← Eesti

1-15-8376/13

Obsah (13)§ 121§ 199§ 266§ 25§ 320§ 65§ 64§ 68§ 2§ 27§ 32§ 33§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2015.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-8376 (15251000253) Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammenii

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi üldmenetluses V.B , isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx, EV kodanik, xxxxxxxxs, emakeel: eesti keel, töökoht: xxxxxx xxxxx xx, xxxxxxx, varasemalt kriminaalkorras karistatud: Süüdistatav Kaitsja - 29.07.2015 Pärnu Maaakohus

§ 199

lg 2 p 9 järgi 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust; - 25.09.2012 Pärnu Maakohus

§ 266

lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta 10 kuud 24 päeva vangistust; - 04.04.2012 Pärnu Maakohus

§ 199

lg 2 p 9, 121, 266 lg 2 p 2,3 järgi 1 aasta 11 kuud vangistust; - 05.01.2010 Harju Maakohus

§ 199

lg 2 p 8, 9,

§ 25

lg 1, 2,

§ 320

lg 1,

§ 266

lg 2 p 1 järgi 10 kuud 25 päeva vangistust; - 03.03.2009 Pärnu Maakohus

§ 199

lg 2 p 9-

§ 25järgi 5 kuud vangistust.

Kahtlustatavana kinni peetud 08.08.2015.a – 09.08.2015.a. Kinnipeetud 01.12.2015.a. v adv Marina Valge 1 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.B

§ 121lg 2 p 2 järgi (juuni 2015.a.

toimunud episoodis) ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, lugedes kergema karistuse s.o. 6 (kuus) kuud vangistust kaetuks raskema, s.o. Pärnu Maakohtu 29.07.2015.a. kohtuotsusega mõistetud ära kandmata karistuse 1 aasta 3 kuu ja 28 päevase vangistusega. Süüdi tunnistada V.B

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi (7.08.2015.a.

episoodis) ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 29.07.2015.a.

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.08.2015.a – 09.08.2015.a, so 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub karistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. V.B´i karistusasja algust arvata tema kinnipidamisest s.o. alates 01.12.2015.a. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4,9, § 180 lg 1 alusel välja mõista V.B ´ilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 585 €; - tasu riigi õigusabi eest 511,20 €, kokku 1096,20 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700086747. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. 2 Süüdistuse sisu Kriminaalasjas nr 15251000253 on V.B´ile esitatud süüdistus selles, et tema - täpselt kindlaks tegemata ajal juuni 2015 kella 21:00-22:00 vahelisel ajal xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxx korteri esikus lõi kaks korda vasaku käe rusikaga vastu elukaaslase MPparemat silma ja lõuga, tekitades löömisega vigastused: parema silma hematoomi ja füüsilist valu. Lähisuhtes oleva inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemisega pani V.B toime

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- alkoholijoobes olles 07.08.2015 kella 23:33 ajal xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx korteri esikus omavahelise tüli käigus lõi korduvalt lahtise käega vastu elukaaslase M P nägu ja võttis kätega kinni MP juustest ning tiris MP mööda põrandat edasi, tekitades löömisega ja juustest tirimisega MP füüsilist valu. Lähisuhtes oleva inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemisega korduvalt pani V.B toime

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht Süüdistatav tunnistas ennast süüdi süüdistuse teises episoodis – 07.08.2015.a. toimunus. Esimeses episoodis ta ennast süüdi ei tunnistanud. Ta andis ütlusi, et juunis 2015.a. ta küll lõi kannatanut korduvalt, kuid mitte rusikaga ja sinikaid ka ei jäänud. Kaitsja leidis, et teise episoodi osas vaidlus puudub, selles osas on süüdistus põhjendatud. Esimese episoodi osas avaldas kaitsja, et löömine on aset leidnud, kuid mitte süüdistuses märgitud tagajärgedega. Prokurör jäi süüdistusaktis esitatu juurde ja palus kohtulikult uuritud tõenditele tuginedes süüdistatav süüdi tunnistada ja mõista seadusele vastav karistus. Kohus ära kuulanud kannatanu MP, tunnistaja MT, süüdistatava V.B ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et V.B-le esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendamist leidnud. Vaidlust ei ole, et V.B on MP löönud ja talle valu tekitanud süüdistuses märgitud ajal: juunis 2015.a. ja 07.08.2015.a. Samuti puudub vaidlus, et sündmuste toimepanemise koht on MP korter xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx. Süüdistatav V.B andis ütlusi, et elab MP koos alates

  1. septembrist 2014.a. Tavaliselt tarbitakse reedeti koos alkoholi. Joomise edenedes MP ärritub ja tuleb kallale. M lööb esimesena ja tema lööb vastu.
  2. augustil 2015.a. ta lõi kannatanut, tiris juustest, aga tüli algatajaks oli tema sõnul kannatanu. Juunikuus 2015.a. oli ka pidevalt tülisid, ta on kannatanut löönud lahtise käega vastu nägu, kuid mitte kunagi ei ole tekkinud selle tagajärjel sinikaid. Kohtus antud ütluste kohaselt ei ole ta kannatanud rusikaga löönud. Kannatanu MP ütluste kohaselt elab ta koos V.B-ga alates 2014.a. oktoobrist. Kogu selle aja jooksul on süüdistatav tema suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. Tülid on tekkinud ka ühise alkoholi tarvitamise ajal, aga alustajaks on olnud süüdistatav. Ta ei suutnud meenutada konkreetselt juunis 2015.a. toimunut, aga peksmine on toimunud pidevalt ja tal on tihti silmad sinised olnud. Need sinikad on ta saanud süüdistatavalt löömiste tagajärjel. Politsei poole ei ole ta 3 tahtnud pöörduda, et mitte teistele tüli teha. Süüdistatavaga elab ta koos, sest ei taha üksi elada ja seetõttu on valmis vägivalda taluma.
  3. augustil 2015.a. kutsus ta lõpuks peksmise peale politsei. Tema kannatus katkes, sest süüdistatav oli tema poja kohta halvasti öelnud. Tunnistaja MT ütluste kohaselt on ta süüdistatava ja kannatanu vahelisi riide näinud ja kuulnud, löömist ta otseselt näinud ei ole. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti süüdistataval 08.08.2015 kell 01.04 alkoholijoove 1,18 mg/l ja ta peeti kahtlustatavana kell 01.05 kinni. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt on V.B 08.08.2015.a. sedastatud vigastused kehal. Vasaku õla peal oleva marrastuse kohta ütles ta, et see on tekkinud kannatanu poolt harjavarrega ühel korral löömisest. Teised vigastused olevat saadud kaks nädalat tagasi rüseluse käigus kannatanuga. Süüdistataval kannatanu suhtes nende vigastuste suhtes pretensioone ei olnud. Eeltoodu kinnitab selgelt nii süüdistava kui kannatanu ütlusi, et nende vahel toimuvad pidevalt lahkhelid, mis tipnevad kehavigastuste tekitamisega. Kuivõrd tunnistajad löömist pealt näinud ei ole, siis on antud juhul tegemist sõna sõna vastu olukorraga. Süüdistatav ei ole eitanud kannatanu löömist, samuti kinnitas süüdistatav, et tülid ja sellele järgnevad löömised on toimunud pidevalt, lisaks 07.08.2015.a. toimunule ka juunis 2015.a. Ta on löönud kannatanut käega vastu nägu. Eeltoodu kinnitab talle esitatud süüdistust ja kohtul ei ole põhjust kannatanu sõnades kahelda, et löömise tagajärjel on tal esinenud näol silmade all sinikad ja sellega on süüdistatav talle ka valu tekitanud. Kuivõrd kohtus ei leidnud tõendamist, mis kell juunis 2015.a. sündmus toimus ja et löömine toimus just rusikaga, siis tuleb selles osas süüdistusest välja jätta juunis 2015.a. toimunud teo toimepanemise kella aeg 21-22 vahel ja asendada rusikaga löömine käega löömisega, mida süüdistatav ise kinnitab. Seega on V.B enda ja kannatanu MP ütlustega kohtus tõendamist leidnud, et V.B , täpselt kindlaks tegemata ajal, juunis 2015 xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxkorteris lõi käega vastu elukaaslase MP nägu. Kohus tuvastas, et löömisega tekitas ta M P vigastused: silma hematoomi ja füüsilist valu. Lähisuhtes oleva inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemisega pani V.B toime

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles alkoholijoobes, 07.08.2015 kella 23:33 ajal xxxxxxxl xxxx xxxxxs xxxxxxxx külas xxxx xxxx korteri esikus omavahelise tüli käigus lõi korduvalt lahtise käega vastu elukaaslase MP nägu ja võttis kätega kinni MP juustest ning tiris MP mööda põrandat edasi, tekitades löömisega ja juustest tirimisega MP füüsilist valu. Lähisuhtes oleva inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemisega korduvalt pani V.B toime

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus on seisukohal, et V.B pani kuriteod toime otsese tahtlusega, sest teadis või vähemalt möönas, et kannatanut näkku lüües, teda juustest mööda maad tirides, põhjustab talle valu ja kehavigastusi.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu 4 seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kohus leiab, et V.B poolt vägivalla kasutamine oli põhjendamatu ning õigusvastane, millest tulenevalt on süüdistatav MP kehalise väärkohtlemisega täitnud

§ 121sätestatud süüteokoosseisu.

Kohus leiab, et V.B ei pannud tegu toime hädakaitses ega ka hädaseisundis. Koos kannatanuga tarvitati alkoholi, tülitseti ja arvete klaarimisel lõi süüdistatav kannatanut ja tiris juustest. Süüdistatav ei ole kannatanu käitumise tõttu mingeid pretensioone uurimisorganitele esitanud.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et V.B oli talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimeline. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi V.B süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemises ja ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus

§ 56sätetest.

Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 2 ja 3 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. V.B on varasemalt viiel korral kriminaalkorras karistatud, viimati 29.07.2015.a. Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi 1 aasta 4 kuu ja 1 päeva vangistusega, millest ära kandmata on vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva. Seega esimese episoodi käesolevas kriminaalasjas pani toime enne eelnimetatud kohtuotsust, teise episoodi pärast kohtuotsust. Karistust kannab alates 01.12.2015.a. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. V.B on kuriteod MP vastu toime pannud korduvalt. Kuritegude toimepanemist ei ole takistanud ka kohtu poolt 29.07.2015.a. mõistetud karistus. Kuivõrd V.B on varem karistatud vangistusega ning käesolevas kriminaalasjas on tegemist mitme episoodiga, siis tema karistamine rahalise karistusega kui kergeima karistusega ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et tema mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna ei ole võimalik muul moel kui vangistusega. Kuivõrd esimese episoodi pani ta toime enne 29.07.2015.a. mõistetud karistust, siis on võimalik lugeda selle episoodi eest mõistetud karistus kaetuks eelnimetatud kohtuotsusega mõistetud karistusega. Teise episoodi eest mõistetud karistus tuleb aga liita. Seega tunnistab kohus V.B süüdi

§ 121lg 2 p 2 järgi (juuni 2015.a.

toimunud episoodis) ja mõistab karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust, lugedes kergema karistuse s.o. 6 kuud vangistust kaetuks raskema, s.o. Pärnu Maakohtu 29.07.2015.a. kohtuotsusega mõistetud ära kandmata karistuse 1 aasta 3 kuu ja 28 päevase vangistusega. 07.08.2015.a. episoodis tunnistab kohus V.B süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistab karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 29.07.2015.a.

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 5

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.08.2015.a – 09.08.2015.a, so 2 päeva. Ärakandmisele kuulub karistus 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust. V.B´i karistusasja algust arvata tema kinnipidamisest s.o. alates 01.12.2015.a. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. Seega tuleb V.B-lt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 585 € ja vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 267,60 € ja kohtumenetluses 243,60 €. Anu Tammeniit Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.