KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 8. november 2022 Kohtuasja number 1-15-8438 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Meeme Mallene (isikukood 36702090217
§ 338p-st 3 juhul, kui menetlusõigust on rikutud oluliselt (sealjuures on oluliseks rikkumiseks Kr
MS § 339 lg 1 p 2 kohaselt ka see, kui kriminaalasja on arutatud süüdistatava puudumisel, kuigi süüdistatava osavõtt asja arutamisest oli kohustuslik). Ringkonnakohtu meelest praegu siiski menetlusõiguse rikkumisest, saati siis selle olulisest rikkumisest rääkida ei saa.
- Tõsi on see, et KrMS § 432 lg 3 ls 1 kohaselt tuleb süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimus lahendada süüdimõistetu osavõtul. Seadus ei näe otsesõnu ette selle jäiga regulatsiooni suhtes erandeid. Ometigi ei tähenda see seda, et asja arutamine ilma süüdimõistetu osaluseta on igal juhul ja alati välistatud. See ei oleks mõeldav juba puht-eluliselt. Kujutagem endale ette olukorda, kus süüdimõistetu hakkab istungi ajal mööblit lõhkuma, karjuma, sulgeb oma kõrvad vms. Niisuguses olukorras ei ole võimalik asja süüdimõistetu osalusel arutada. Ilmselt ei vaja pikemat selgitust, et lahendus ei saa olla see, et süüdimõistetu vabastatakse automaatselt. Ka ei pruugiks probleemi kõrvaldada istungi edasi lükkamine – mõni sihikindel süüdimõistetu võib sarnasel viisil käituda igal istungil, sõltumata sellest, kui palju neid istungeid korraldatakse. Liiatigi nõuab istungi edasilükkamine endast täiendavat ressurssi – seda nii vanglalt kui kohtult, kes peavad oma muud tööd iga istungi ajaks kõrvale jätma. Niisiis saab lahendus olla vaid see, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustatakse ilma teda ära kuulamata (ilma tema osaluseta). Ringkonnakohus leiab, et sellega seoses on võimalik rakendada analoogiat süüküsimuse üle otsustamise menetlusega. Nimelt ei ole kriminaalmenetluses analoogia kasutamine välistatud – kriminaalmenetluse seadustikus ei ole KarS § 2 lg-ga 4 sarnast sätet („tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal“). Süüküsimuse menetlemise puhul on äsja kirjeldatud olukord reguleeritud: KrMS § 269 lg 2 p 1 kohaselt võib korda rikkuva ja kohtu korraldustele mitte alluva süüdistatava saalist eemaldada ja arutada asja ilma temata.
- Kriminaalkolleegiumi meelest on äsja öeldust tulenevalt võimalik kohaldada analoogiat ka muude süüküsimuse lahendamise istungist osavõttu reguleerivate sätetega. Nimelt on see igati loogiline: kui mõnikord võib ilma isiku osaluseta arutada suisa tema süüküsimust, peab seda enam olema võimalik nii talitada pelga karistuse täitmisega seonduva menetluse puhul. Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrusest nr 5-20-11/19 saab teha järelduse, et menetluslikud garantiid võivad täitemenetluses olla mõneti nõrgemad kui nad on seda põhimenetluses (vt selle määruse punkte 21 ja 25).
- Praegu on asjakohane KrMS § 269 lg 2 p 5, mille kohaselt võib isik loobuda mõningate eelduste täidetuse korral oma asja istungil osalemisest. See regulatsioon ei teeni (erinevalt näiteks eelnevalt käsitletud KrMS § 269 lg 2 p-st 1) esmajoones mitte riigi (menetluse), vaid menetlusele allutatud isiku huve – see vabastab ta kohustusest osaleda istungil. Niisiis esineb lisaks täitemenetluse põhimenetlusest väiksemale olulisusele veel üks põhjus leidmaks seda, et KrMS § 269 on kohaldatav ka otsuse täitmise menetluses: seeläbi antakse isikule lisaõigusi, mida KrMS § 432 üksi ei võimalda.
- Küll tuleb tähele panna seda, et istungil osalemisest loobumise otsustuse peab isik tegema vabatahtlikult. Vabatahtlikuks ei saa pidada istungil osalemisest loobumist näiteks seetõttu, et inimene ei suuda tal äkki ilmnenud terviseprobleemide tõttu istungit piisavalt jälgida ega selle käigus mõistuspäraseid seisukohti esitada. M. Mallene väidabki, et ta hakkas videoistungi korraldamise tehniliste probleemide tõttu sattuma sellisesse olukorda, kus ta poleks olnud 4
(6)suuteline istungil adekvaatselt osalema – see aga võiks välistada M. Mallene loobumise vabatahtlikkuse. Kriminaalkolleegium peab M. Mallene loobumist siiski vabatahtlikuks. Nimelt puudub alus eeldada, et M. Mallene tervislik seisund väga järsku väga tõsiselt halvenes. Istungi mõningane viibimine on hinnatav vaid pisikese ebamugavusena ja M. Mallene paljasõnaliste väidete põhjal ei saa eeldada seda, et seeläbi tekkisid M. Mallenel tõsised terviseprobleemid. Sellist eeldust ei võimalda rajada ka tõik, et M. Mallene tervis on üldiselt küllaltki kehv. Hoolimata oma terviseprobleemidest saab M. Mallene vanglas hakkama. Ka on ta suuteline vaidlema – nt vanglaga puutuvalt koristamisse jms või käesolevas menetluses. Vaidlemine nõuab küllaltki märkimisväärset stressitaluvust ja vaimseid võimeid, mistõttu ei muutu selliselt funktsioneeriv inimene arusaamisvõimetuks niisuguste pisiprobleemide tõttu, nagu praegu videoistungi korraldamisega kaasnesid. Liiatigi tuleb tähele panna seda, et M. Mallene loobus istungil osalemisest reservatsioonideta – ehkki ta oleks võinud nt öelda, et ta soovib istungi edasi lükkamist (tõsi, seda taotlust poleks kohus pidanud ülal märgitust lähtuvalt (vähemasti automaatselt) rahuldama).
- KrMS § 269 lg 2 p 5 järgi eeldab istungi läbiviimine ilma süüdistatavata (täitemenetluses: ilma süüdimõistetuta) peale süüdistatava vastava taotluse veel kahte eeldust: süüdistatava õigusi peab olema võimalik kaitsta tema osavõtuta kohtulikust arutamisest ja süüdistatava puudumine kohtuistungilt ei ole vastuolus avalike huvidega. Needki eeldused on kriminaalkolleegiumi meelest praegu täidetud. M. Mallene õigused said kaitstud kasvõi seeläbi, et istungil osales M. Mallene kaitsja. Avalik huvi oli vähene ja M. Mallene istungilt puudumine seda huvi ei rikkunud.
- Seetõttu talitas maakohus asja ilma M. Mallene osavõtuta arutades õigesti ja see maakohtu lahendi tühistamist ei tingi.
- M. Mallene ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust sellele, kas temalt on piisav alus oodata kuritegevusvaba elu või mitte. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule selle hinnangu andmisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus M. Mallenet vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa M. Mallenet ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS §
§ 342lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle.
Määruskaebuse argumentidele vastab ringkonnakohus vaid järgmist.
- Määruskaebuses viitab M. Mallene sellele, et alusetu on väide, nagu ei tahaks ta tööd teha – tegelikult vangla kiusab teda tööle suunates ning ei arvesta tema terviseseisundiga. Ringkonnakohus ei näe aga põhjust järeldada, et vangla ka tegelikult käituks M. Mallene suhtes pahatahtlikult, sunniks teda tegema selliseid töid, mille tegemist tema terviseseisund ei võimalda või üritaks teda tööle suunamisega alandada. Vangla on hoopiski arvestanud M. Mallenet tööle suunates arsti seisukohaga tema töötamise võimalikkuse kohta ning tööle suunamise käskkirja ja tööst keeldumise eest karistamist on M. Mallene saanud kohtus ka vaidlustada. Halduskohus ei ole vangla tegevuses rikkumist tuvastanud. Niisiis ei saa M. Mallene vastavad etteheited tingida tema vabastamist. M. Mallene poolne vanglareeglite järgimata jätmine annab mõningase aluse karta, et ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli ajal ei ole ta valmis mõnda kontrollnõuet järgimas. See aga räägib tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks, kuna seab kahtluse alla käitumiskontrolli distsiplineeriva mõju ja katseaja eduka läbimise perspektiivi.
- M. Mallene hinnangul ei tohiks tema võlgadele ennetähtaegse vabastamise menetluses tähtsust omistada. Ringkonnakohtu hinnangul saab ja peab neid siiski mõnevõrra arvestama. Nagu maakohus õigesti viitas, on M. Mallene pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise 5
(6)eesmärgil. Kuna üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, siis on põhjust karta, et M. Mallene võib panna ka edaspidi toime kuritegusid just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tema suured võlgnevused suurendavad seda riski, kuna nende kõrvalt on tal raskem teenida endale legaalsel teel sellises ulatuses sissetulekut, mis vastaks tema ootustele ja vajadustele. Nimelt on kõigiti usutav, et nende võlgnevuste katteks võtavad kohtutäiturid osa M. Mallene ametlikust sissetulekust ära ja seetõttu võib tal tekkida ahvatlus teenida lisasissetulekut uuesti kuritegelikul teel.
- Ei ole põhjust uskuda, et vangistuse kandmine on muutnud M. Mallene käitumismustrit – vanglas on ta viibinud varemgi, aga see tema edasist õiguskuulekust ei taganud. Et sellist mõju ei olnud ka M. Mallenele varasemalt tingimisi kohaldatud vangistusel, ei ole põhjust uskuda sedagi, et ennetähtaegne vabastamine ühes käitumiskontrolliga võiks olla tema puhul tulemuslikum kui vangistuse jätkamine.
- Kokkuvõttes on põhjendatud seisukoht, et M. Mallenelt ei saa piisava kindlusega loota vabaduses kuritegevusvaba elu jätkamist ja vajalikku kindlust selles osas ei anna ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll ühes võimalike lisakohustustega. Seepärast on põhjendatud jätta M. Mallene ennetähtaegselt vabastamata.
- Viimaks peatub ringkonnakohus M. Mallene väitel, et kohtukulude nõudmine on tema suhtes alandav. M. Mallene ei täpsusta, milliseid kohtukulusid ta silmas peab. Siiski saab märkida järgmist. Tema varasema süüasja menetlemisega kaasnenud kohtukulude tekkimise põhjustas ta ise kuritegu toime pannes. Hilisemalt tema suhtes tehtud kohtuotsuse täitmisega seonduvates menetlustes (sh praeguses menetluses) oli tal endal aga võimalik valida, kas ta soovib riigi õigusabi korras kaitsja kaasamist või mitte. Kaitsja kasuks otsustades pidi ta arvestama ka sellega, et peab kandma sellega kaasnevad kulud. Tegelemaks sellega, et isikul pole võlgade tasumiseks raha, on olemas eraldi menetlus – kohtutäituri toimetatav täitemenetlus. Selles menetluses tagatakse muu hulgas see, et inimeselt ei võeta ära raha nii, et rikutakse tema inimväärikust. Niisiis ei ole ka põhjust jätta M. Mallenelt maakohtu poolt praeguses menetluses välja mõistetud kaitsjatasu riigi kanda.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS §
§ 337lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 30. septembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)