1-11-13036/22

Kriminaalasi nr. 1-11-13036 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. novembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-13036 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 18.11.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S.L elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S.L isikukood xxx xxx Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Vabastada S.L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohus tada S.L järgima KarS §75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada S.L suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 1 3) mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta kriminaalkorras karistatud isikutega 4) osalema sotsiaalprogrammides kui kriminaalhooldusametnik pakub 5) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 6) alluma elektroonilisele valvele 3 (kolme) kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. S.L vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumise tähtajast. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu taotlus S.L-ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 377,88 (271,92+105,96) eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3, süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu, jätta, osaliselt, riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: 100 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Välja mõista S.L-ilt kriminaalmenetluse kulud 100.0 eurot. S.L tasuda välja mõistetud menetluskulud 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049 900 ja selgitus „S.L 1-11-13036 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas 26.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.L elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.L tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 04.04.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Pärnu Maakohtu 11.05.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.08.2012 ja lõpp 18.11.
3. Kinnipidamisasutuses S.L kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Alates 2011 lõpust elas püsivalt elukaaslase juures xxx - enese sõnul selleks, et mitte kokku puutuda xxxelavate tuttavatega, kellest mitmed on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav õ ppis xxx ja selle kõrvalt autolukksepa kutset. Lõpueksamid jäid väidetavalt pooleli. Viru Vanglas olles lõpetas 9 -da klassi. Vestluse käigus on avaldanud soovi võimaluse korral omandada koka eriala. Viru Vanglas on töötanud ajavahemikul 29.11.12 -28.02.2013 majandustöödel köögitöölisena Vabaduses töötas xxx, kust tuli ära novembris
4. Enda sõnul asus elukaaslase xxx valda elama, töötas kohalikus põllumajandusettevõttes. S.L sõnul on vabanemise korral 2 võimalus tööle asuda samasse xxx, kus ta juba varem töötas ning käesoleval hetkel töötab ka elukaaslane. T. Lx xx on varasemalt teinud aega-ajalt mõtlematuid oste, samuti oli võlgu tuttavatele, seetõttu pani toime ka röövi. On motiveeritud iseseisvalt toime tulema, võib vajada selles osas nõustamist. Läbinud 17.09.12-26.11.2012 xxx. Kuritegu toime pandud impulsiivselt ning tagajärgedele mõtlemata, soodusteguriks alkohol. Alkoholijoove soodustab S.L mõjutatavust ja kuritegude toimepanemist. Motiveeritud hoiduma tarvitamisest. Vanglas esimest korda. Varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda. Viimane karistus määrati varguse eest. Õigusrikkumine pandi toime katseajal, ning soodusteguriks alkohol. Väärteo korras karistatud 6 korral - liiklus-, tubaka- ja ühel korral alkoh oliseaduse alusel. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 44%, Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43%, Viru vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelvalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla soovib kinnipeetav elama xxx, kus elab elukaaslane lapsega ja tema ema. Vanaisa elab kõrval majas. Pere ootab S.L koju. Ema, elukaaslane ja vanaisa andsid nõusoleku el. järelevalveseadme paigaldamiseks eramusse. Talu kuulub vanaisa K.IK.Ixxx. Elukaaslase sõnul on peal vabanemist võimalik tööle asuda xxx , kus ta töötab ja varem oli seal tööl ka kinnipeetav ise. Tööandja olevat ka huvi tundnud vabanemise aja kohta. Materiaalne kindlustatus on perel hea. Prokuröri abi Natalja Firsova toetab kirjalikult esitatud seisukohas kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. S.L taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et S.L on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest elektroonilise järelvalve alla. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.L isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. S.L karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - ta on piisava aega viibinud vangistuses ja on aru saanud millised tag ajärjed on õigusvastasel käitumisel. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema taasühiskonnastamisel oleks otstarbekas kriminaalhooldusametniku tugi. Vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vanglas olles lõpetas 9 -da klassi. Osales tööhõives ning läbis xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel võib süüdimõistetu, peale võimalikku vabanemist, elada xxx, kus elab kinnipeetava elukaaslane lapsega ja tema lähedased. 3 Vabanedes on S.L võimalus asuda tööle xxx, kus ta ka varem töötas. Kohus leiab, et edaspidised võimalused vabaduses (kindla töö - ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida S.L võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. S.L soov elada seaduskuulekalt vajab selle edukaks realiseerumiseks tugi katseaja kestel sotsiaalprogrammides osalemise näol. Kohus leiab, et S.L tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata S.L püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu S.L vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma 4