kostjate III-VI menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 573,46 eurot (3312 – 2738,54). 49.

§ 445

lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

§ 463

lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 463

lg koosmõjus

§ 445

lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hagejate ja kostjate vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus hagejalt I kostja I kasuks välja menetluskulud summas 1269,22 eurot (1270,26 – 1,04), kostja II kasuks 2108,86 eurot (2114,45 – 5,59) ja kostjate III-VI kasuks solidaarselt 902,67 eurot (912,14 – 9,47). Hagejalt II mõistab kohus kostja I kasuks välja menetluskulud summas 1269,22 eurot (1270,26 –1,04), kostja II kasuks 2108,86 eurot (2114,45 – 5,59) ja kostjate III-VI kasuks solidaarselt 902,67 eurot (912,14 – 9,47). Hagejalt III mõistab kohus kostja I kasuks välja menetluskulud summas 1269,63 eurot (1270,51 – 0,88), kostja II kasuks 2113,01 eurot (2117,42 – 4,41) ja kostjate III-VI kasuks solidaarselt 906,71 eurot (914,26 – 7,55). 50.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad esitasid avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

51.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022. a otsusega nr 2-20-15517. 28