← Eesti

2-16-7719/279

2-16-7719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7719 Tsiviil

§ 452lõike 2 punktile 2.

Kostja ei ole tõendanud, kuidas C majast puudumine avaldas mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, mistõttu ei või kostja tugineda VÕS § 452 lg 2 p-le 2. Tuleohutusekspert TR on 21.04.2016 analüüsis lk 8 leidnud, et suitsuaistingu põhjal luurele minek üksinda, ettevalmistuseta, kogemuse ja erivarustuseta on töötaja kui tavainimese poolt võimatu. Seega isegi juhul, kui C oleks viibinud sel hetkel hotellis, oleks olnud võimatu tema poolt tulekahju iseseisv kustutamine. 12.

§ 445lõike 3 punktile 2.

Kostja on rikkunud VÕS § 450 lõiget 1 ja VÕS § 489 lõiget

  1. Kostja ei ole teinud kindlaks täitmise ulatust, mistõttu ei tea hageja hagihinda ning kahju hüvitamise ulatust.
  2. 15.06.2016 seisukohtades viitas hageja VÕS § 422 lõikele
  3. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 2 054 266 eurot.
  4. 06.10.2016 seisukohtades pidas hageja ebaõigeks kostja väidet, et hageja ei teavitanud Häirekeskust tulekahjust. Hageja töötajad tegid seda koheselt, nähes suitsu. Hageja ei ole mõjutanud hotelli töötajaid politseile valetama. C oli ainus töötaja, kes pidevalt oma ütlusi on muutnud. 3
  5. 15.12.2016 seisukohtadega koos esitas hageja kohtule riiklikult tunnustatud tulekahjueksperdi HP ekspertiisiakti nr
  6. Ekspertiisiakt annab täiendava ülevaate tulekahju ajal toimunust ning võimalikest tulekahju tekkimisviisidest. Taastamistööde eelarveliseks maksumuseks hindas Tooman Ehitus OÜ 2263749,24 eurot koos käibemaksuga. Decora Ehitus OÜ hindas taastamistööde eelarveliseks maksumuseks 2 291 895,79 eurot koos käibemaksuga. OÜ TEVO hindas taastamistööde eelarveliseks maksumuseks 2 334 852,12 eurot koos käibemaksuga.
  7. 14.02.2017 selgitas hageja, milliseid asjaolusid ta soovis tõendada H 16.05.2016 ekspertiisiakti nr
  8. Ekspertiisiakt annab täiendava ülevaate tulekahju ajal toimunust ning võimalikest tulekahju tekkimisviisidest. Ekspertiisiaktis on välja arvutatud tulekahju tekkeaeg. Arvutuslik tulekahju tekkeaeg oli kell 17.05–17.
  9. Ekspertiisiakt kinnitab, et tulekahju avastati kahe sõltumatu inimese (naabrimees T ja administraator K) poolt 4–5 minutit pärast selle tekkimist. Esimesed teated tulekahjust saabusid Lõuna-Eesti Häirekeskusesse kell 17.13 (telefonile 110) naabruses elava T poolt ja kell 17.14 administraatori elukaaslase U poolt (telefonile 112). Ekspertiisiaktist nähtub, et Päästeameti esimene auto jõudis sündmuskohale kl 17.19 ehk vähem kui 15 minutiga pärast tulekahju algust. Seega teavitasid hageja töötajad häirekeskust tulekahjust koheselt.
  10. 03.04.2017 selgitas hageja, et TR ei teinud arvutusi ruumi nr 105 põlemiskoormuse ja kiiruse kohta. Need arvutused tegi riiklikult tunnustatud ekspert H oma ekspertiisiaktis. Kõik hageja töökorralduslikud dokumendid tuleohutuse tagamiseks asusid ühes kaustas, mis tulekahjus hävis. Hageja esitatud videosalvestisi on kasutatud ekspertiisi tegemisel ja neid kasutas riiklikult tunnustatud ekspert H. Hageja esitatud jooniste alusel on välja arvutatud taastamistööde maksumus.
  11. 11.04.2018 ei nõustunud hageja ekspert KS arvamusega ja pidas seda puudulikuks. Eksperdiarvamuse lehekülje 2 järgi peaks kaustas VI olema kasutatud projektdokumentatsiooni, kuid selliseid lisasid tegelikult ei ole. Ebaselge on, milline on see arvamuse osa, millega loodi ekspertiisi esemega seotud ehitusmaksumuse üldine diskursus. Kui eksperdiarvamuse leheküljel 106 punktis 1.
  12. on tuvastatud, et hotellikompleksi suletud netopinnaks oli 2 551,8 m2, siis leheküljel 179 paikneva tabeli 8.
  13. rea 4 kohaselt on hotellikompleski suletud netopinnaks loetud 2 417 m
  14. Kumb hotellikompleksi suletud netopinna andmetest on õige ja miks, arvamusest ei selgu.
  15. Ekspert on märkinud, et puuduvad geodeetilised plaanid, info hooneväliste ehitiste kohta, info välistrasside kohta, info maa-ala katendite ja mahtude kohta. Tegelikult on olemas Kolga tee 22a krundi lähiümbruse geodeetiline alusplaan. Arusaadav ega kontrollitav ei ole, kuidas on ekspert arvutanud hotellikompleksi mahud. Ekspert ei ole sisuliselt vastanud kohtu küsimusele punktis 3.
  16. Eksperdi vastus küsimusele hotellikompleksi kulumi kohta on vastuoluline. Ühelt poolt on ekspert viidanud, et hoone rajati kolmes etapis, kuid edasi on hotelli etapiviisiline rajamine jäetud tähelepanuta ning on välja arvutatud üks kulum. Kuna hotelli kolm erinevat osa valmisid erinevatel aastatel: esimene etapp aastal 1997, teine etapp aastal 1998 ja kolmas etapp aastal 2007, on ka erinevate hotelli osade kulumid erinevad.
  17. Kulumit puudutavatele küsimustele vastamisel on jäetud analüüsimata, milliseid parendustöid ning millal ja millises mahus on erinevate hotelliosade juures teostatud ja kuidas need parendustööd on mõjutanud hotelli kolme ehitusetapi kulumit. Arvamusest ei selgu, kuidas on kulum erinevate ehituseelarve rühmade kaupa välja arvutatud. Ekspert peab selles osas esitama täiendava arvamuse.
  18. Ekspert on jätnud vastamata küsimusele kahjustuste olemuse ja mahtude kohta. Eksperdiarvamuses puudub loetelu hotellihoone juures tulekahju tagajärjel tekkinud 4 kahjustustest ja nende kahjustuste mahtudest. Kahjustuste kõrvaldamise maksumuse hindamisel on ekspert lähtunud hotellihoone suletud netopinnast 2 417 m
  19. Eksperdiarvamuse leheküljel 106 punktis 1.
  20. on seevastu märgitud hotellihoone suletud netopinnaks 2551,8 m
  21. Hageja pidas arusaamatuks, miks on ekspert suletud netopinna suurust vähendanud. Arusaamatuks jääb, kuidas on ekspert arvutanud hotellihoone taastamise maksumuse.
  22. Eksperdiarvamuse leheküljelt 140 punktist 5.
  23. ning leheküljelt 178 punktist 5.
  24. ilmneb, et koondkulude tabelis on esitatud hotelli eeldatavad ehituskulud
  25. a IV kvartali seisuga. Eksperdiarvamuse leheküljel 178 tabeli 8.
  26. pealkirja kohaselt on aga ehitusmaksumus leitud seisuga 11.12.
  27. Jääb selgusetuks, miks on ehitusmaksumus tuvastatud kas 2018 IV kvartali seisuga või seisuga 11.12.
  28. Kohus soovis maksumuse suurust tuvastada seisuga 26.01.
  30. Vastates küsimusele, millised kahjustused tekkisid hoonele pärast tulekahju, on ekspert vastanud, et objekt on reeglina samas seisus. Samas on ekspert leidnud, et hoone jäeti pärast tulekahju kustutamist konserveerimata ja on avatud erinevatele klimatoloogilistele mõjustustele. Selline olukord tõi eksperdi hinnangul lisaks niiskuskahjustustele kaasa tulekahjus kahjustatud konstruktsioonide täiendava koormamise.
  31. Ekspert on ebaõigesti tuvatanud, millise ehitusprojektiga nähtu ette hotelli millise osa rajamine. Tareke Projekt OÜ ehitusprojekt T96105 käsitles hotelli esimese ehk keskmise osa rajamist. Tareke Projekt OÜ 1998 ehitusprojekt käsitles hotelli teise etapi ehk parempoolse hooneosa rajamist. Lunge & Ko OÜ ehitusprojekti AE 03-06 alusel toimus hotelli viimase etapi, milleks on SPA osa, rajamine.
  32. Hageja ei ole KKile kunagi avaldanud, nagu oleks hotelli ehitamine toimunud etappidena. Hageja on avaldanud KKile, et hotellihoone ehitamine toimus kolmes etapis, kus kõigepealt rajati keskmine hooneosa, seejärel parempoolne hooneosa ja seejärel vasakpoolne SPA-osa. Hageja selline selgitus nähtub OÜ Ehitusseire koostatud ehitise auditi nr. 3-02-2016 lehekülgedelt 2 ja
  33. Eksperdiarvamus sisaldab ka mitmeid poolikuid ja arusaamatuid lauseid.
  34. 21.06.2018 vaidles hageja vastu kostja vastuväidetele. Hageja arvates oli 26.01.2016 tulekahju tekkepõhjus ebaselge. Hageja arvates oli tulekahju alguse saamine Bernhardi hotellihoone elektrisüsteemist ebatõenäoline. Hageja pidas võimalikuks tulekahju alguse saamist lahtise tule allikast. Mitmed tõendid tõendavad, et tulekahju ei saanud alguse elektrisüsteemist.
  35. Olulised on Mi kriminaalsaja nr 16282000046 raames tunnistajana 15.02.2016 antud ütlused, mille kohaselt lõpetas tema ettevõte hotellis
  36. aasta lõpus elektripaigaldiste mõõtmise ja kontrollimise. Mõõdistamata ja kontrollimata jäid ainult toitekaablid alajaamast hotellini, milleks oli vaja kooskõlastust. Tunnistaja kinnitas mõõdistusele ja kontrollile viidates, et hotelli hoones elektripaigaldised ja kaablite isolatsioonid vastasid nõuetele ja midagi ohtlikku ei tuvastatud. Küll jäi talle silma, et hotelli tubades olid minibaarid-külmikud paigaldatud mööbli sisse, mis ei taga külmikute mootorite täielikku jahutust. Järelikult vastas elektrisüsteem nõuetele ega olnud ohtlik.
  37. Samas kriminaalasjas andis ütlusi ML, kes oli OÜ Elektrilevi järelevalve spetsialist. Ta kinnitas, et liitumiskilbi uks oli lukus, mõõtesüsteem oli korras ja OÜ Elektrilevi plommid olid rikkumata. Kohapeal kontrollimise käigus selgus, et voolu kõikumist ei esinenud. Enne seda oli viimane alajaama kontrollimine läbi viidud 10.03.2015 ning kontrollaktis nähtus, et ka siis ei esinenud kõikumisi. Seega tõendavad tunnistaja ütlused, et hotelli mõõtesüsteem oli korras ja elektrivoolu kõikumist ei esinenud. Valga politseiprefektuuri juhtivuurija R.Laine 19.02.2016 ettekandest Lõuna prefektuuri prefekt T. Kohvile kriminaalasjas nr 16282000046 ilmneb, et 26.01.2016 ehk põlengu päeval ei esinenud hotelli elektrienergia tarbimises mingisuguseid anomaaliaid. 5
  38. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 24.05.2016 ekspertiisiaktist nr 16E-PT0007 ilmneb, et tulekahjukolle paiknes toas nr
  39. Uurimiseks esitatud seinakontakti klemmidest, mis pärinesid toast 105, tulekahju põhjustada võinud rikkele viitavaid tunnuseid ei leitud. Uurimiseks esitatud minibaar-külmiku jäänustest, mis pärinesid toast 105, tulekahju põhjustada võinud rikkele viitavaid tunnuseid ei leitud. Uurimiseks esitatud televiisoriraami ja seinakinnituskronsteini juurest, mis pärinesid toast 105, tulekahju põhjustada võinud rikkele viitavaid tunnuseid ei leitud. Ka uurimiseks esitatud valgustite jäänustest, mis pärinesid toast 105, tulekahju põhjustada võinud rikkele viitavaid tunnuseid ei leitud.
  40. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 24.05.2016 ekspertiisiakti nr 16E-PT0007 kohaselt sai 26.01.2016 tulekahju alguse Bernhardi hotellihoone toast nr
  41. Samas ei ole Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert leidnud Bernhardi hotellihoonest ühtegi voolujuhtivat detaili, mille alusel võiks järeldada tulekahju alguse saamist elektrisüsteemist. Ekspert on välistanud 26.01.2016 tulekahju alguse saamise toas nr 105 paiknenud minibaar-külmikust või telerist.
  42. Riiklikult tunnustatud eksperdi H ekspertiisiaktist nr 1609 nähtub, et hotellitoa nr 105 külmiku küttekeha oli pidevalt sisse lülitatud, kuid see ei tõstnud külmiku küttekeha temperatuuri ohtliku piirini, vaid säilitas väärtused +107º C, välistades tulekahju tekkimise. H on välistanud tulekahju tekkimise toas nr 105 sisselülitatud külmikust. Samas on H leidnud, et tulekahju kolle asus toas nr 105, kuid ei asunud sanitaarsõlmes (duširuumis), aknalähedases piirkonnas ega rõdul
  43. Kuigi toas nr 105 paiknenud valgustite detaile ei leitud peale põlengut, pidas H ebatõenäoliseks tulekahju tekkimist mõnest valgustist. Toast 105 ei leitud ühtegi voolujuhtivat detaili, mis oleks olnud sulanud ja viitaks pingestatusele. Kokkuvõttes leidis hageja, et ei ole tõendatud tulekahju tekkimine elektrivoolu soojusliku toime tõttu.
  44. Hageja samas nõustus, et hotellihoone kahes elektrikilbis olid märked, mis viitasid rikkele. See nähtub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi 28.01.2016 e-kirjast Valga politseiprefektuuri juhtivuurijale. E-kirjas sisalduvatest fotodest nähtub, et hotellihoone ühes elektrikilbis oli ühe lüliti juures teade „Selle liini peal on lühis või ülekoormus“ ning teises elektrikilbis oli lüliti juures teade „Lühis ära lülita“. Samas leidis H, et tulekahju sai alguse toast nr
  45. Puuduvad andmed viidatud kahe lüliti seose kohta toaga nr
  46. Hotellihoone elektrisüsteem ei olnud halvas seisundis.
  47. H pidas võimalikuks tulekahju alguse saamist toas nr 105 elektrilisel põhjusel vaid siis, kui on samaaegselt täidetud mitu eeldust: piisava võimsusega elektritarviti olemasolu, mis on sisse lülitatud, mille ühenduskoht on suure kontakttakistusega ning mille ühenduskohas on olemas põlevmaterjal. Viimane külastaja kasutas hotellihoones tuba nr 105 22.01.2016, mistõttu pidas hageja ebausutavaks, et 26.01.2016 olid täidetud kõik H viidatud tingimused. Viimased külalised toas 105 midagi erilist ei märganud ning elektriseadmed töötasid seal.
  48. Kolm asjatundjat on pidanud võimalikuks tulekahju tekkimist süütamise tõttu. Tuleohutusekspert TR leidis, et tulekahju võis alguse saada toa nr 105 keskel paiknenud voodist, millele viitasid kõrge temperatuuri mõju jälg laes ja igas suunas ühtlaselt tuhastunud esemed. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakt järgi võis tulekahju tekkepõhjuseks olla lahtise tule allika termiline toime. H hinnangul võis tulekahju tekkida tuppa 105 viidud põlevmaterjaliga kontakti viidud lahtise tule allikast. Tulekahju võis tekkida ka hõõguvast sigaretist, mis sattus kontakti mingi põlevmaterjaliga.
  49. Hageja seaduslik esindaja andis kriminaalasja raames ütlusi, milliste kohaselt tuvastas ta 24.01.2016 hotellis kohviubade puudujäägi. Selle pinnalt tekkis konflikt MM ning Bernhardi 6 hotellis baarmenina töötanud W vahel. Konflikti tõttu lahkus W 24.01.2016 hotellist ja jättis baarmeni töökohustused täitmata. 25.01.2016 vahetasid W ja MM sõnumeid ning W esitas ähvardusi. Yi kriminaalasjas antud ütlustest nähtub samuti, et W lahkus töölt konflikti tõttu.
  50. Samas ei ole kriminaalasja nr 162820046 raames õnnestunud välja selgitada, kas ja kes on hotellikompleksi 26.01.2016 põlema süüdanud. Politsei- ja Piirivalveameti 17.08.2016 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et W viibis 26.01.2016 ajavahemikus 14.00-20.00 oma kodus xxx aadressil xxx. Seega vaatamata tülile tema hotelli põlema ei süüdanud.
  51. Hageja ei nõustunud, et hotellihoone 26.01.2016 tulekahjust teatamise ajal ning esimeste tuletõrjujate saabumisel põlesid hoone välisseinad. Kriminaalsajas nr 16282000046 tunnistajana ütlusi andnud TK selgitas, et ta läks 26.01.2016 umbes kell 17.00 oma kodus õue suitsemata, kuid kuid suitsetada ta ei saanud, kuna märkas läbi Bernhardi hotellihoone ukseklaasi mingit imelikku kuma. Seejärel läks TK hotellihoone juurde ja katsus kahte välisust, mis mõlemad olid lukus ja ukseklaasid terved. Vaadates läbi hotellihoone peaukse klaasi, märkas ta tulekuma, mis tundus tulevat vasakult administraatori kohalt.
  52. Kriminaalsajas nr 16282000046 tunnistajana ütlusi andnud C avaldas, et kui ta jooksis hotelli parkimisplatsile, märkas ta läbi hotelli teise korruse parempoolse esimese väikese ja kitsa akna, et teisel korrusel on lahtine leek ja toimub põlemine. Tunnistaja nägi leeki madratsite hoiuruumi aknast. Kostja esitatud „Sündmuse kokkuvõte väljatrükist seisuga 20.12.2016 10:25:09“, ilmneb, et tulekahju asukohaks on märgitud hoone sisemus. Märgati lahtist põlemist. Esimeste tuletõrjujate saabumisel põles Bernhardi hotellihoone lahtise leegiga, kuid põlemine toimus hoone sees ja hoonest välja tulekahju veel ei olnud tunginud. Sama on kinnitanud tunnistajad D ja UR kriminaalasjas antud ütlustes.
  53. UR ei saanud oma kodu aknast näha hotelli põlengu leeke. Tema ütlused on ümber lükatud tuleohutusekspert TR OÜ 25.07.2017 täiendava arvamusega. TR leidis, et UR kodumaja teise korruse aknast ei olnud võimalik tuleleeke näha, kuna sealt avanevasse vaatevälja ei jäänud hotellihoone see tiib, kust 26.01.2016 tulekahju alguse sai. TR pidas võimalikuks, et UR nägi aknast suitsu ja põlengu kuma. Kokkuvõttes leidis hageja, et tulekahjust teatamise ajal ja esimeste tuletõrjujate saabumise ajal ei olnud leegid veel hotelli välisfassaadile jõudnud ja lahtine leek oli üksnes hoone sees.
  54. 26.01.2016 tulekahju ajal Bernhardi hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsiooni häirekellad töösse ei rakendunud. Hageja tellis arvamuse tuleohutuse eksperdile MOlt, kes pidas tõenäoliseks, et häirekellad ei rakendunud töösse. Esmalt viitas ekspert sellele, et on kaks erinevat arvamust tulekahju alguse aja kohta. H arvamuse kohaselt algas see kella 17.05-17.06 paiku. Pääste- ja tuletõrjeinsener RP on leidnud, et tulekahju sai alguse tõenäoliselt varem kui kell 16.
  55. Lähtudes kriminaalasjas raames antud D ja Li ütlustest, järeldas MO, et D lahjus hoonest 16.30-16.
  57. Kriminaalasja raames ütlusi andnud Fiider L.E.G. OÜ töötaja H avaldas, et häirekellad asusid hoone koridoris ja hotellist väljaspool neid ei olnud. Sellest hoolimata kostusid häirekellad alati hotellist väljapoole. D kinnitas, et tema hotellist lahkumise ajal oli kõik vaikne. Kiisler kinnitas, et kui ta käis läbi suletud uste tulekahju kuma vaatamas, ei kuulnud ta tulekahjusignalisatsiooni häirekellasid. C avaldas, et ta tulekahjusignalisatsiooni häirekellasid ei kuulnud.
  58. MO arvestas Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Ä 09.02.2016 arvamusega ja leidis, et kui D lahkus kell 16.30-16.45 ja tulekahju pidi algama varem kui 16.10, siis oleks pidanud D kuulma häirekellasid, kuid majas oli vaikne. Kui aga nõustuda riiklikult 7 tunnustatud tulekahjuekspert HP seisukohaga, et tulekahju orienteeruv algusaeg jääb ajavahemikku 17.05.-17.06, oleksid pidanud nii TK, C ja saabunud tuletõrjujad automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi alarmkellasid kuulma, sest nad kõik olid hotelli Bernhard juures ajaliselt enne 30 minuti möödumist.
  59. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teavitus häirekellade näol ei rakendu, kui alarm on välja lülitatud ehk alarmseadme väljundid on isoleeritud, väljundahela juhtmestikus on tekkinud lühis või kui väljundahela juhtmestikus on tekkinud katkestuse. MO pidas võimalikuks häirekellade mitte töötamist ühel viidatud põhjustest, kuid see põhjus pidi esinema juba ajaliselt enne tulekahju algust. Muidu ei oleks saanud tekkida olukorda, kus häirekellad töösse ei rakendugi. MO seisukoht häirekellade mitterakendumise kohta on kooskõlas tuleohutusekspert TR arvamusega.
  60. Hageja leidis, et see asjaolu, et tulekahju avastamise ja selles teatamise ajal ei viibinud hoones ühtegi inimest, ei avaldanud mõju tulekahju puhkemisele ega ulatusele. Hageja nõustus, et Bernhardi hotellihoones 26.01.2016 tulekahju avastamise ja sellest tulekahjust teatamise ajal ühtegi inimest ei viibinud. Hageja leidis, et sellega kindlustusrisk ei suurenenud.
  61. Kindlustuslepingus ei ole sätestatud täpsemaid nõudmisi selle kohta, milline peaks ööpäevaringne inimvalve välja nägema või millistele tingimustele peaks selline inimvalve vastama. Järelikult tähendab ööpäevaringse inimvalve nõue üksnes seda, et ööpäevaringselt peab hotellihoones viibima inimene. Kus see inimene peab viibima ja mida ta tegema peab või teha ei tohi, leping ette ei näinud. Hageja arvates oli oluline häirekellade tööle mitte rakendumine. MO leidis, et inimeste puudumine hoones ei avaldanud mõju tulekahju avastamisele ja levikule.
  62. Majamees D tegi 26.01.2016 enne hotellist lahkumist töid teise korruse privaatsaunas. Kui tulekahju algas varem kui 16:10, viibis D hotellihoones tulekahju toimumise ajal. Enne hotellist lahkumist ta midagi ei täheldanud. Järelikult ei oleks ta tulekahju avastanud varem kui TK ja UR, sest automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi alarmkellad töösse ei rakendunud.
  63. Kuna tulekahju põhjustas tõenäoliselt süütamine, puudusid tavainimestel TR arvamuse kohaselt võimalused põlengu kontrolli alla saamiseks. Kui töötajad oleksid ise tulekahju kustutama asunud, oleksid nad ohtu seadnud oma elu. Järelikult ei avaldanud inimeste puudumine mingisugust mõju. Kindlustuslepingus ei olnud lepitud kokku, et töötaja oleks pidanud ööpäevaringselt olema automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskpuldi vahetus läheduses ja jälgima puldi tulukeste süttimisega seonduvat. Seega olukorras, kus hotellitöötaja ei viibinud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskpuldi vahetus läheduses ning häirekellad töösse ei rakendu, oleks hotellitöötajal olnud võimatu 26.01.2016 tulekahju varajases staadiumis avastada.
  64. Üldiste lepingutingimuste 1/2008 punkti 15.
  65. järgi vabaneb kostja täitmiskohustusest kindlustusjuhtumi toimumisel pärast kindlustusriski suurenemist ulatuses, mille võrra on kindlustusrisk suurenenud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu. Hageja viitas samas VÕS § 452 lg 2 punktile
  66. Süütamise tõttu puudusid töötajatel reaalsed võimalused olukorra mõjutamiseks.
  67. Bernhardi hotellihoone ulatuslik kahjustada saamine 26.01.2016 tulekahju tagajärjel ei olnud kindlasti tingitud ainult sellest, et tulekahju avastamise ja teatamise ajal ühtegi inimest hoones ei viibinud. Ajal, mil Päästeametile teatati tulekahjust ning esimesed tuletõrjujad kohale jõudsid, ei olnud tulekahju veel hotellihoone sisemusest välja kandunud. Bernhardi hotellihoone niivõrd mastaapne põlemine sai võimalikuks, sest Päästeametil nappis ressursse tulekahju kiireks kustutamiseks. Tuleohutusekspert TR viitas, et esimene teade registreeriti kell 17:14, kell 17:19 saabus esimene auto kohale ning kell 17:21 saabus paakauto. Kell 17:27 alustati esimese 8 veejoaga tulekahju kustutamist. Tegu oli C-joaga ehk kõige väiksema võimsusega voojoaga.
  68. Kell 17:45 jõudsid kohale tuletõrjujad Elvast ning järgneva 10-15 minuti jooksul ülejäänud Tuletõrjeüksused. Alles kell 17:46 suudeti avada teine C-juga, kuid selleks ajaks oli tulekahju väljunud kontrolli alt. Alles kell 18:42 õnnestus Rõngu vabatahtlikel tuletõrjujatel maastikul sõitmiseks sobiliku tuletõrjeautoga sõita hotellihoone lähedal oleva tiigi juurde, et tagada pidev jõulisem veevarustus sündmuskohal. Varem ei suutnud tuletõrjujad üles leida hotellihoonele kõige lähemal asuvat tuletõrjehüdranti. Enne tiigist vee pumpamise alustamist tuli leida sobilikud voolikud, et pumbata tiigist Mercedes Unimog tuletõrjeauto abil vett uuemate ja hotellihoonele lähemal paiknevate tuletõrjeautodeni.
  69. TR viitas andmete puudumisele selle kohta, et kustutusööde käigus oleks keegi paari esimese tunni jooksul sisenenud hoone teisele korrusele. Päästemeeskond ei suutnud lokaliseerida pööningule levinud tulekahju. Hageja arvates oleks põhjendatud vähendada hüvitist 15% võrra ning mitte enam, kuid see on hageja alternatiivne seisukoht.
  70. Päästeameti ettekirjutused ei omanud seost 26.01.2016 tulekahju tekkimise ega levikuga. Seisuga 26.01.2016 oli tehtud järgmised Päästeameti ettekirjutused. Teisele ja kolmandale korrusele tuli rajada teine evakuatsioonipääs. Hotelli esimene korrus tuli eraldada teisest korrusest ja SPA kompleksist tuletõkkekonstruktsioonidega, moodustades sellest omaette tuletõkkesektsiooni. 28.05.2014 tehti ettekirjutus hoone piksekaitsesüsteemi kontrolli ja hoolduse kohta. 18.06.2015 anti 28.05.2014 ettekirjutuse täitmiseks uus tähtaeg.
  71. Ettekirjutuste mõju on analüüsinud ekspert MO, kes leidis, et ükski ettekirjutustest mõju ei avaldanud. Kuna tulekahju sai alguse teise korruse toast nr 105, ei omanud nõue paigaldada pööningule automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuandurid seost 26.01.2016 toimunud tulekahju avastamise ja levikuga. Kuna hoones ei olnud ühtegi inimest, ei omanud nõuded rajada teine evakuatsioonipääs ning eraldada hotelli esimene korrus tuletõkkekonstruktsioonidega, seost 26.01.2016 toimunud tulekahjuga. Tuli ei levinudki esimesele korrusele. Tulekahjul ei olnud seost piksega ja seega ei omanud tähtsust nõue teha piksekaitsesüsteemi kontroll.
  72. Hageja ei ole tulekahjuga seoses kostjale valetanud.

§-le 448 ja §-le

  1. Ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punktides 99 ja 100 on sätestatud, et kindlustusvõtja on pärast kindlustusjuhtumi toimumist kohustatud tagama kostja esindajale juurdepääsu kindlustatud esemele, andma vajalikku informatsiooni ja avaldama kindlustatud varaga seotud lepinguid. Kostja esindajal on õigus kindlustatud ese üle vaadata ning vajadusel anda juhiseid. Kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest hooletusest kohustust, mida ta pidi täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Seesami täitmise kohustuse kindlakstegemisele, vabaneb Seesam täitmise kohustusest osaliselt või täielikult.
  2. Seega erinevalt VÕS § 449 lg 2 regulatsioonist vabaneb ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punkti 100 kohaselt kostja kindlustusandjana täitmise kohustusest ka siis, kui kindlustusvõtja rikub teabe andmise kohustust raske hooletuse tõttu. Antud juhul on oluline, et vastavalt VÕS § 427 lg-le 1 on VÕS § 449 tervikuna poolimperatiivne, millest kindlustusvõtja kahjuks ei ole võimalik kõrvale kalduda. Seetõttu on ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punkt 100 osas, mis võimaldab kindlustusandjal vabaneda täitmise kohustusest ka siis, kui kindlustusvõtja rikub teabe andmise kohustust raske hooletuse tõttu, tühine.
  3. Hageja leidis, et ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punkte 99 ja 100 mõista selliselt, et pärast kindlustusjuhtumi toimumist on kindlustusvõtja kohustatud tagama kostjale kui kindlustusandjale juurdepääsu kindlustatud esemele, andma kostjale kui kindlustusandjale 9 vajalikku informatsiooni ja avaldama kindlustatud varaga seotud lepinguid ning kui kindlustusvõtja tahtlikult rikub vähemalt ühte viimatinimetatud kohustustest ning sellel rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja kostja täitmiskohustuse kindlakstegemisele, siis vabaneb kostja kindlustusandjana täitmise kohustusest.
  4. Hageja arvates tuli tuvastada, milline oli oluline informatsioon ning kas informatsiooni andmise kohustust rikuti tahtlikult. Põlengu puhul saab oluliseks pidada sellist teavet, mis on vahetult põlenguga seotud. Samuti oli oluliseks see, millised isikud kuni millise ajani hoones viibisid. Teave selle kohta, kuidas oli hotellis varem tagatud ööpäevaringne valve, ei ole oluline, sest sellel puudub seos tulekahjuga.
  5. See, millal lahkus C 26.01.2016 hoonest, ei oma määravat tähtsust, sest kindlustusleping ei reguleerinud ööpäevaringse inimvalve sisu. Kuna hoones viibis D, oli kindlustuslepingu nõue täidetud. Kuni kohtumiseni kostja kahjukäsitlejaga kohtumiseni andis C korduvalt ütlusi selle kohta, et ta lahkus 26.01.2016 Bernhardi hotellihoonest umbes kell 16.
  6. Pärast kostja kahjukäsitlejaga kohtumist asus ta ootamatult väitma, et lahkus 26.01.2016 hotellihoonest kella 12.00 paiku. C muudetud ütlused on vastuolus hageja seadusliku esindaja ütlustega kriminaalsajas nr 16282000046, milliste kohaselt oli C hotellist veel kell 13.
  8. Hageja leidis, et kostja survestas Ct ütlusi muutma. Ebaõiged on tema survestamise tagajärjel muudetud ütlused. C survestamine on vastuolus hea usu põhimõttega ega võimalda kostjat keelduda hüvitise maksmisest. Kuni hoones viibis D, oli tagatud ööpäevaringse valve nõue.
  9. Kindlustuslepingu sõlmimisel ei ole hageja esitanud ebaõigeid andmeid hoone ehitusliku konstruktsiooni ning ööpäevaringse inimvalve kohta. Sellisel juhul oleks kostja saanud kindlustuslepingust taganeda VÕS § 441 ja 442 alusel või tühistada leping või nõuda VÕS § 441 lg 4 alusel suuremat kindlustusmakset. Sama regulatsioon on sätestatud üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktides 12.1., 12.
  10. ja 12.
  11. Kuna kostja neid võimalusi ei kasutanud, ei saa need andmed olla iseseisvaks aluseks hüvitise maksmisest keeldumisele.
  12. Hoone konstruktsioonide osas on ekspert TR leidnud, et kande- ja jäigastavad konstruktsioonid olid ehitatud metallist, tellisest ja monoliitsest raudbetoonist. Välisseinad olid ehitatud tellistest, väikeplokkidest, looduslikust kivist ja puidust. Katuste ja katuslagede kandvad osad olid ehitatud monteeritavast raudbetoonist ja monoliitsest raudbetoonist. Vahelagede kandvad osad olid ehitatud monteeritavast raudbetoonist ja monoliitsest raudbetoonist. Seega ei ole vale kindlustustellimusest nähtuv teave, et hoone konstruktsioonid on kivist ja betoonist.
  13. Kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punktidest 3.
  14. ja 3.
  15. nähtub, et ehitise kahju hüvitatakse kohalikus ehitusväärtuses, milleks on kahjustunud ehitise taastamiseks vajalikud ja põhjendatud kulud miinus ehitise amortisatsioon. Kui ehitise amortisatsioon on vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist 50% või väiksem ja ehitis taastatakse kindlustuskohas kolme aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumise hetkest, hüvitatakse lisaks kohalikule ehitusväärtusele kulud, mis on vajalikud ehitise taastamiseks.
  16. Hageja esitas TR eksperthinnangu, mille kohaselt on hotelli suletud netopind 2 656,6 m2 ja maht 10 580 m
  17. Arvamuse kohaslt oli kompleksi amortisatsioon oli vahetult enne 26.01.2016 tulekahju toimumist kokku 19%. Seejuures kõige vanema hotellikompleksi hooneosa amortisatsiooniks oli 22%, teisena rajatud hotellikompleksi hooneosa amortisatsiooniks oli 21% ja kõige uuema hotellikompleksi hooneosa H3 amortisatsiooniks oli 11%. TR hinnangul oli hotellikompleksi taastamismaksumus 26.01.2016 hindades on 2 230 000 eurot käibemaksuta. Taastamismaksumus 2018 juuni hindades on 2 290 000 eurot käibemaksuta.
  18. 26.01.2016 tulekahju tagajärjel oluliselt kahjustada saanud Bernhardi hotellikompleksi 10 kohalikuks ehitusväärtuseks vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.
  19. tähenduses on 26.01.2016 seisuga 1 792 000 eurot ilma käibemaksuta. 26.01.2016 tulekahju tagajärjel oluliselt kahjustada saanud Bernhardi hotellikompleksi kohalikuks ehitusväärtuseks vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.
  20. tähenduses on 2018 juuni seisuga 1 842 000 eurot käibemaksuta summas. Seisuga 26.01.2016 vahetult enne tulekahju toimumist vastas Bernhardi hotellikompleks tuleohutusklassi TP1 nõuetele.
  21. Hageja arvates tuleks vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.3.
  22. tõlgendada selliselt, et kindlustushüvitisena kuuluvad välja maksmisele kõik ehitise taastamiseks vajalikud kulud, kui ehitise amortisatsioon vahetult enne kindlustusjuhtumit oli 50% või väiksem, kindlustusvõtja sooviks oleks ehitis kolme aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest alates taastada, kuid ehitise taastamine ei ole võimalik, sest kindlustusandja põhjendamatult keeldub kindlustushüvitise välja maksmisest.
  23. Eeltoodu tõttu pidas hageja ebaoluliseks kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punkt 3.3.2., mille kohaselt saaks kindlustusvõtja nõuda kindlustushüvitisena ehitise taastamiseks vajalike kulude täielikku hüvitamist üksnes reaalselt teostatud tööde kohta esitatud kuludokumentide alusel. Selline kindlustuslepingust nähtuv nõue on ilmselges vastuolus VÕS § 127 lõikega 1, § 132 lõike 3 ja § 128 lõikega
  24. Hageja arvates on need põhimõtted kohaldatavad kahjukindlustuse puhul.
  25. Hageja esitatud eksperthinnangu järgi oli hotellikompleksi amortisatsioon enne 26.01.2016 tulekahju oluliselt väiksem kui 50%. Hageja sooviks oli Bernhardi hotellikompleksi taastamine võimalikult kiiresti, kuid kuna kostja on põhjendamatult keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest, ei ole taastamine 3 aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest olnud võimalik. Maksimaalseks kindlustushüvitiseks peaks
  26. a juuni hindadest lähtudes olema 2 290 000 eurot käibemaksuta. Alternatiivselt võiks hüvitise suuruseks olla 1 842 000 eurot käibemaksuta.
  27. Hageja esitas kostja vastu täiendava viivisenõude. Kindlustuslepingu üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktis 18.
  28. on ette nähtud, et kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud maksma kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,02 % makstavast hüvitisest iga viivitatud päeva kohta, kuid kokku mitte üle 15% väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest. See säte on osaliselt vastuolus VÕS §-ga 451, mille järgi on tühine kokkulepe, mille kohaselt ei pea kindlustusandja tasuma viivist oma täitmise kohustusega viivitamisel.
  29. Korrutades vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktis 18.
  30. sätestatud viivise päevamäära 0,02% 365 päevaga, on aastase viivise suuruseks 7,3%. See on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivis. Hageja palus kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise kindlustushüvitiselt alates 18.03.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kindlustushüvitise täieliku tasumiseni.
  31. Kui kohtu arvates tuleb hüvitis välja mõista kohalikus ehitusväärtuses, esitab hageja alternatiivse kahju nõude ja alternatiivse viivise nõude. Kuna kostja on kindlustuslepingut rikkudes keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest ja hagejal ei olnud võimalik hotellikompleksi taastada 3 aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest 26.01.2016, jääb välja maksmata kindlustushüvitis Bernhardi hotellikompleksi taastamiseks vajalike kulude ja kohaliku ehitusväärtuse vahe ulatuses. TR arvamuse kohaselt oli tagajärgede kõrvaldamise maksumuseks
  32. a juuni hindades 2 290 000 eurot käibemaksuta ja kohalikus ehitusväärtuses
  33. aasta hindades 1 842 000 eurot käibemaksuta. Nende kahe summa vahe on 448 000 eurot, 11 mis on hageja alternatiivse nõude suuruseks. Sellelt summalt palus hageja välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
  34. Hageja nõustus, et kindlustuslepingu kohaselt oli soodustatud isikuks üksnes Danske Bank A/S Eesti filiaal. Hageja nõustus, et soodustatud isikul on õigus saada kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitist. Hageja kui laenusaaja ning Danske Bank A/S Eesti filiaali kui laenuandja vahel oli sõlmitud laenuleping nr KL-150506MA, mille tõttu oli pank märgitud soodustatud isikuna. Kinnistu, millel asus hotell, oli koormatud hüpoteegiga panga kasuks. Kostja on soodustatud isikule Danske Bank A/S Eesti filiaalile VÕS § 501 alusel maksnud välja kindlustushüvitise laenulepingu nr KL-150506MA laenujäägi ulatuses. Seejärel loovutas pank kostjale kõik laenulepingust tulenevad nõuded hageja vastu. Kostja nõudis soodustatud isikule välja makstud hüvitise sisse hagejalt.

§-le 501 ja §-le

  1. Hageja rahuldas kostja nõude, mida tõendavad esitatud tõendid.
  2. Kindlustusleping, milles on märgitud soodustatud isik, on vaadeldav kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga VÕS § 80 tähenduses. Olukorras, kus soodustatud isik loovutas nõuded kostjale, on ta loobunud kindlustuslepingus antud õigusest VÕS § 80 lg 8 tähenduses. Hagejal on selle sätte alusel õigus nõuda kindlustushüvitise väljamaksmist enda kasuks. Kuna hageja on täitnud kostja nõude, on hagejal õigus nõuda kogu kindlustushüvitise väljamaksmist, tegemata sellest mahaarvamisi. Alternatiivselt palus hageja mõista hüvitis ja viivis välja soodustatud isiku Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks.
  3. Kokkuvõttes palus hageja mõista kostjalt välja kindlustushüvitise 2 290 000 eurot. Alternatiivselt palus hageja juhul, kui kohtu arvates lasub kostjal kohustus tasuda hüvitist hotellikompleksi kohalikus ehitusväärtuses hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.
  4. tähenduses, mõista kostjalt välja hüvitis 1 842 000 eurot ilma käibemaksuta. Kui kohtu arvates saab hüvitise välja mõista ainult soodustatud isikule, palus hageja alternatiivselt mõista hüvitise 2 290 000 eurot välja soodustatud isiku kasuks või alternatiivselt summas 1 842 000 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja seadusjärgses määras viivise alates 18.03.2016 kuni kindlustushüvitise täieliku tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista sama viivise soodustatud isiku kasuks. Samuti palus hageja alternatiivselt juhul, kui kohtu arvates saab kostjal lasuda kohustus kindlustushüvitise tasumiseks üksnes Bernhardi hotellikompleksi kohalikus ehitusväärtuses hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.
  5. tähenduses, mõista kostjalt välja kahjuhüvitis summas 448 000 eurot. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista viivise hüvitiselt seadusjärgses määras alates seisukoha esitamisest kuni hüvitise tasumiseni.
  6. 07.09.2018 seisukohtades leidis hageja, et tal oli õigus esitada kohtule täiendavaid nõudeid. 14.12.2016 suurendas hageja nõuet 2 300 000 euroni. 21.06.2018 palus hageja välja mõista hüvitise 2 290 000 eurot. Hageja leidis, et ta on nõuet muutnud ega pea hagist osaliselt loobuma ega seda tagasi võtma.
  7. 07.12.2018 seisukohtades kordas hageja varasemaid väited ja pidas kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumist alusetuks. Hageja ei ole rikkunud kindlustuslepingus toodud kohustusi viisil, mis ainsal põhjusel tõi kaasa tulekahju toimumise. Isegi juhul, kui hageja rikkus mõnda kindlustuslepingust tulenevat kohustust, mis avaldas mõju kindlustusjuhtumi toimumisele või kahju suurusele, ei ole see ainus kindlustusjuhtumi toimumise põhjus.
  8. Hageja ei esitanud kindlustuslepingu sõlmimisel ebaõigeid andmeid ning kui ka oleks esitanud, ei avaldanud see mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Poliisil oli märgitud, et hotellihoone kandev konstruktsioon on kivist. TR leidis, et hoone kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjalideks oli monoliitne raudbetoon, tellis ja metall. Kindlustuslepingus ei ole toodud kivikonstruktsiooni määratlust, mis tähendab, et hotellihoone kandekonstruktsioonide neid osasid, mis olid ehitatud nii metallist kui kivist, saab vaadelda kivikonstruktsioonina. OÜ 12 Ehitusseire ehitise auditist nr 3-02-2016 nähtub, et hotellihoone keskmise osa ja parempoolse osa kandvad seinad olid teraskarkssist ning tellis- ja kergplokkmüüridest. SPA osa oli betoonist väikeplokkidest, monoliitbetoonist ja terastaladest.
  9. Hageja leidis, et kõik kandekonstruktsioonide materjalid olid samaväärsed. Vaatamata tunde kestnud põlengule hotellihoone kandekonstruktsioonid kokku ei varisenud. Hotellihoone kõigi korruste kandekonstruktsioonide säilimine on tõendatud TR asjatundja arvamuse lisaks nr 2-4 olevate paikvaatluse fotodega. Seega ei avaldanud kandekonstruktsioonid mõju tulekahju toimimisele.
  10. Hageja ei nõustunud, et valdav osa hotellihoonest oli rajatud terakarkassile ja raudbetoonist oli ehitatud vaid hotellihoone teise ehitusjärgu avatud hoonealune parkla. Kindlustuspoliis ei reguleerinud, mis on kivist kontstruktsioon ja kostja väide on meelevaldne. SPA hoone oli samuti valdavalt raudbetoonist. Puidust oli ehitatud ainult hotellihoone esimese ja teise ehitusjärgu katusekonstruktsioon. Hoone katusekonstruktsioone ei loeta selle kandvateks ega jäigastavateks konstruktsioonideks.
  11. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kivi ja betoon on tulekindlad, kuid teras kaotab tules kandevõime. Teraskonstruktsioone on võimalik muuta tulekindlaks tuletõkkevõõpa kasutades ja/või teraskonstruktsioone kipsplaatidega kattes. Antud juhul oli kasutatud mõlemaid meetmeid. Fotodelt nähtub, et kahjustada on saanud ka raudbetoonist detailid ja seda tõenäoliselt tulest kuumenenud raudbetoonist detailide kokku puutumisel külma kustutusveega. Lisaks leidis hageja, et kostja viidatud tingimused ei seondu mitte lepingu sõlmimisel andmete avaldamisega, vaid pärast lepingu sõlmimist avaldatuga.
  12. Kindlustuslepingu sõlmimisel ebaõigete andmete avaldamise tagajärjed on toodud VÕS §-des 441 ja 442 ning üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktides 12.1., 12.
  13. ja 12.
  14. Sellisel juhul on kindlustusandjal õigus kas lepingust taganeda, see tühistada või nõuda suuremat kindlustusmakset. Neid õiguskaitsevahendeid kostja ei kasutanud. Isegi kui hageja oleks esitanud valeandmeid, ei saaks see olla aluseks hüvitise maksmisest keeldumisele.
  15. Hageja ei nõustunud, et ta suurendas kindlustusriski Päästeameti ettekirjutuste täitmata jätmisega. Selles osas kordas hageja varasemaid väiteid. Tulekahju korral tegutsemise plaan oli hagejal olemas, kuid sellel ei olnud tähtust, sest tulekahju tekkimise ajal hoones inimesi ei viibinud. Kostja ei ole tõendanud, et Päästeameti ettekirjutuste täitmata jätmine omas mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Pööningule tuli panna tulekahjuandurid ja suitsuandurid, kuid tulekahju ei alanud pööningult, vaid teiselt korruselt. Lisaks oli pööningul olemas üks suitsuandur, mis nähtub OÜ Fiiber L.E.G koostatud tulekahjusignalisatsiooni paiknemise kolmanda korruse plaanilt, mis oli lisatud TR arvamusele.
  16. Kostja ebaõigesti hinnanud seda, kuidas tuli toast nr 105 edasi levis. Lõuna Päästekeskuse koostatud memo järgi levis tuli toast nr 105 kolmandale korrusele välisfassaadi pidi. Kuna automaatse tulekahjusüsteemi häirekellad ei rakendunud töösse, ei omanud tähtsust täiendavate andurite puudumine pööningul.
  17. Kostja väiteid seoses teise korruse ja SPA kompleksi vahelise eraldmisega pidas hageja arusaamatuteks. Täitmata oli ettekirjutus hotellihoone esimese korruse tuletõkkesektsioonidega eraldamiseks teisest korrusest ja SPA kompleksist. Esimene korrus tulekahjus kannatada ei saanud, mis nähtub TRa arvamusele lisatud fotodest ja Lõuna Päästekeskuse koostatud tulekahju memost.
  18. Hageja viitas, et hoone suhtes määrab tuleohutusnõuded see õigusakt, mis kehtis kasutusloa väljastamise ajal. Hotelli esimesele etapile väljastati kasutusluba 29.01.1998 ning teisele ja 13 kolmandale etapile kasutusluba 16.09.
  19. Esimese etapi tuleohutusnõuete puhul omab tähtsust siseministri 22.06.1995 määrus nr 11 Tuleohutuseeskirjade üldeeskirja TE-1 kinnitamise kohta. Hotellihoone teise ja kolmanda ehitusetapi puhul on asjasse puutuv Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr
  20. Ebaõige on kostja väide, et asjakohane oli ainult viimane määrus. Tuletõkketsooni olemasolu ei tähenda, et kogu hoone osa peaks olema hävimatu, vaid see tähendab, et eraldi tuletõkkesektsiooni moodustav hoone osa teatud aja jooksul ei põle tulekahju korral ära.
  21. Määruse nr 315 järgi ei tohtinud tuletõkketsooni moodustavad uksed ja seinad hävida 15 minuti jooksul. Käesoleval juhul kestis hotellihoone põleng tunduvalt kauem kui 60 minutit. Päästeameti koostatud päästesündmuse kirjelduse järgi võttis tulekahju lokaliseerimine aega 5 tundi ja 15 minutit ning tulekahju likvideerimine 9 tundi ja 15 minutit. Niivõrd pika aja jooksul ei pea ükski tuletõkkesektsioon säilima, vaid võib tulekahjus hävineda. Alusetu on kostja väide, et tuletõkketsoonide olemasolu oleks välistanud hotellihoone kolmanda korruse hävimise ja teise korruse kahjustada saamise.
  22. Kostja on viidanud ka nõuetele, milliseid ei ole Päästeamet kunagi esitanud. Tõendamata on kostja väited, et hoone ei vastanud määruse § 315 § 2 punktide 1 ja 2 nõuetele. Hageja samuti leidis, et hoone tulepüsiv ei sõltu kasutatud materjalidest, vaid ehitamise viisist. Kostja väited terase kasutamise kohta on asjatundmatud. Alusetud on etteheited elektripaigaldiste osas, sest kontroll oli teostatud. Tõendamata on tulekahju alguse saamine elektrisüsteemist.
  23. Kostja peab tõendama, et hageja rikkumine põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise. Lähtuda ei saa eeldusest, et rikkumine selle põhjustas. Lõuna Päästekeskuse memo kohaselt ei olnud ettekirjutuses toodud nõuded otseselt seotud tulekahju puhkemisega. Hageja pidas tõenäoliseks tulekahju tekkepõhjuseks süütamist, mis selgitab tulekahju kiiret levikut. TRa ja MO arvamused tõendavad, et tulekahjul ei olnud seost Päästeameti ettekirjutuste täitamata jätmisega.
  24. Hageja ei nõustunud, et kostjal oli õigus keelduda hüvitise maksmisest põhjusel, et tulekahju tekkimise ajal hoones inimesi ei viibinud, sest see ei avaldanud mõju kindlustusjuhtumi tekkimisele ja ulatusele. Äärmisel juhul võiks hüvitist vähendada 15% võrra. Kindlustuslepingu erinevate osade vahel on ebakõlad. Kindlustustellimuses on märgitud, et on olemas füüsiline valve ja 24 tundi on administraator. Kindlustuspoliisil on kirjas, et olemas on ööpäevaringne inimvalve. Määratlus „objektil on 24 tundi olemas administraator“ viitab sellele, et hotellihoones peab viibima nimelt administraator. Määratlus „ööpäevaringne inimvalve“ on laiem ning see nõue on täidetud, kui ükskõik milline hageja töötaja hotellis viibib.
  25. Hageja leidis, et hoones pidi olema ööpäevaringselt inimvalve. Milline hageja töötaja valvet teostab, ei omanud tähtsust. Kindlustuslepingus ei olnud nõudeid sellele, millises hotellihoone ruumis või piirkonnas ööpäevaringset inimvalvet teostav hageja töötaja viibima peab ja/või mida selline inimvalvet teostav hageja töötaja tegema peab või teha ei tohi. Alusetu on kostja väide, et tulekahju toimumise ajal ei olnud hoones administraatorit.
  26. Viimasena oli hoones 26.01.2016 D, kes lahkus ajavahemikus 16.30-16.
  27. Häirekellade signaali ei olnud kuulda. Järelikult ei oleks inimese olemasolu hoones midagi muutnud. Hageja pidas arusaamatuks kostja väidet, et automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi pidi 24 tundi valvama administraator. Sellises kindlustusvõtja kohustuses ei ole pooled kindlustuslepingus kokku leppinud. Hotellihoones pidi olema ööpäevaringne inimvalve, kuid valvajaks ei pidanud olema ilmtingimata administraator ja valves olev hageja töötaja ei pidanud istuma tulekahjusignalisatsioonisüsteemi puldi kõrval.
  28. Eksitav on kostja arusaam TuOS § 36 lg-ga 3 ning siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 § 5 lg 2 ja § 17 lg
  29. TuOS § 36 reguleerib automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva 14 tulekahjuteate edastamist Häirekeskusesse. Tagada tuleb automaatsest tulekahjusignalisatsioonisüsteemist tuleva tulekahjuteate automaatne edastamine Häirekeskusesse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib asendada tulekahjuteate automaatse edastamise Häirekeskusesse sellega, et esmajärjekorras saab tulekahjuteate automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme juures pidevalt valves olev isik. TuOS § 36 lg 1 või lg 3 saavad kuuluda kohaldamisele ainult selliste ehitiste korral, kus vastavalt ministri määrusele tuleb juhtida automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade Häirekeskusesse. Kõikide muude ehitiste puhul, kus on kasutusel automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, TuOS § 36 kohaldamisele ei kuulu.
  30. TuOS § 36 lg 6 alusel on siseminister andnud välja 07.01.2013 määruse nr.
  31. Selle määruse § 16 lg-st 2 ning § 17 lg-st 7 ilmneb, et ehitised, mille puhul tuleb automaatselt juhtidaautomaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade Häirekeskusesse, on sätestatud määruse lisas 2, ning lisas 2 nimetamata ehitiste puhul ei tule juhtida automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteadet automaatselt Häirekeskusesse. Siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 lisa 2 kohaselt tuleb üksnes nende majutusasutuste puhul, kus kasutajate arve on suurem kui 100, tagada kas automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate automaatne edastamine Häirekeskusesse vastavalt TuOS § 36 lg-le 1 või lg-le
  32. Hotellihoones oli 72 voodikohta.
  33. Alusetud on kostja väited, mis seavad kahtluse alla D ütlused ja hageja asjatundja seisukohad. Kriminaalasja nr 16282000046 raames kuulati D esmakordselt üle 02.02.2016 ehk 6 päeva peale tulekahju toimumist, mil ta mäletas lahkumise kellaaega. Kostja esitatud dokumentidest ei nähtu, milline on D kirjutatud. Kostja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Ebaõige on kostja väide, et ta valetas hotellist lahkumise aja kohta.
  34. Alusetu on kostja viide Fiider L.E.G OÜ töötaja H ütlustele, milliste kohaselt oli häirekellad töökorras. H hotellihoones 26.01.2016 tulekahju ajal ei viibinud ega saa kinnitada, et tulekahju ajal häirekellad töötasid. Fiider L.E.G. OÜ juhataja HS on selgitanud, millal hotellihoonesse paigaldatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad helisema ei hakka. Ebaõige on kostja väide, et kõigi asjatundjate hinnangul häiresignaalid rakendusid. Kostja ei ole viidanud ühelegi tõendile. Häirekellade tööle mittehakkamist tõendavad D, TK ja C ütlused, kriminaalasja nr 16282000046 lõpetamise määrus ja H ütlused.
  35. Lõuna Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektori Ä asjatundja arvamuse järgi oleks toas nr 105 paigaldatud suitsuandur pidanud avastama tulekahju kiiresti ja süsteemi pidi töötama, kuid ei töötanud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tulekahjusignalisatsioonisüsteemi väidetav imelik tööle hakkamine 25.01.2016 öösel oli seotud sama süsteemi häirekellade mitte töösse rakendumisega 26.01.2016 tulekahju ajal. Samas on tulekahjusignalisatsioonisüsteemi võimalikuks ülevaatamiseks ja remondiks tarvilik mõistlik aeg. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi viimane hooldus toimus 23.12.2015 ehk umbes kuu enne 26.01.2016 tulekahju toimumist. Mõistlik aeg probleemide lahendamiseks ei ole 1 või 2 päeva. Kui 26.01.2018 tulekahju sai alguse süütamisest, on alarmkellade mitte töösse rakendumine loogiline.
  36. Arusaamatu on, millistes lähimates ruumides pidi signaal olema kuuldav. Hotellihoone retseptsioonileti juures paiknevad üksnes laste mängutuba ja hotellijuhataja kabinet. Teisi lähemaid ruume hotellihoone selles piirkonnas ei ole. Alusetu on kostja väide, et hotelli administraator pidi ööpäevaringselt viibima hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vahetus läheduses. Tegu on väikese hotelliga, kus ajal, mil külastajaid ei ole, ei ole majanduslikult mõistlik palgata administraatorit keskseadme viibimise jaoks. 15
  37. Tuleohutus oli hotellihoones tagatud seeläbi, et tulekahju korral hakkavad automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad tööle ning hotellihoones valves viibiv hageja töötaja saab võtta ette tarvilikud sammud tuletõrjujate kohale kutsumiseks ja/või tulekahju oma jõududega kustutamiseks. Hageja ei saanud ette arvata, et häirekellad töösse ei rakendu. Süütaja võis midagi häirekellade osas ette võtta.
  38. D ei saanud avastada tulekahju toas nr 105, sest tema töötamise kohta oli sellest kaugel. Hageja ei rikkunud kindlustuslepingut sellega, et häirekellad töösse ei rakendunud. Varakindlustuse tingimuste 1/2014 punktis 108 on tõepoolest sätestatud, et kindlustusvõtja peab tagama signalisatsioonisüsteemide korrasoleku. Hageja täitis seda kohustust ning hooldas süsteemi igas kvartalis. Viimane hooldus toimus 23.12.
  39. Häirekellade mitterakendumine tulekahju ajal oli ootamatu ja ettenägematu.
  40. Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et põleng kestis toas 105 pikaajaliselt. RP, kes ise hotellihoonega tutvumas ei käinud, on leidnud, et 26.01.2016 tulekahju algas toas nr. 105 tõenäoliselt varem kui 16:
  41. H, kes oli põhjalikult tutvunud olukorraga põlenud hotellihoones, leidis, et tulekahju toas nr 105 võis tekkida 26.01.2016 ajavahemikus 17.05-17.
  42. Seega on ebaselge, millal tulekahju algas.
  43. Ebaõige on kostja väide, et tulekahju päeval lubas hageja seaduslik esindaja Cl koju minna. Soovi koju minna ta isegi ei maininud, rääkimata loa küsimisest. D ajutine lahkumine hoonest annaks aluse vaid hüvitise vähendamiseks, kuid tegelikult tema lahkumisel mõju puudus. Kui 26.01.2016 algas tulekahju varem kui 16:10, viibis tulekahju tekkimise ajal D hotellihoones ega saanud tulekahjust teadlikuks seetõttu, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad töösse ei rakendunud. Kui 26.01.2016 tulekahju algas ajavahemikus 17:05-17:06, siis sellel ajal D hotellihoones ei viibinud. Kui ta oleks seal olnud, ei oleks ta saanud tulekahju avastada, sest häirekellad ei rakendunud töösse.
  44. Ebaõige on kostja väide, et kui hageja oleks kohustusi täitnud, oleks tulekahju piirdunud toaga
  45. Kuna hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad töösse ei rakendunud, oli 26.01.2016 tulekahju avastamine takistatud. TR on leinud, et süütamise puhul ei ole ilma tule kustutamise eriväljaõppeta isikul võimalik hakata tulekahju ise kustutama. Alusetud on kostja viited 26.11.2005 tulekahjule. 26.11.2005 süttis kaminast välja kukkunud põlevate tukkide tõttu diivanvoodi ja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem töötas tõrgeteta.
  46. Hageja ei ole kostjale valeandmeid esitanud ja asjasse sai puutuda vaid selline teave, mis omab vahetut seost kindlustusjuhtumiga. Hageja ei ole varjanud kostja eest, et tulekahju ajal ei viibinud hoones inimesi. Alusetu on kostja väide, et hageja esindaja mõjutas oma töötajaid andma kriminaalasjas tõele mittevastavaid ütlusi. Sellele tuginedes ei saa kindlustusandja hüvitise maksmisest keelduda. Politsei- ja Piirivalveamet ega Prokuratuur ei saa olla käsitletavad kindlustusandjana. Kostja ei ole ka välja toonud, kuidas on väidetavad valeandmed seotud kindlustusjuhtumiga. Samuti ei ole hageja seadusliku esindaja suhtes alustatud kriminaalmenetlust ebaõigete ütluste andmise tõttu. C ja D selgitused trükkis arvutisse hageja seaduslik esindaja, lähtudes nende endi selgitustest. Sellises käitumises ei ole midagi taunitavat.
  47. Tõendamata on kostja väide, et toa nr 105 uks oli suletud ja lukustatud. Selle kohta puudub teave. Meelevaldne on kostja väide, et kõikide tubade võtmed olid administraatori töökohas enne ja pärast põlengut. Tõendamata on kostja väited, et hotellihoone oli ümber ehitatud nõukogude aegsest puhkebaasist ja amortiseerunud. Ekspert TR asjatundja arvamuse juures on hotellihoone projektdokumentatsioon, millest nähtub, et hotellihoone on kolmes ehitusjärgus ehitatud ja tegu ei ole nõukogude ajast pärineva puhkebaasiga. Tõendamata on kostja väited hoone amortiseerumise kohta. 16
  48. Hageja ei ole omaks võtnud, et hotell ei vastanud tuleohutuse nõuetele ning ta rikkus kohustust tagada ööpäevaringne inimvalve. Hageja ei nõustunud, et hotelli elektrisüsteem oli korrast ära ja seetõttu sai tulekahju ilmselt alguse elektrisüsteemist. Viimaseks toa nr 105 külaliseks oli MS, kes avaldas, et toas nr 105 elektriseadmed töötasid ja kärsahaisu ta ei tundnud.
  49. Asjasse ei puutu see, kas külmikud olid valesti paigaldatud. HP on leidnud, et ka kõige ekstreemsemal režiimil ei tõusnud külmiku küttekeha temperatuur ohtliku piirini, mistõttu ta välistas tulekahju tekkimise põhjusena külmiku. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktis on märgitud, et toas nr 105 paiknenud külmikulttulekahju põhjustada võinud rikkele viitavaid tunnuseid ei leitud. Külmikud olid paigaldatud hotellitubades laudade juurde selliselt, et selle esipaneel ja tagumine osa olid kinni katmata ning tagatud oli külmiku jahutamine toaõhu läbi.
  50. Juhtivuurija Raivo Laine ettekande järgi ei olnud ühtegi tõendit, mille alusel ekspert LR sai väita, et 26.01.2016 tulekahju sai alguse hotellitoa nr 105 elektrisüsteemist. Tegu oli spekulatsiooniga. H on välistanud ka tulekahju tekkimise toas nr 105 dušširuumis asuvatest valgustitest ja toa esiku laevalgustist. Tema hinnangul ei leitud toas nr 105 ühtegi voolujuhtivat detaili, kus oleksid elektrilistel protsessidel tekkinud sulamised ja mis viitaksid selle pingestatusele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert LR on välistanud tulekahju alguse saamise hotellitoas nr 105 paiknenud külmkapist, televiisorist ja selle seinakontaktist, laelambist, vannitoa valgustist, pistikupesast ja rõdul paiknenud elektrisüsteemist.
  51. Hageja pidas meelevaldseks kostja väidet, et kuna hotellihoone kõikide elektrikilpide peale kokku oli kaks silti, milles paluti kahte elektrilülitit mitte sisse lülitada, oli järelikult hotellihoone elektrisüsteem korrast ära. Elektrikontroll lõpetati 2015 ja olulisi probleeme ei tuvastatud. M on selgitanud, et elektrikilbid, kus paiknesid kahe elektrilüliti sisselülitamist keelavad hoiatussildid, ei omanud puutumust hotellituba nr 105 elektriga varustanud elektrikilbiga.
  52. Tulekahju alguse saamist süütamisest on viidanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert LR ja riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert HP. Samale võimalusele on viidanud tuleohutusekspert TR. Kostja on segi ajanud, kas hotelli põleng sai alguse süütamisest ning kas W on selles süütamises süüdi mõistetud. Hageja nõustus, et puudub jõustunud otsus, millega oleks W süüdi mõistetud. Samas viitavad paljud tõendid kogumis süütamisele.
  53. 24.01.2016 oli hageja seadusliku esindaja ning W vahel konflikt, mille tagajärjel W lahkus hotellihoonest. Seda tõendavad Yi ja MM ütlused. 25.01.2016 ja 26.01.2016 saatis W hageja esindajale ähvardustega SMS-e. 26.01.2016 helistas W Bernhardi hotellis kokana töötanud Jle ja küsis laenuks raha bensiini ostmiseks. Kui J Wlt küsis, milleks bensiini vaja on, vastas W, et hotellihoone põlema panemiseks. 26.01.2016 pärastlõunal helistas W Bernhardi hotelli administraatoril Cle ja küsis, kas hageja seaduslik esindaja on hotellihoones. 19.11.2016 antud omakäelises tunnistuses on W elukaaslase vend Ö tunnistanud, et hotellihoone pani 26.01.2016 põlema W. 13.12.2016 kriminaalasjas nr. 16282000046 tunnistajana ülekuulamisel on Ö jäänud oma väidete juurde. Hiljem ta loobus nendest.
  54. W kuulati tunnistajana kriminaalasja nr 16282000046 raames esmakordselt üle 29.02.2016 ehk rohkem kui kuu peale tulekahju toimumist. Ö tunnistajana ülekuulamiseni jõuti alles 13.12.
  55. Mitte keegi W väidetavat alkoholijoovet 26.01.2016 pärastlõunal mõõtnud ei ole. Kostja viited tema alkoholijoobele on alusetud. Tõele ei vasta kostja väited, et Ö soovis ütlustega mõjutada Wt talle raha andma. Hagejale teadaolevalt läksid 2016 lõpus W ja Ö tülli ning seetõttu otsustas Ö ausalt ära rääkida, kuidas toimus süütamine. Pärast leppimist loobus Ö W ja viimase elukaaslase tungival pealekäimisel oma ütlustest.
  56. Hageja seaduslikule esindajale ei saa ette heita soovi välja selgitada, millistel põhjustel hotell süttis. Nagu nähtub Ö kriminaalasjas nr 16282000046 tunnistajana ülekuulamise 17 protokollist 13.12.2016, oli W varasemalt süüdi mõistetud seksuaalkuriteo eest, mis seisnes Ö alaealise poja seksuaalses väärkohtlemises.
  57. Hageja soovib hoonet taastada. Kuna enne tulekahju toimumist oli hoone amortisatsioon väiksem kui 50%, tuleb hüvitise suuruse kindlaks määramisel lähtuda vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punktist 3.
  58. Seetõttu on kostja viited hotellihoone amortisatsiooni arvesse võtmisele kindlustushüvitise suuruse kindlaks määramisel põhjendamatud.
  59. Täiendavalt esitas hageja ajakirja Pääste Elu 2016 numbris 2 ilmunud artikli „Miks põles maha Otepää spaahotell Bernhard“, Päästeameti 29.01.2016 pressiteate „Otepääl hävis tules spahotell“, portaalis www.postimees.ee ilmunud artikli „„Radar“: miks Bernhardi hotell päästjate silme all maha põles?“, portaalis www.postimees.ee ilmunud artikli „Bernhardi hotelli tulele kaotanud omanik kritiseerib päästjate saamatust“, portaalis www.postimees.ee ilmunud artikli „Põlenud hotelli omanik tulistab korraga neljast kahurist“, TKi 24.10.2016 antud omakäelise seletuse ja Päästeameti 31.10.2018 vastuse teabenõudele nr 1.2-5.1/10-
  60. Nende tõenditega soovib hageja tõendada, et Päästeameti seisukohad seoses hotellihoone tulekahju kustutamisega on olnud ajas muutuvad ja vastuolulised.
  61. 25.02.2019 seisukohtades leidis hageja, et kui kohus temaga ei nõustu, soovib ta osaliselt tagasi võtta nõude 10 000 euro ulatuses. Kostja keeldus kindlustushüvitise välja maksmisest 18.03.
  62. Hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue ja viivisenõue alternatiivselt kahju hüvitamise nõudelt aeguvad 18.03.
  63. Alternatiivse kahju hüvitamise nõude ja viivisenõude alternatiivselt kahju hüvitamise nõudelt suhtes hageja arvates VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud aegumise eriregulatsioon ei kohaldu. Hageja hinnangul võib olla vaieldav, kas viivisenõude kindlustushüvitiselt suhtes rakendab VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud aegumise eriregulatsioon või kohaldub TsÜS § 146 lg 1 kui aegumist reguleeriv üldnorm. Seega ei ole välistatud, et hageja täiendav viivisenõue kindlustushüvitiselt aegub 18.03.
  65. 05.04.2019 seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. 18.03.2016 otsusega on kostja keeldunud kindlustushüvitise välja maksmisest. Kohtuasja menetlemise kestel on kostja toonud esile täiendavaid põhjendusi, mis 18.03.2016 otsusest ei nähtu ja millele tuginedes kostja õigustab kindlustushüvitise välja maksmisest keeldumist.

§ 452lõikele 2.

Hageja kordas varasemaid väiteid, millele tuginedes pidas ka kostja keeldumist hüvitise maksmisest alusetuks.

  1. Nagu ilmneb kindlustuspoliisilt, oli hotellihoone kandekonstruktsioonina märgitud kivikonstruktsioon. Kostja jaoks oli järelikult kindlustuslepingu sõlmimisel oluline saada teavet selle kohta, millistest materjalidest on kindlustatava hotellihoone kandekonstruktsioonid. Kindlustuslepingus ei ole toodud kivikonstruktsiooni mõiste määratlust. See omakorda tähendab, et hotellihoone kandekonstruktsioonide neid osasid, mis olid ehitatud nii metallist kui kivist, saab vaadelda kivikonstruktsioonina.
  2. Hageja selgitas, et hotellihoone kandekonstruktsioonide juures kasutatud metalltalad olid töödeldud tuletõkkevõõbaga ja/või olid nende metalltalade ümber ehitatud kipsist tulekaitseümbrised. Seetõttu olid kõik hotellihoone juures kasutatud kandekonstruktsioonide materjalid – raudbetoon, tellis, metall – tuleohutuse seisukohalt samaväärsed. Hageja ei ole esitanud kandekonstruktsioonide osas valeandmeid.
  3. Kriminaalsajas nr 16282000046 on 09.02.2016 kuulatud tunnistajana üle Bernhardi hotellis administraatorina töötanud C, kes nägi lahtise leegiga põlemist läbi madratsite hoiuruumi akna, mis tähendab, et 26.01.2016 umbes kell 17.15 ei olnud tuli Bernhardi hotellihoone madratsite hoiuruumist veel hoone välisfassaadile jõudnud. Päästeameti sündmuste kokkuvõttest nähtus, et 18 põleng toimus hotellis sees ja näha oli lahtist põlemist. Järelikult esimeste tuletõrjujate saabumisel põles Bernhardi hotellihoone lahtise leegiga, kuid põlemine toimus hoone sees ja hoonest välja tulekahju veel ei olnud tunginud.
  4. D ütluste kohaselt olid leegid hoonest väljas juba enne tuletõrjujate saabumist. 31.03.2016 täpsustas D, et ta nägi hoone fassaadil paksu suitsu ja mitte leeke. UR väited leekide nägemise kohta oma koduaknast on ümber lükatud TR 25.07.2017 täiendava arvamusega. TR on leidnud, et UR kodumaja teise korruse aknast ei olnud võimalik tuleleeke näha, kuna sealt avanevasse vaatevälja ei jäänud hotellihoone see tiib näha, kust 26.01.2016 tulekahju alguse sai. Teised hooned ning hotellihoone tehniline osa jäid vaatväljale ette. Seetõttu pidas TR võimalikuks, et UR võis näha oma kodumaja teise korruse aknast suitsu ja põlengu kuma, mitte aga leeke. Seega põles hoone tuletõrjujate saabumisel vaid seest.
  5. Häirekellad ei hakanud tulekahju puhkemisel tööle, mida tõendab MO arvamus. Sama tõendavad ka teised tõendid ehk D, TK ja C ütlused. Päästetöötajad ei kuulnud kustutustööde ajal häiresignaali. H ütluste kohaselt pidid häirekellad hotellist väljaspoole kostuma. Ä arvamuse järgi ei töötanud tuppa nr 105 paigaldatud andur. TR arvamus samuti kinnitas, et alarmkellad ei olnud töösse rakendunud.
  6. Hageja ei nõustunud, et D ütlused on ebausaldusväärsed. D kuulati esmakordselt üle 02.02.2016, seega 6 päeva peale tulekahju toimumis D kinnitas, et ta otsustas kell 16.45 minna kauplusesse. D selgitus on kooskõlas Tamme kaupluse müüja Li avaldatuga, mille järgi D viibis Tamme kaupluses 26.01.2016 kella 16.30 paiku. 11.02.2016 esitas D kostjale kirjaliku seletuse, milles ta selgitas, et otsusas poodi minna, kuid ei märkinud kellaaega. Dokumendi esimene lehekülg oli kirjutatud ühesuguse käekirjaga ning teine lehekülg kahe teistsuguse käekirjaga. D kirjutatud võis olla teise lehe lõpus olev tekst. Kostja kirjutas valmis teksti ja nõudis sellele D allkirja. Kuna C lahkus hoonest varem, ei saanud ta öelda, millal lahkus D. 123.

§ 448lõikele 2 ja §-le 449.

Erinevalt VÕS § 449 lg 2 regulatsioonist vabaneb ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punkti 100 kohaselt kostja kindlustusandjana täitmise kohustusest ka siis, kui kindlustusvõtja rikub teabe andmise kohustust raske hooletuse tõttu. Vastavalt VÕS § 427 lg-le 1 on VÕS § 449 tervikuna poolimperatiivne, millest kindlustusvõtja kahjuks ei ole võimalik kõrvale kalduda. Seetõttu on ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punkt 100 osas, mis võimaldab kindlustusandjal vabaneda täitmise kohustusest ka siis, kui kindlustusvõtja rikub teabe andmise kohustust raske hooletuse tõttu, tühine.

  1. See, millal lahkus C 26.01.2016 Bernhardi hotellihoonest, ei saa oma määravat tähtsust. Kuna hoones viibis D, oli ööpäevaringse inimvalve nõue täidetud. Kuna häirekellad töösse ei rakendunud, ei saanud tulekahju varem avastada. Kuni kostja kahjukäsitlejaga kohtumiseni andis C ütlusi selle kohta, et ta lahkus 26.01.2016 Bernhardi hotellihoonest umbes kell 16.
  2. Peale kostja kahjukäsitlejaga kohtumist asus C ootamatult väitma, et lahkus 26.01.2016 Bernhardi hotellihoonest kella 12.
  3. See on vastuolus hageja seadusliku esindaja ütlustega. See, millal C lahkus, ei oma mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja kostja täitmise kohustuse kindlakstegemisele.
  4. TRa hinnanguga tõendab hageja, et hotelli suletud netopind enne tulekahju oli 2 656,6 m2 ja maht 10 580 m
  5. Amortisatsioon vahetult enne 26.01.2016 tulekahju oli kokku 19%. Kõige vanema hotellikompleksi hooneosa H1 amortisatsiooniks oli 22%, teisena rajatud hotellikompleksi hooneosa H2 amortisatsiooniks oli 21% ja kõige uuema hotellikompleksi hooneosa H3 amortisatsiooniks oli 11%. Kompleksi taastamismaksumus 26.01.2016 hindades on 2 230 000 eurot ilma käibemaksuta ja 2018 juuni hindades 2 290 000 eurot käibemaksuta. Hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.
  6. järgi oli taastamismaksumus 26.01.2016 seisuga 1 792 000 19 eurot käibemaksuta ja 2018 juuni seisuga 1 842 000 eurot käibemaksuta. Samuti on arvamuses märgitud, et vahetult enne tulekahju toimumist vastas Bernhardi hotellikompleks tuleohutusklassi TP1 nõuetele.
  7. Hageja arvates tuleks hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.3.
  8. tõlgendada selliselt, et kindlustushüvitisena kuuluvad väljamaksmisele kõik ehitise taastamiseks vajalikud kulud, kui ehitise amortisatsioon vahetult enne kindlustusjuhtumit oli 50% või väiksem, kindlustusvõtja soovib ehitise kolme aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest alates taastada, kuid ehitise taastamine ei ole võimalik, sest kindlustusandja põhjendamatult keeldub kindlustushüvitise välja maksmisest. Tähtsust ei oma punkt 3.3.2., mille kohaselt saaks kindlustusvõtja nõuda kindlustushüvitisena ehitise taastamiseks vajalike kulude täielikku hüvitamist üksnes reaalselt teostatud tööde kohta esitatud kuludokumentide alusel. Hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.3.2 järgi saaks kindlustusvõtja nõuda ehitise kohalikku ehituväärtust ülevatavas osas kindlustusmakse maksmist üksnes peale ehitise taastamist kuludokumentide alusel. See on vastuolus VÕS kahju hüvitamise sätetega.
  9. Hotelli amortisatsioon oli enne tulekahju väiksem kui 50%. Hageja soovis hotelli taastada, kuid kostja keeldumise tõttu ei olnud see võimalik. Hagejale tuleks välja maksta hüvitis 2 290 000 eurot. Alternatiivselt on hüvitise suuruseks 1 842 000 eurot, mis on taastamismaksumus
  10. aasta hindades. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise hüvitiselt alates 18.03.2016, mil kostja keeldus hüvitise maksmisest. Kindla summana viivis tuleb välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edaspidi seadusjärgses määras.
  11. Kui kohus leiab, et hüvitis tuleb välja mõista kohalikus ehitusväärtuses, esitab hageja alterntiivse kahju nõude. Kostja keeldus hüvitise maksmisest ja hageja ei saanud ehitist taastada kolme aasta jooksul alates 26.01.
  12. Kostjal tuleb välja mõsta vahe hotellikompleksi taastamiseks vajalike kulude ja kohaliku ehitusväärtuse vahel. TRa arvamuse järgi oli tulekahju tagajärgede kõrvaldamise maksumuseks 2018 juuni hindades 2 290 000 eurot käibemaksuta ning kohalikus ehitusväärtuses 2018 juuni hindades 1 842 000 eurot käibemaksuta summas. Vahe on 448 000 eurot ning see on hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude suuruseks. Sellelt summalt palus hageja välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
  13. 02.12.2019 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja esitatud arvamustega. Hageja leidis, et kostja esitas asjatundjate arvamused hilinemisega. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hoone oli alakindlustatud, mis annab õiguse hüvitist vähendada. Kindlustusummaks oli lepingu järgi 2 980 000 eurot. Hüvitisreeglite 1/2012 punkti 4.4.
  14. järgi arvestatakse alakindlustuse mõju üksnes juhul, kui kindlustussumma ja vara tegeliku väärtuse suhe on suurem kui 10%. Seega saaksid alakindlustuse sätted kuuluda kohaldamisele, kui hotellihoone kindlustusväärtuse suuruseks oleks rohkem kui 3 278 000 eurot. TRa arvamuse järgi oli hoone ehitusmaksumiseks ilma käibemaksuta 3 135 000 eurot ja tegu ei ole alakindlustusega.
  15. Kostja on segi ajanud TRa arvamuses kasutatud mõisted „hotellikompleksi ehitusmaksumus“ ja „hotellihoone ehitusmaksumus“. Hotellikompleksi ehitusmaksumus hõlmab lisaks hotellihoone ehitusmaksumusele teede, maastikukujunduse, haljastuse jmt maksumust. Vaidlusaluse kindlustuslepingu alusel olli kindlustatud üksnes hotellihoone.
  16. 30.06.2020 seisukohtades põhistas hageja seni esitatud tõendite asjakohasust. 14.12.2020 seisukohtades palus hageja lugeda kostjaks Group ADB Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaali. Hageja kordas nõude osas esitatud varasemaid väiteid. Üldjuhul oli hotellihoones ööpäevaringne inimvalve tagatud ehk vähemalt keegi hotellitöötajatest reeglina viibis hoones. Hotellihoone kandekonstruktsioonid olid valdavalt ehitatud kivist ja raudbetoonist, kuid kasutatud oli ka terast. Kindlustuslepingus ei ole defineeritud kivikonstruktsiooni mõistet, ja kivist kandekonstruktsioonina on käsitletavad hotellihoone kõik kandekonstruktsioonid, mis kivi 20 ja/või betooni sisaldavad.
  17. 26.01.2016 tulekahju kustutamiseks ei jätkunud päästjatel esialgu ressursse ning suuremate päästejõudude kohaletuleku ajaks oli Bernhardi hotellihoone tulekahju juba väljunud kontrolli alt. Seda on tuvastanud tuleohutusekspert TR 21.04.2016 arvamuses. Tõenäoliselt sai 26.01.2016 tulekahju alguse süütamisest. Selle kohta, et 26.01.2016 tulekahju tekkepõhjuseks oli hotellihoone elektrisüsteem, tõendeid ei ole. 26.01.2016 tulekahju puhul hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad töösse ei rakendunud, kuigi süsteem oli töökorras.
  18. Danske Bank A/S Eesti filiaal kui vaidlusaluses kindlustuslepingus märgitud soodustatud isik on äriregistrist kustutatud 26.06.
  19. Danske Bank A/S Leedu filiaali 22.10.2020 kirjast nähtub muuhulgas, et kostjale loovutati 15.04.2016 nõuded hageja vastu. Danske Bank A/S ei ole alates 15.04.2016 laenulepingust nr KL-150506MA tulenevate ja sellega seotud mistahes nõuete, sh tagatisõigused ja/või tagatisvara kindlustuslepingutest tulenevad õigused, osas võlausaldaja. Danske Bank A/S kinnitas, et ei nõua 23.01.2015 sõlmitud kindlustuslepingu täitmist tema kui soodustatud isiku kasuks. Järelikult ei ole tegu enam soodustatud isikuga. Hagejal on õigus nõuda hüvitise väljamaksmist enda kasuks.
  20. Hageja viitas hüvitisreeglite 1/2012 punktidele 3.2 ja 3.
  21. Punkti 3.
  22. järgi hüvitatakse kahju ehitise kahjustumise korral kohalikus ehitusväärtuses. Kohalik ehitusväärtus leitakse viisi, kus kahjustunud ehitise taastamiseks vajalikest ja põhjendatud kuludest arvestatakse maha see osa väärtusest, mille ehitis on kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kaotanud oma vanuse ja amortisatsiooni tõttu. Hüvitis makstakse välja rahalise hüvitisena sõltumata sellest, kas ehitis taastatakse või mite. Punkt 3.
  23. näeb ette, et kui ehitise amortisatsioon on vahetult enne kindlustusjuhtumit 50% või väiksem ja ehitis taastatakse kindlustuskohas kolme aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumise hetkest, hüvitatakse lisaks kohalikule ehitusväärtusele kulud, mis on vajalikud ehitise taastamiseks. Sellisel juhul makstakse hüvitist reaalselt teostatud tööde kohta esitatud kuludokumentide alusel.
  24. Seega sõltub hüvitise suurus sellest, kas ehitis taastatakse või mitte. Taastamise korral on hüvitiseks taastamismaksumus, mida vähendatakse omavastutuse võrra. Hageja leidis, et hüvitisreeglite punkte 3.3.1 ja 3.3.2 tuleb tõlgendada viisil, kus kindlustusandja alusetu hüvitise maksmisest keeldumise korral tuleb ikkagi hüvitada ehitise taastamise kulud ja punktis 3.3.2 sätestatu kohaldamisele ei kuulu. Kindlustusandjal on kergesti võimalik keelduda hüvitise maksmisest ja kindlustusvõtja ei saa sellisel juhul ehitist kolme aasta jooksul taastada. Hagejal on õigus nõuda hüvitise maksmist, kuigi ta ei ole saanud ehitist taastada.
  25. Kui kohus leiab, et punktid 3.3.1 ja 3.3.2 ei ole kohaldatavad, tuleb hüvitis välja mõista punkti 3.
  26. alusel. Kuna hoone amortisatsioon oli enne 26.01.2016 19%, oleks hüvitamisele kuulunud kogu taastamismaksumus. Hagejale on tekkinud kahju. Kui kohus hagejaga ei nõustu, tuleb välja mõista hüvitis lähtudes ehitise kohalikust ehitusväärtusest koos kahjuga, mis võrdub vähendatud hüvitise suurusega.
  27. Nõude suuruse määratlemisel on hageja jätnud kahjuks arvestamata omavastustuse 635 eurot. Hageja võttis tagasi nõude 635 euro ulatuses ning palus kostjalt välja mõista esimese alternatiivina hüvitise 2 289 365 eurot ja teise alternatiivina hüvitise 1 841 365 eurot koos kahjuga summas 448 000 eurot.
  28. Hageja esitas kohtule täiendavalt riiklikult tunnustatud eksperdi ML arvamuse, millega ta soovib tõendada, et
  29. aasta teisel poolaastal olid hotellis tehtud kõik vajalikud elektripaigaldise auditi kontrollmõõtmised ning teotamata olid üksnes väljaspool hotellihoonet paikneva alajaama ja hotellihoone vaheliste kaablite kontrollmõõtmised. Hotellihoone elektripaigaldised ja kaablite isolatsioonitakistused vastasid nõuetele, mis tähendab, et 21 hotellihoone elektripaigaldis oli korras. Hoone elektritarbimise maht ei viita sellele, et tulekahju oleks alguse saanud elektrisüsteemist.
  30. Arvamuse kohaselt oli elektrisüsteemi kaitsmete väljalülitumine normaalne protsess, mis näitas, et elektrisüsteem oli korras. Kaitselüliti väljalülitumine viitab rikkele üksnes siis, kui kaitselüliti peale sisselülitamist kohe uuesti välja lülitub. Kuivatuskapi särisemine võis olla tingitud mitmetest asjaoludest, muuhulgas näiteks odavamate temperatuuriregulaatorite kasutamisest, mida ei loeta rikkeks. Seega tõendab ML arvamus, et elektrisüsteemis puudusi ei esinenud. Toas nr 105 kuivatuskappi ei olnud.
  31. ÜK arvamuses toodud ümberlükkamiseks esitas hageja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ tehnika osakonna juhataja U arvamuse. Arvamuse kohaselt ei lülitu häirekellad töösse, kui anduriahel või kellaahel on keskseadmest välja lülitatud. Summer ei rakendu töösse juhul, kui anduriahel või kellaahel on keskseadmest välja lülitatud. Bernhardi hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andurid olid jaotatud 12 tsooni ning tuba nr 105 ja triikimisruum paiknesid tsoonis nr
  32. Häirekellad olid jaotatud 3 kellaahelasse. Ühe kellaahela kahjustada saamise korral oleksid pidanud teised kellaahelad töösse jääma.
  33. Arvamuse kohaselt ei saanud ühe anduriahela tsooni kahjustada saamine mõjutada teiste anduriahelate tsoonide tööd. Tulekahjuandurite ja häirekellade kaabeldus oli teineteisest sõltumatu. Bernhardi hotelli automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi väljalülitamisel ja seejärel uuesti sisse lülitamisel ei ole võimalik saada teavet selle kohta, et süsteem oli vahepeal välja lülitatud. Kui automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi summer ja/või häirekellad tulekahju korral töösse ei rakendu, ei ole hoones viibival isikul võimalik saada teada tulekahjust hoones. U pidas tõenäoliseks, et 26.01.2016 tulekahju ajal häirekellad töösse ei rakendunud. Kriminaalasjas 27.01.2016 sündmuskoha vaatlusel tehtud fotode kohaselt põlesid jätkuvalt hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme indikaatorlambid. Võttes arvesse süsteemi hoolduse käigus tuvastatud reservtoitakude mahtusid, oleksid need akud häirekellade töösse rakendusemisel pidanud olema tühjad.
  34. Pikknurme hinnangul võis Bernhardi hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme nuppude kulumisel võib olla erinevaid põhjuseid. Süsteemil ei olnud otseväljundit Päästeametisse. Ööl vastu 25.01.2016 Bernhardi hotellihoones tõenäoliselt katkendlikult tööle hakanud ja seejärel ise vaikseks jäänud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi summer võis anda mõnda ajutist veateadet. Hageja arvates tõendas ka Pikknurme arvamus, et tulekahju ajal tõenäoliselt häirekellad töösse ei rakendunud. Vastupidisel juhul jääks arusaamatuks, miks keegi neid ei kuulnud.
  35. Hageja esitas ka TR täiendava arvamuse, millega ta soovis tõendada, et PP arvamuses ei sisaldu hotellihoone ehitus- ja taastamismaksumuse arvutust. PP väited hotellihoone osade 1 ja 2 põhiprojekti puudumise kohta on asjatundmatud. Hoone nende osade projekteerimise ajal terminit „põhiprojekt“ Eestis ei tuntud, vaid see võeti esimest korda kasutusele 18.06.2002 jõustunud standardis EVS 811:
  36. Taastamiskulude hindamine on aga võimalik mistahes projekti järgi. PP ei ole arvesse võtnud hoone kolme erineva osa projekteerimise ja ehitamise ajal kehtinud nõudeid. Ebaselged on ka tema kasutatud meetodid. Kasutatud ehitusmaterjali ja tuleohutuse klassi vahel puudub seos ning alahinnata ei saapikaaegse lauspõlemise mõju.
  37. Hageja esitas TR täiendava arvamuse, mille kohaselt ei põhjustanud tulekahju toas nr 105 asunud külmik. PP käsitlust tulekahju käigu osas pidas ta meelevaldseks. Enne hotellihoone kolmanda korruse süttimist süttisid pööning ja katus. Tulekahjuandurite puudumine hotellihoone pööningul ei oma tähtsust, sest 26.01.2016 tulekahju ei saanud algust hotellihoone pööningult, vaid hotellitoast 105 ja triikimisruumist. Sulanud ei olnud mitte toa 105 välisukse link, vaid toa WC ukse link, mis viitab intensiivsele põlemisele toas. Päästeamet ei ole teinud ettekirjutust 22 Bernhardi hotellihoone sisetrepist eraldi tuletõkkesektsiooni moodustamiseks. Kokku oli hotellihoones kolm treppi, millest üks keerdtrepp paiknes õues, teine keerdtrepp paiknes hotelliosade I ja III vahel ning kolmas trepp paiknes hoone vestibüülis. Hotelliosa I projekteerimise ajal 1995-1996 ei olnud nõutav, et viimati nimetatud trepp oleks moodustanud eraldi tuletõkkesektsiooni.
  38. TR arvates tuli silmas pidada hotelli ligi viietunnist vabapõlemise protsessi, mille kestel ületati mitmekordselt kehtestatud tulepüsivusaegasid. Seetõttu pidas TR spekulatiivseteks põlengujärgselt tehtud fotodelt nähtuvate rusude pinnalt koostatud väiteid hoone tuleohutuse nõuetele mittevastavuse kohta. PP arvamuse leheküljel 26 oleval fotol ei ole näha mitte suitsu, vaid üle hotellihoone katuse paistvate raagus puude latvasid. Hoone tuleohutuse nõuete hindamisel tuleb lähtuda nendest nõuetest, mis kehtisid hoone vastava osa projekteerimise ajal. Osa 1 projekteeriti 1995-1996, osa II 1998 ja osa III
  40. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tuli oli selle avastamisel hoonest välja jõudnud ja leegid paistid üle naabermaja 112 meetri kaugusele. UR kodu aknasse ei paista parklapoolse hotellihoone osa katusepind. Hotellihoone osa jääb üle tee asuvast eramust allapoole. Kostja käsitlus selle kohta, kui kaua oli põleng selleks ajaks kestnud, on meelevaldne, sest asjatundjad on pakkunud välja erinevaid tulekahju algusaegasid.
  41. Kui C põleva hotellihoone juurde jõudis, märkas ta tuld läbi akna triikimisruumis, mitte selle akna kõrval olevas suures koridoriaknas. Kui koridor oleks põlenud lahtise leegiga, siis oleksid nii C kui TK põleva hotellihoone juures olles pidanud seda märkama. Hageja leidis, et järelikult ei liikunud tuli toast nr 105 triikimisruumi, vaid kummaski ruumis oli omaette tulekolle. Õige ei ole kostja väide, et D hotellis viibimine ja sealt lahkumine kell 16.30 on tõendamata. Kostja jätab tähelepanuta poemüüja Li ütlused selle kohta, et 26.01.2016 kella 16.30 paiku oli D poes ja rääkis, et tuli hotellihoonest.
  42. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et viimane töötaja lahkus hotellist kell 13:
  43. Viimasena oli hotellis enne põlengu avastamist D, kes lahkus kell 16.30-16.
  44. Meelevaldne on ka kostja väide, et hageja viidatud C-juga ei tähista päästetehnikas enam ammu kustutusvooliku läbimõõtu. Jugasid eristatakse vastavalt tootlikkusele. C-joa kaudu on võimalik edastada vett 400-500 liitrit minutis, B-joa kaudu 500-800 liitrit minutisja A-joa kaudu 800-1000 liitrit minutis. Vee edastamise hulk sõltub joatoru läbimõõdust.
  45. Õige ei ole kostja väide, et päästemeeskonna ohutuse tagamiseks tagurdas esimene päästeauto hoone parklast välja. Esimene päästeauto parkis ennast ca 85 m kaugusele peauksest põhjusel, et lörtsine ilm tegi autojuhi ettevaatlikuks. Asjakohatu on kostja väide, et kõrge temperatuuri tõttu ei olnud päästjatel võimalik intensiivselt põlevat kolmandat korrust seestpoolt kustutada, sest tuli sai alguse hotellihoone II korruselt.
  46. Hageja võttis nõuded osaliselt tagasi. Kuna Danske Bank A/S Eesti filiaal on registrist kustutatud ning Danske Bank A/S on kinnitanud, et tal ei ole kindlustushüvitise saamise nõuet, võtab hageja tagasi nõude mõista 2 290 000 eurot välja Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks. Hageja võttis ka tagasi alternatiivse nõude mõista Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks välja 1 842 000 eurot. Samuti võttis hageja tagasi nende nõuetega seotud viivisenõuded. Hageja võttis samuti tagasi nõude 635 euro ehk omavastutuse osas.
  47. 12.10.2020 kohtuistungil teatas kostja lepinguline esindaja, et Seesam Insurance AS on ühinenud Leedu Vabariigi kindlustusseltsiga Compensa Vienna Insurance Group ADB ning jätkab Eesti Vabariigis tegutsemist Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaalina. Samuti on Seesam Insurance koduleheküljel avaldatud teade selle kohta, et Seesam Insurance AS on ühinenud Baltikumis Compensa Vienna Insurance Groupiga. Seega on Seesam Insurance AS 23 ühinenud Compensa Vienna Insurance Group ADB-ga ning Compensa Vienna Insurance Group ADB on tema õigusjärglaseks. Hageja palus lubada kostja õigusjärglasel menetlusse astuda.
  48. 08.04.2021 seisukohtades pidas hageja arusaamatuks kostja viiteid majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määruse nr 43 § 17 p-le 5 ja §-le
  49. Hageja nõustus, et viidatud määruse § 17 lg 5 järgi peab majutusettevõttes olema tagatud päästeasutuse häirekeskusele hädaolukorrast viivitamatu teatamise võimalus. Antud juhul ei olnud nõue siiski hageja suhtes kohaldatav, sest hotellihoone kasutajate arv oli väiksem kui
  50. Päästeasutusele hädaolukorrast viivitamatu teatamine oli tagatud seeläbi, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad rakenduvad tulekahju korral töösse ning hotellihoones viibiv töötaja saab Päästeametit tulekahjust teavitada.
  51. Varem olid häirekellad alati väljaspoole hoonet kuulda, mis on tõendatud D, C ja H ütlustega kriminaalasjas, samuti asjatundjate arvamustega. Kostja viidatud määruse § 17 on pealkirjastatud kui „Täiendavad nõuded“ ning selle sätte mõtteks on reguleerida majutusettevõtte õigusi ja kohustusi seonduvalt külastajatega. Tulekahju toimumise ajal hotellihoones ühtegi külastajat ei viibinud. Kostja ei saa määrusele viidates keelduda hüvitise maksmisest.
  52. Asjakohatu on kostja viide majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määruse nr 43 § 20 lg 1 p-le 1, mille järgi peab hotellis olema vastuvõtulaud teenindusega vähemalt ajavahemikus 7.00–23.
  53. 26.01.2016 hotellihoones ühtegi külastajat ei viibinud ja ühtegi külastajat ei olnud oodata. Hageja pidas arusaamatuks, miks oleks vastuvõtulaud pidanud olema avatud. Kindlustusleping ei reguleerinud, kus pidi hotellis viibiv inimene asuma.
  54. Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et tulekahju avastamise ajal olid leegid hoonest väljas. TK on kriminaalasja raames tunnistajana avaldanud, et tulekahju avastamisel nägi ta üksnes põlengu kuma läbi akende ja leegid hoonest väljas ei olnud. Samuti avaldas TK, et sattus tulekahjust teatamiseks helistamisel paanikasse. C avaldas kriminaalasjas, et hotellihoone juurde jõudes nägi ta lahtist leeki hotellihoone sees. Päästjate saabumisel toimus lahtise leegiga põlemine hotellihoone sees, mis nähtub Päästeameti sündmuste kokkuvõtte lehelt 2, kus onn märgitud, et päästjate saabumisel oli näha lahtis põlemist, kuid põleng toimus hoones sees.
  55. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et põleng sai alguse elektrisüsteemist. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 16E-PT0007 kohaselt sai tulekahju alguse kas süütamisest või elektrilisel põhjusel. Kummast põhjusest tulekahju algas, seda Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tuvastada ei ole suutnud. Tulekahju alguse saamise toa 105 külmkapist on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut välistanud. Riiklikult tunnustatud eksperdi HP hinnangul sai tulekahju aluse süütamisest või elektrilisest põhjusest, kuid ka tema ei ole täpset põhjust tuvastanud.
  56. Ebaõige on kostja väide, et kui administraator oleks viibinud hotellis, oleksid kahjustused piirdunud toaga nr
  57. Antifire Tuleohutuslahendused OÜ on leidnud, et kuigi objekt ei olnud Päästeameti häirekeskuse alarmist automaatse teavitamise kohustuslane, ei tähendanud see, et personal pidi ööpäevaringselt seisma ATS keskseadme kõrval telefoniga, et vajadusel 112 numbrile helistada. Tulekahju puhkemisel pidid tööle hakkama automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad, kuid seda ei juhtunud.
  58. Asjatundjad on pakkunud erinevaid tulekahju algusaegu. TR on leidnud, et tulekahju võis saada alguse orienteeruvalt kell 16.
  59. RP on leidnud, et see pidi toimuma ajaliselt varem kui kell 16.10, kuid hotellis viibinud D häirekellasid ei kuulnud. HP arvates algas tulekahju kella 17.05 paiku. Päästeametit teavitati tulekahjust juba kell 17:
  60. Tulekahju areng võis olla sedavõrd kiire, et töötaja olemasolu hotellihoones ei oleks tormilist arengut suutnud pidurdada. 24
  61. Hageja leidis, et tegu oli süütamisega, millele viitavad W ähvardused. Süütamise versiooni toetab asjaolu, et häirekellad ei rakendunud töösse. Süütamise korral on asjakohatu rääkida hotellitöötaja panusest tulekahju ära hoidmisel või kiirel kustutamisel.
  62. Seoses hotelli konstruktsioonidega viitas hageja esimese ja teise hooneosa ehitamise ja projekteerimise ajal kehtinud EPN 10.1 „Ehitiste tuleohutus“. Kandetarindiks, mille osas olid sätestatud tulepüsivusnõuded, oli kolmanda korruse lagi, mitte katus. Tähtsust omab see, kui kaua pidas kolmanda korruse lagi tulele vastu. Puudub teave, et hooneosade H1 ja H2 kolmanda korruse lagi pidas tulele vastu vähem kui 60 minutit. Fotod põlevast katusest ei anna teavet selle kohta, kui kaua kolmanda korruse lagi tulele vastu pidas.
  63. EPN 10.
  64. „Ehitiste tuleohutus“ punkti 5.1.
  65. kohaselt oli tuletõkkesektsioonide moodustamine lubatav kolmel alternatiivsel viisil: korruste eraldamise põhimõttel, kasutusviisi järgi eraldamise põhimõttel või lubatud piirpindade eraldamise põhimõttel. Hageja pidas ebaõigeks väidet, nagu oleks hotellihoone osades H1 ja H2 olnud ainsaks õigeks tuletõkkesektsioonide moodustamise põhimõtteks korruste eraldamine. Hotellihoone osade H1 ja H2 teist ja kolmandat korrust ühendav trepp ei pidanud olema omaette tuletõkkesektsiooniks. Trepp oli esimesel korrusel eraldatud muust esimesest korrusest ukse ja klaasseinaga.
  66. Ebaõige kostja väide, et hageja süütamise versiooni kontrolliti kriminaalmenetluses ning hageja väited ei osutunud Riigiprokuratuuri ja Tartu Ringkonnakohtu tehtud lahendite kohaselt põhjendatuteks. Tegelikult kriminaalasi nr. 16282000046 lõpetati, kuna süüdlast ei õnnestunud tuvastada. Kriminaalasjas ei tuvastatud, et hotellihoone süütamine oli välistatud. Pahatahtlik on kostja väide, et hageja esitatud seletuskirjad koostati hageja etteütlemise järgi.
  67. TR arvamuses on käsitletud kolme erinevat tulekahju tekkimise võimalust: tulekahju algus toast 105 ja põlemise plahvatuslik levimine, tulekahju alguse saamine samaaegselt nii toast 105 kui triikimisruumist, tulekahju alguse saamine toast 105 ning tule ja kuumade põlemisjääkide edasine levimine mööda teise korruse koridori. TR ja HP on kõige tõenäolisemaks pidanud tulekahju alguse saamist toast 105 ja triikimisruumist. Kahe tulekolde esinemine viitab sellele, et hotellihoone võidi süüdata.
  68. Hotellihoone ehitusega seonduv ei saa olla käsitletav kindlustusriski suurendamisena. Hotellihoone seisukord kindlustuslepingu sõlmimise ajaga võrreldes ei muutunud ehk nii kindlustuslepingu sõlmimise ajal kui 26.01.2016 tulekahju toimumise ajal oli hotellihoone samasuguses seisukorras. Lepingu sõlmimisel ei avaldanud hageja hoone kohta ebaõiget teavet.
  69. Kostja esitatud JK arvams ei tõenda, et põleng sai alguse elektrisüsteemist. Meelevaldne on asjatundja arvamus, et mõõdistus pidi hõlmama elektriseadmeid. Riiklikult tunnustatud ekspert ML on leidnud, et elektripaigaldise auditi jaoks juhistiku süsteemide kontrollmõõtmiste tegemise ajaks tuleb elektrisüsteemiga ühendatud elektritarvitid) võrgust lahutada. Alusetud on JK etteheited, et mõõdeti kilbist väljuvaid kaableid ilma seadmeteta.
  71. a teises pooles teostas hotellihoones kontrollmõõdistamisi Risaku OÜ töötaja M koostöös MHV Elektrikontroll OÜ-ga. MHV Elektrikontroll OÜ-l oli ja on nõutav akrediteering olemas. Alusetu on kostja etteheide, et ML ei hinnanud elektrisüsteemi ja seadmete vanust ning kvaliteeti. ML on selgitanud, et kontrollmõõtmiste teostamisel seadmete vanust ja kvaliteeti ei hinnata. Alates Mi mõõtmiste ajast ei olnud möödunud tulekahju ajaks nii palju aega, et mõõtmiste tulemused oleksid võinud vananeda.
  72. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hotellitubades olid külmikud paigaldatud mööbli sisse, mistõttu ei olnud tagatud mootorite jahutus. Hageja esitas foto hotellitubadesse paigaldatud 25 külmikutel olnud sildist, millelt nähtub külmiku mark, vastavat marki külmiku paigaldamise juhendi ning selle eestikeelse tõlke ja hotellitubades olnud laudade joonise. Tegu oli hotellides kastumiseks mõeldud minibaar-külmikuga Electrolux RH 330 LD, mille paigaldamine mööbli sisse oli lubatud. Minibaar-külmiku paigaldamisel mööbli sisse oli ventileerimiseks nõutud, et tagakülje juurde jääb vähemalt 200 cm² suurune tuulutusava. Külmiku tagakülg pidi olema seinast vähemalt 2 cm kaugusel. Mõlemad nõuded olid täidetud, kuna laudades, kuhu külmikud olid sisse ehitatud, oli tagumine külg jäetud kinni ehitamata. Külmikud olid seinast vähemalt 2 cm kaugusel.
  73. Hageja ei nõustunud kostja väidetega automaatse tulekahjusüsteemi ja häirekellade kohta. Yi ütluste järgi andis automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteemi 25.01.2016 isemoodi helisignaali, mis iseenesest lakkas. Kui Y toa 105 piirkonda kontrollima läks, ta midagi iseäralikku ei märganud. 25.01.2016 juhtunust ei saanud järeldada, et häirekellad ei hakka tööle.
  74. Vastuseks kostja esitatud PP arvamusele esitas hageja täiendava TR arvamuse. Selle kohaselt oli hotellihoone rajatud kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest ning hästi hooldatud. PP väide, et hotellihoone juures teostatud rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde osas ei ole esitatud ehitusdokumente ega ole registrikandeid ehitisregistris, on ebaõige, sest ehitise osa asendamisel samaväärsega projekti koostamise ja ehitistregistrisse kande tegemise kohustus puudub. TR ei ole nõustunud, et projetkdokumentatsioon oli puudulik. PP ei ole ise esitanud ühtegi taastamismaksumuse arvutust. Üheski projektis ei ole kirjeldatud ega joonistatud pööningu vahelae konstruktiivset lahedust. Kuna see hävis tulekahjus täielikult, ei saanud visuaalsel paikvaatlusel topeltkipsplaatide paigaldust ja olemasolu tuvastada.
  75. Hageja esitas täiendavalt AL arvamuse, millega ta soovis tõendada, et TR on tuvastanud hotellioone taastamismaksumuse kooskõlas ehituskulude hindamise hea tava ja standardiga EVS 885:2005/AS: 2010 ning tema arvutuskäik on jälgitav ja kontrollitav. PP hinnang taastamismaksumuse osas on ebaõige.
  76. Kohtukõne kirjalikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kuna nõuded hageja vastu laenulepingu nr KL-150506MA alusel on lõppenud ning selle lepingu tõttu oli kindlustuslepingus Danske Bank A/S Eesti filiaal soodustatud isikuks, on hagejal tulenevalt VÕS § 80 lg-dest 8 ja 9 ning üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktist 5.
  77. õigus nõuda kindlustushüvitise ja viivise kindlustushüvitiselt välja mõistmist enda kasuks.
  78. 26.01.2016 tulekahju sai alguse hotellihoone parempoolsest ehk teise ehitusetapi osast. Need projekteeriti 1997 ja ehitati valmis
  79. Kuni tuleohutusseaduse jõustumiseni 01.09.2010 reguleeris tuleohutusega seonduvat tuletõrje- ja päästeseadus, hiljem päästeseaduseks. Tuletõrjeja päästeseadus ega päästeseadus sisulist regulatsiooni seonduvalt ehitise suhtes kohaldatavate tuleohutuse nõuetega ei sisaldanud. Siseministri 22.06.1995 määrusega nr 11 kehtestati tuleohutuseeskirjad. Nõudeid ehitise tulepüsivuse, tuletõkkesektsioonide moodustamise ja suuruse, tarindite tulepüsivusklasside jmt osas 1995 tuleohutuseeskirjaga ei sätestatud.
  80. Siseministri 03.07.1998 määrusega nr 25 kehtestati tuleohutuse üldnõuded ning tunnistati kehtetuks 1995 tuleohutuseeskirjad. Nõudeid ehitise tulepüsivuse, tuletõkkesektsioonide moodustamise ja suuruse, tarindite tulepüsivusklasside jmt osas 1998 tuleohutuse üldnõuetega ei sätestatud. Siseministri 08.09.2000 määrusega nr 55 kehtestati tuleohutuse üldnõuded ning tunnistati kehtetuks 1998 tuleohutuse üldnõuded. Nõudeid ehitise tulepüsivuse, tuletõkkesektsioonide moodustamise ja suuruse, tarindite tulepüsivusklasside jmt osas 2000 tuleohutuse üldnõuetega ei sätestatud.
  81. Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 kehtestati ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. 2004 tuleohutusnõuded on võrreldes 1995 tuleohutuseeskirjaga, 26 1998 tuleohutuse üldnõuetega ning 2000 tuleohutuse üldnõuetega tunduvalt põhjalikumad. 2004 tuleohutusnõuete jõustumise ajaks 01.01.2005 oli Bernhardi hotellihoone esimese ja teise etapi ehitustööd juba aastaid tagasi lõppenud. Seega ei saa 2004 tuleohutusnõuded omada hotellihoone I ja II järgu osas omada tähtsust. 2004 tuleohutusnõuete § 40 lg 1, sätestab, et enne määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama üksnes sama määruse § 2 lõike 1 punktides 5 ja 6 toodud nõuetele. 2004 tuleohutusnõuete § 2 lg 1 p-de 5 ja 6 kohaselt peab võimaliku tulekahju puhkemise korral inimestel olema võimalik ehitisest evakueeruda ning inimesi peab olema võimalik ehitisest evakueerida. Inimesi tulekahju ajal hoones ei olnud.
  82. Hotellihoone I ja II etapi osas ei ole asjakohane 2004 tuleohutusnõuete § 40 lg 6, mille järgi tuleb ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus määruses sätestatud nõuetele. EhS § 4 lg 3 järgi on ehitise rekonstrueerimine ehk ümberehitamine selline ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Hotelli ümberehitamist toimunud ei ole, mida tõendab TR arvamus.
  83. Nähtuvalt 2015 tuleohutusnõuete § 40 lg-st 1 peab enne 01.01.2005 õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, vastama 2015 tuleohutusnõuete § 2 lg 1 p-des 5 ja 6 toodud nõuetele, mille kohaselt peab võimaliku tulekahju puhkemise korral olema inimestel võimalik ehitisest evakueeruda ning peab olema võimalik inimesi ehitisest evakueerida. Bernhardi hotellihoone I ja II etapi puhul olid need nõuded täidetud.
  84. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hoone ei vastanud EPN 10.1 Ehitise tuleohutus seisuga detsember 1995 nõuetele. EPN 10.1 oli korrigeeritud eelnorm. Tuleohutuse EPN 10.1 kehtestati projekteerimisnormina keskkonnaministri 24.08.1999 määrusega nr
  85. Bernhardi hotellikompleksi I etapi projekteerimine lõppes 1996 ja I etapi ehitus lõppes 1997 ning Bernhardi hotellikompleksi II etapi projekteerimine lõppes 1997 ja II etapi ehitus lõppes 1998, seega enne tuleohutuse EPN-i 10.1 kehtestamist kohustusliku normina. Seetõttu ei pidanud Bernhardi hotellikompleksi I etapp ja II etapp olema kooskõlas tuleohutuse EPN-iga 10.
  86. Tegelikult olid hotelli esimese ja teise etapi teatud lahendused isegi rangemad, kui need oli kirjas EPN 10.
  88. Riiklikult tunnustatud ekspert PP on leidnud, et kolmanda korruse puidust laelaudisest läbipõlemiseks võis tulel kuluda 10-20 minutit, kuid ta tunnistab, et laudisest tule läbi põlemise kiirus sõltub puitlaudise konstruktsioonist. Seetõttu on PP hinnang 10-20 minutit pika läbipõlemise aja kohta oletuslik ning tema arvutuskäik ei ole järgitav. PP on jätnud arvestamata, kui palju võttis aega tule läbi tungimine kolmanda korruse laes puitlaudise taga paiknenud kipsplaadist või kipsplaatidest. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kolmanda korruse lakke oli paigaldatud ühekordne või kahekordne kipsplaat.
  89. Kuna hotelli esimene ja teine etapp projekteeriti ning ehitati enne
  90. aastat, on asjakohatu lähtud
  91. a või
  92. a tuleohutuse nõuetest. Tuleohutuse nõuetel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
  93. a ja
  94. a nõuetes ei olnud nõudeid ehitisetulepüsivuse, tuletõkkesektsioonide moodustamise ja suuruse, tarindite tulepüsivusklasside jmt osas. Esimese ja teise etapi osas omas EPN 10.1 vaid soovituslikku jõudu.
  95. Asjas puudub kostja kui kindlustusandja küsimustik hagejale kui kindlustusvõtjale, millest nähtuks, millist teavet on kostja hagejalt enne kindlustuslepingu sõlmimist nõudnud. Ainsaks dokumendiks, mis käsitleb kindlustuslepingu sõlmimisega seonduvat, on IIZI Kindlustusmaakler AS kindlustustellimus. Tellimus ei sisalda teavet selle kohta, milliseid küsimusi on soovinud küsida kostja hagejalt enne vaidlusaluse kindlustuslepingu sõlmimist. Kuna ei ole teada, milliseid küsimusi kostja küsis, ei saa väita, et hageja rikkus teade andmise kohustust. 27
  96. TR arvamuse järgi olid hotellihoone kandekonstruktsioonide materjalideks monoliitne raudbetoon, tellis, väikeplokk ja teras. Kindlustuslepingus ei ole toodud kivikonstruktsiooni mõiste määratlust. Hotellihoone kandekonstruktsioonide neid osasid, mis olid ehitatud nii metallist kui kivist, saab vaadelda kivikonstruktsioonina kindlustuspoliisi tähenduses. Hotellihoone kandekonstruktsioonide metalltalad olid töödeldud tuletõkkevõõbaga ja/või olid nende metalltalade ümber ehitatud kipsist tulekaitseümbrised. TR on neid seetõttu lugenud mittepõlevast materjalist kandekonstruktsioonideks.
  97. Juhtivuurija R. Laine 29.07.2016 ettekande kohaselt väitis ekspert LR, et tulekahju sai alguse elektrisüstemist. Teadmata on, millal see kõne toimus. Kui see toimus enne ekspertiisiakti koostamist, on tegu eksperdi esialgse mõttega. Ekspertiisiaktis on ekspert viidanud süütamisele või elektrile. Kriminaalasja menetlust ei lõpetatud põhjusel, et süütamist ei tuvastatud. Menetlus lõpetati KrMS § 2001 lg 1 alusel ehk seetõttu, et ei olnud võimalik koguda rohkem tõendeid süüdlase leidmiseks.
  98. Hageja nõustus, et kindlustuslepingu kindlustuspoliisil lahtrite „Tulekahju signalisatsioon“ ja „Murdvarguse signalisatsioon“ juures oli kirje „Ööpäevaringne inimvalve“. Inimesi hoones ei olnud, kuid see ei suurendanud kindlustusriski. Hotellihoone kasutajate arv oli alla 100, mistõttu ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust TuOS § 36 lg 3 ning siseministri 07.01.2013 määruse nr. 1 § 5 lg 2 ja § 17 lg
  99. Meelevaldne on kostja seisukoht, nagu tuleks siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 lisa 2 tähenduses kasutajate arvu kindlaks määramisel liita kokku hotelli voodikohad, restoranis olevad istekohad, konverentsisaali istekohad jne. Bernhardi hotell oli majutusasutus, kus restoran, konverentsikeskus jmt oli nii-öeda lisateenuseks hotellis ööbimise kõrval ning lähtuda tuleb ainult voodikohtade arvust.
  100. Häirekellade töösse mitterakendumine oli ootamatu ja ettenägematu. Asjaolu, et 25.01.2016 öösel ehk üks ööpäev enne tulekahju toimumist andis hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskpult veateate, ei oma tähtsust. Yi kinnitusel kadus veateade iseenesest, mis tähendab, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi töö taastus. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et häirekellade juhtmed olid enne tulekahju avastamist läbi põlenud. Asjatundjad ei ole tuvastanud ühtselt tulekahju alguse aega. Lisaks on U selgitanud, et ühe tsooni tulekahjuandurite kaabelduse läbipõlemine ei mõjutanud teiste tsoonide tulekahjuandurite tööd.
  101. Ühtlasi ei viibinud D ei viibinud poes kuigi kaua. Pood asub Bernhardi hotellihoonest mõnesaja meetri kaugusel ning tulekahju korral ei saanud kõikide automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellade juhtmed samal ajal läbi põleda, sest automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi pult paiknes hoone esimesel korrusel, aga häirekellad paiknesid üle hotellihoone laiali.
  102. Kui hotellihoone põleng avastati, ei olnud tulekahju veel hoonest väljunud. Seda kinnitavad PPI ütlused istungil. Hotellihoonest väljunud leeke nägi ta alles siis, kui oli koos Otepää teiste päästjatega hotellihoone juurde jõudnud ning vestelnud Bernhardi hotelli administraatori ja majamehega. Ainus, kes on väitnud leekide väljatungi hoonest, on UR, kelle ütlusi ei pidanud hageja usaldusväärseteks. 07.06.2021 kohtuistungil tunnistajana üle kuulamisel avaldas UR, et ta hotellihoone aknaid ega uksi ei näe. Samuti ei suutnud UR arusaadavalt selgitada, millise hotellihoone osa juures ta hotellihoonest väidetavalt väljunud leeke täpsemalt nägi. UR ütlused vastuolus tema abikaasa administraatorina töötanud C (praegu C) ütlustega, kes nägi vaid punast kuma.
  103. UR 07.06.2021 kohtuistungil antud ütlused on vastuolus tema kriminaalasjas tunnistajana antud ütlustega. Nii on UR 02.02.2016 tunnistajana ülekuulamisel avaldanud, et hotellipõlengu avastas 26.01.2016 õhtul C koduaknast välja vaadates. Seevastu 07.06.2021 kohtuistungil 28 tunnistajana ülekuulamisel väitis ta, et nägi ise põlengut ja teavitas sellest Ct. C ja UR ütluste usaldusväärsust vähendab asjaolu, et mõlemad on kriminaalasja nr 16282000046 menetlemise käigus ütlusi muutnud.
  104. 26.01.2016 ja 09.02.2016 tunnistajana ülekuulamisel on C väitnud, et ta lahkus 26.01.2016 hotellihoonest koju lõunat võtma kella 16.30 paiku. Sama kinnitas UR. 15.02.2016 tunnistajana ülekuulamisel on C avaldanud ning 18.07.2016 on UR avaldanud, et tegelikkuses olevat C hotellihoonest lahkunud 26.01.2016 kella 12.00 paiku. See on vastuolus hageja seadusliku esindaja MM ja majamees D avaldatuga.
  105. Tähelepanu väärivad tunnistaja PPI ütlused seonduvalt tulekahju ulatuse ja tule levikuga. PPI ütlute kohaselt andis ta korralduse väikese ukse mahalõhkumiseks, kui Elva komando kohale jõudis. Sündmuste kokkuvõtte järgi jõudis Elva esimene ekipaaž kohale kell 17:45, teine kell 17:54 ja kolmas kell 17:
  106. Järelikult ei olnud sellel ajal tuli veel välise vaatluse järgi jõudnud hoone spaaosani. PPI ütlused tõendavad, et Otepää päästjate saabumisel leegid veel hotellihoonest väljunud ei olnud ning mingil hetkel toimus tulekahju levik väga suurel kiirusel. Hageja arvates leidis aset tulekahju kiire levik päästjate saabumise algfaasis.
  107. Otepää päästekomando ei olnud väikese isikkooseisu tõttu suuteline Bernhardi hotellihoone põlengut kustutama. Tunnistaja PPI keerutas vastates küsimusele, kas Bernhardi hotellihoone kustutamisel hüdranti kasutati. PPI avaldas, et ei teadnud seda, kuid tegelikult ei kasutatud hüdranti, sest seda ei leitud üles.
  108. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 83 262,60 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 3400 eurost, õigusabikuludest summas 56 861 eurot, dokumentaalsete tõendite hankimise kulust summas 13 086,60 eurot ja ekspertiisitasust summas 9915 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. 26.08.2021 esitas hageja kohtule täiendava menetluskulude taotluse ning palus kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja istungil osalemise tasuna 200 eurot. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 83 462,60 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED
  109. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et poolte vahel oli kindlustusleping kindlustusperioodiga 03.02.2015-02.02.2016 Otepääl Kolga tee 22a asuva hotelli Bernhard kindlustamiseks. 26.01.2016 päeval enne kella 17:00 hotellihoone süttis. Tulekahju ajal ei olnud hotellis kliente ega töötajaid.
  110. Tulekahju avastati juhuslikult, kui Kolga tee 31 elanik UR märkas hotelli kohal punast kuma ja leeke. Tema oli esimene, kes tulekahjust Häirekeskusele teatas. Hageja ise tulekahjust Häirekeskust ei teavitanud, kuigi hoones pidi töötama automaatne tulekahjusignalisatsioon, mis pidi juba tuleohule viitava suitsu koheselt avastama ja sellest alarmiga töötajaid teavitama, et töötajad saaksid viivituseta teavitada Häirekeskust.
  111. Kostja keeldus 18.03.2016 otsusega kahju hüvitamisest, sest pärast tulekahju selgus, et juba kindlustuslepingu sõlmimisel on hageja esitanud kostjale olulist valeinformatsiooni hotellihoone tegeliku konstruktsiooni ja tuleohtlikkuse kohta. Hageja ei olnud seaduse ja Päästeameti ettekirjutustega nõutud hotelli tule- ja elektriohutust puudutavaid nõudeid täitnud. Hageja oli kavatsetult rikkunud kindlustuspoliisil eraldi sätestatud kohustust, et hotellis ja selle lokaalsel tulekahjuhäiresüsteemil oleks ööpäevaringne inimvalve. Hageja eksitas teadlikult kostjat juhtumi asjaolude ja valve tagamise suhtes. 29
  112. Tulekahju avastamise hetkeks oli tuli levinud juba nii kaua ja ulatuslikult, et selle kiire kustutamine oli võimatu. Tule puhkemine ja hoone ulatuslik kahjustumine sai võimalikuks hageja süsteemsete ohutusalaste rikkumiste tõttu. VÕS § 139 lg 1 kohaselt välistab see hagi rahuldamise. Rikkumiste varjamiseks esitas hageja valeandmeid ning mõjutas hotelli töötajaid kostjale ning politseile valetama. Sellest tulenevalt on hagis nõutava kindlustushüvitise maksmine välistatud (VÕS § 449 lg 2). Hageja faktiväited ei ole tõendatud.
  113. Selleks, et tuli jõuaks sinna, kust leegid üle naabermajade esmaselt kell 17:12 avastati ehk hoone kolmanda korruse kohale, pidi tuli põlema selle puhkemise kohast toast
  114. See koht oli ehitatud selliselt, et takistas tule levikut mujale hoonesse vähemalt 60 minutit. Järelikult puhkes tuli enam kui 60 minutit enne selle avastamist kell 17:12 ehk ajal, mil hoones viibis hageja väidete kohaselt töötaja D. Esimesed 30 minutit alates suitsu või vingu ilmumisest pidid hoones töötama tulekahjuhäire alarmsignaalid. Päästeameti esimene ekipaaž saabus kohale vähem kui 7 minutiga ning siis põles hoone juba lahtise leegiga.
  115. Kindlustuslepingu sõlmimiseks esitas hageja kindlustusnõustaja IIZI Kindlustusmaakler AS vahendusel kostjale kindlustustellimuse, milles avaldas, et kindlustatav hoone on kolmekorruseline kivi ja betoonehitis, mille konstruktsioonid on kivist ja betoonist. Tulekahju järgselt selgus, et tegu ei olnud kivist ja betoonist hoonega nagu hageja seda kindlustuslepingu sõlmimisel esitles. Valdav osa hoonest oli teraskarkassil (teraspostid ja talad), raudbetoonkarkass on vaid hoone parempoolse osas oleval avatud parklaosal. Kolmas korrus ja katuseosa oli segakonstruktsiooniga, kombineeritud puidust ja terastaladest. Kivi, terase ja puidu tulekindlus erineb oluliselt. Puit on süttiv ja aitab kaasa tule levikule. Teras kaotab tulekahjus enda algse kandevõime. Kivi ja betoon on tulekindlad.
  116. Samuti deklareeris hageja kindlustuslepingu sõlmimiseks, et hoones on 24 tundi olemas administraator, kes teostab füüsilist valvet ja jälgib hoones lokaalset automaatset tulekahjusignalisatsiooni. Tegelikkuses selgus pärast tulekahju, et tavaliselt ei olnud hotellis administraatorit. 26.01.2016 lahkus administraator C hotellist juba kell 12:
  117. Tulekahjujärgselt palus hageja seaduslik esindaja MM töötajatel kindlustusele selle varjamiseks esitada valeandmeid. Järelikult esitas hageja juba lepingu sõlmimisel tulekahju riski suuruse kohta olulist valeteavet. Hageja ei teavitanud kostjat, et tegelikult hoones 24 tunnist valvet ei ole. Õigete andmete esitamisel ei oleks kostja antud kindlustuslepingut üldse sõlminud. Kostja viitas VÕS § 440 lõikele 1 ja Seesami Üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktile 11.1 kohaselt. VÕS § 445 lg 4 ning § 449 lg 2 kohaselt ei ole kostjal hüvitise tasumise kohustust.
  118. Kahju suurus on tõendamata ega vasta VÕS § 127 lõikele 1 ning § 476 lõikele
  119. Hotell oli amortiseerunud ning kliente oli vähe. Hotelli majutusblokk oli ehitatud
  120. Hotell oli tulekahju hetkeks amortiseerunud ega vastanud klientide arvates väljareklaamitule. Hotell vajas renoveerimist. Hotell ei vastanud ohutusnõuetele ja vajas olulist ümberehitamist.
  121. Päästeameti tuleohutusalased ettekirjutused olid täitmata. Päästeamet tegi hagejale alates
  122. a vähemalt 4-6 ettekirjutust, mis kõik jäid tulekahju toimumise ajaks 26.01.2016 täitmata. Päästeameti nõuete järgi tuli hoones rajada nõuetekohane evakuatsioonipääs
  123. ja
  124. korrusele; eraldada hotelli korrused omavahel ja SPA kompleksist tuletõkkekonstruktsioonidega, paigaldada pööningule ATS tulekahjuandurid ning kontrollida elektripaigaldised. Hotelli nõuetele vastavaks ehitamisel oleks hageja pidanud järgima tuleohutuse- ja energiatõhususe nõudeid (Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 40 lg 6 ning majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“).
  125. Tuleohutusnõuete kohaselt ei või 3-korruseline hotell olla madalama tulepüsivusklassiga kui TP1 (Majandus ja Taristuministri 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad 30 tuleohutusnõuded” lisa 2). Sama määruse § 4 lg 3 p 1 kohaselt tähendab tähis TP1 tulekindlat ehk seda, et ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise. Käesoleval juhul hävisid hoone puit- ja segakonstruktsoonidega kolmas korrus ja katusekonstruktsioon tulekahjus täielikult. Järelikult ei olnud hageja hoone TP1 tulepüsivusklassiga. Hotelli nõuetele vastavaks ehitamine oleks nõudnud olemasoleva hoone märkimisväärse osa lammutamist, et püstitada nõuetele vastav hoone. Rahalisest nõudest nähtub, et hageja soovib senise hoone asemele rajada tuleohutusnõuetele vastava kallima hoone, mis arvestab ka energiatõhususe nõudeid. Kostjalt saaks maksimaalselt nõuda vaid tulekahju eelse olukorra taastamist.
  126. FIIDER L.E.G OÜ tehnik H on kriminaalmenetluse raames hotelli Bernhard paigaldatud tulekahju häiresüsteemi kohta selgitanud, et signalisatsiooni süsteem oli lokaalne ja häire edastust Päästeametisse ja süsteemi haldajale ei toimunud. Bernhard Spa Hotellis asunud tulekahju häiresüsteemi keskseade asus administraatori laua juures. Antud keskseade võimaldas teada saada tsooni täpsusega häire ja vea informatsiooni, kellaahela vea infot. H kinnitusel eeldas hotelli paigaldatud häiresüsteem töötajate pidevat kohalolekut, kuna Bernhard Spa Hotellis ei olnud automaatset tulekahjuhäire edastust häirekeskusele. Sellega, et kedagi tulekahju tekkimise ajal hotellis ei olnud, kes oleks kuulnud häirekellasid, võeti omavastutus. Häirekellad pidid tööle hakkama juba ainult suitsu peale ja kui oleks majas olnud sellel ajal keegi inimene, kes oleks reageerinud häirele, oleks tõenäoliselt suudetud tulekahjule kiiresti piir panna ja tulekahju likvideerida.
  127. Hageja hoones oli tuleohutuse tagamine võimalik vaid siis, kui seal on nõuetekohane ATS ja samaaegselt administraator. Kindlustuslepinguga kohustus hageja tagama, et majas viibivad inimesed teavad täpselt, kuidas häire puhul käituda (ettevõtte varakindlustuse tingimuste p 103)
  128. Kindlustuslepingus sisalduv ööpäevaringse valve tagamise kohustus oli kahjustuste ennetamiseks hädavajalik. Kostja viitas ka TOS § 2 lõikele 2 ja § 36 lõikele
  130. Tuleohutusnõuete kohaselt peab üle 50 majutuskohaga II kasutusviisiga ehitiste majutusruumides olema automaatne (st valvekeskusesse ühendatud) tulekahjusignalisatsioonisüsteem (Vabariigi Valitsuse
  131. oktoobri
  132. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» § 33 p 1 ja § 34 p 1). Kindlustustellimuses on hageja märkinud, et hotellis on 32 tuba, neist 20 kahekohalist standardtuba, 8 peretuba ning 2 juuniorsviiti ja 2 sviiti. Seega kokku on hotellis vähemalt (20x2 + 8x4 + 4x2) 80 majutuskohta ning vastavalt pidanuks hageja tagama automaatse tulekahju häire edastamise Häirekeskusele hiljemalt 3 minuti möödumisel esmase suitsu või kuumuse ilmnemisest.
  133. Tulekahju ajal hotellihoones inimesi ei olnud. D hotellist lahkumise aja ning äraolemise kestuse kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad. Tõendatud on, et poest naastes nägi ta hoonest väljuvaid leeke. Hageja lasi tal hiljem asjaolude kirjeldust muuta. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et D oli hotellist ära kindlasti kauem kui 30 min. Kauplus „Tamme Äri“ asub hotellist umbes 700 meetri kaugusel. Võttes arvesse D vanust ja tema tervislikku seisundit ning ilmastikuolusid, oli hotell järelevalveta tunduvalt rohkem kui pool tundi.
  134. Pideva valvete oli hotell juba aprillis 2015, mis nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest ja hotelli külaliste kinnitustest. Hageja väide, et hotellis viibis pidevalt mõni töötaja, on ebaõige. Hagile lisatud töötajate seletused on koostatud MM dikteerimisel pärast kostja 18.03.2016 otsuse ja sellele lisatud seletustega tutvumist. Yi survestas MM sellega, lubas tasuda töötasu võla. Seletus ei vasta tegelikkusele. Toateenija MP ei viibinud hotellis pidevalt, vaid üksnes siis, kui oli vaja koristada tube. 31.03.2016 seletuse on vastuolus krimin

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.