← Eesti

1-16-2422/97

Obsah (8)§ 266§ 199§ 120§ 121§ 64§ 68§ 65§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 30. jaanuar 2017 Kriminaalasja number 1-16-2422 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuus

§ 266

lg 2 p 1 - § 25 lg-te 1, 2 § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9, § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 järgi; Nikolai Komkov süüdistuses

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi; Aleksandr Vassiljev süüdistuses

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8, § 202 lg 2 p 2 järgi lühimenetlus Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

  1. august 2016 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav G.Z-i kaitsja Silvi Erro, kannatanu J.B. , kannatanu S.S. Prokurör abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav G.Z, isikukood: XXX, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud Kaitsja Silvi Erro RESOLUTSIOON:
  2. Viru Maakohtu
  3. augusti 2016 otsus jätta muutmata.
  4. Süüdistatav G.Z-i kaitsja Silvi Erro, kannatanu J.B. , kannatanu S.S. apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
  5. Viru Maakohtu 16.08.2016 otsusega mõisteti G.Z osaliselt õigeks

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi esitatud süüdistuses, s.o 02.07.2015-05.07.2015 episoodis (kannatanu O.B. ). Sama kohtuotsusega tunnistati G.Z süüdi: -

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi (sh süüdistuses

§ 266

lg 2 p 1 - § 25 lg-te 1, 2 järgi kvalifitseeritud episoodis) ning mõisteti karistuseks 4 aastat 3 kuud vangistust; -

§ 120

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust; -

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti G.Z-ile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati G.Z 3 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.01.2015 15.01.2015, 17.01.2015 - 18.01.2015, 14.05.2015 - 15.05.2015, kokku 6 päeva, ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 12.08.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistusega – 1 aasta 1 kuu 9 päeva vangistust – ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti G.Z-ile liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 12.08.2015 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus – 1 aasta 1 kuu 9 päeva vangistust – ärakandmisele kuulub 2 aastat 1 kuu 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.10.2015. 2. G.Z-ile esitati järgmised süüdistused. 2.1. G.Z-ile on esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi selles, et tema 16.04.2015 ajavahemikul kella 14.20-15.00, kasutades võtmeid, mis olid varastatud 09.04.2015 korterist aadressil XXX grupis K.V. iga, XXX asuvast ja I.N. le kuuluvast korterist panid toime televiisori maksumusega 279 eurot, sülearvuti Aser maksumusega 40 0 eurot, arvutihiire maksumusega 15 eurot, väärtust omamata rahakoti, milles olid I.N. ja V.N. i nimele IDkaardid, plastikkaart terviserikke kohta V.N. i nimele, SEB panga pangakaardid I.N. ja V.N. i nimele koos väärtust omamata pangakaardi internetparoolidega, varguse, tekitades I.N. le varalist kahju summas 694 eurot. Samuti G.Z ajavahemikul 18.04.2015-19.04.2015 klaasi lõhkumise teel (klaasi vahetamine maksab 67 eurot) XXX juurde pargitud ja A.V. le kuuluvast sõiduautost Saab 9-5 registreerimisnumbriga xxx koos K.V. iga, panid toime seadiste paneeli, millel asusid CD magnetofon, konditsioneer, kütusekulu ja temperatuuri andurid üldmaksumusega 380 eurot, varguse; kahjustasid pakiruumi kaane (vahetus maksab 100 eurot); pakiruumist varastasid kanistri õliga maksumusega 59 eurot; autorehvide pumba maksumusega 15 eurot; sõiduautost varastasid kaks Saab 9-5 logo üldmaksumusega 60 eurot, tekitades A.V. le varalist kahju summas 681 euro. Samuti G.Z ajavahemikul 18.04.2015-19.04.2015 koos K.V. iga XXX juurde pargitud ja V.K. ile kuuluvast sõiduautost Saab 3-9/D, registreerimisnumbriga xxx, juhipoolse ukse lõhkumise teel, panid toime magnetoola maksumusega 400 eurot, varguse, tekitades V.K. ile kahju nimetatud summas. Samuti G.Z 23.04.2015 ajavahemikul kella 07.15-16.10, kasutades A.Z. ile kuuluva korteri aadressil XXX võtmeid, mis olid varastatud ajavahemikul 22.04.2015-23.04.2015 sõiduautost, grupis K.V. iga, panid toime korterist aadressil XXX kuldketi koos „Püha ema“ kuloniga kokku maksumusega 1500 eurot; tualettvee 5Avenwu 30 ml maksumusega 15 eurot; Samsung telefoni maksumusega 15 eurot; meeste habemeajamispardli maksumusega 12 eurot; kehatemperatuuri mõõtmise termomeetri infrapunase kiirgumisega maksumusega 30 eurot; digi-boksi puldi maksumusega 13 eurot; neli kilo OMA pesupulbrit maksumusega kuus eurot; šampooni maksumusega 2 eurot; Palmoliv dušigeel maksumusega 2 eurot; kohvipaki maksumusega 5 eurot; spordikoti maksumusega 15 eurot; ehted (pärlid, kõrvarõngad, ketid) kokku summas 30 eurot; kolm kehtetut passi, abielutunnistuse, abielulahutamise tunnistuse, 2 sünnitunnistused A.Z. i ja tema tütre nimele, mis ei oma materiaalset väärtust, tekitades A.Z. ile varalist kahju üldsummas 1645 eurot. Samuti G.Z ajavahemikul 02.07.2015-05.07.2015, välisukse lukkude lõhkumise teel (ukse ja lukkude vahetus maksab 395 eurot), XXX asuvast ja O.B. le kuuluvast korterist varastas sularaha summas 150 eurot; metallist rahakarbi maksumusega 10 eurot, milles olid mündid summas 70 eurot; seakujulisest rahakarbist münte kokku summas 7 eurot; Sony muusikakeskuse maksumusega 80 eurot; laste tahvelarvuti Archos 101 maksumusega 150 eurot; T-link ruuter maksumusega 16 eurot; televiisor Samsung Smart mõõduga diagonaalis 32 maksumusega 446 eurot, millesse oli paigaldatud modemi kaart maksumusega 35 eurot; naistepotased Nike maksumusega 104 eurot; kodukinoteater Philips maksumusega 200 eurot; telerijalg maksumusega 69 eurot; karp koos elektrikohvikeetjaga maksumusega 20 eurot; elektripuuride komplekt maksumusega 20 eurot; pappkarp, milles olid haamer, ehitusnuga, lapiktangid, kruvikeerajate komplekt kokku summas 30 eurot; Tefal triikraud maksumusega 50 euro; spordi treeningseade maksumusega 150 eurot; Philips tolmuimeja maksumusega 70 eurot; kõrvaklapid maksumusega 300 eurot; Korg süntesaator maksumusega 120 eurot; teeserviis maksumusega 80 eurot; 100 tüki CD-plaate muusika ja filmidega kokku maksumusega 100 euro; kaks pakki naistepardlit Giletre maksumusega 17 eurot, kokku summas 34 eurot; naiste päikeseprillid maksumusega 60 euro; naiste päikeseprillid maksumusega 100 eurot; nõgese šampoon maksumusega 2 eurot; dušilasjoon Nivea maksumusega 15 eurot; massaažikamm maksumusega 3 eurot; massaažikamm maksumusega 2 eurot; massaažikamm maksumusega 2,80 eurot; kümme tükki telefonilaadijaid üldsummas 100 eurot; kaks lauatelefoni Panasonic üldmaksumusega 40 eurot; Omron inhalaator maksumusega 78 eurot; naistebotased Nike maksumusega 80 eurot; meeste sulejope Camel maksumusega 300 eurot; J.B. ja O.B. nimele isikutunnistuste parooli ja koodi kaardid, mis ei oma väärtust; lastepotased Adidas maksumusega 60 eurot; ECG köögikombain maksumusega 34,98 eurot; spordijope Nike maksumusega 98 eurot; mobiiltelefon Nokia C2 maksumusega 60 eurot; mobiiltelefon Nokia maksumusega 25 eurot; naistekampsun Nike maksumusega 20 eurot, tekitades O.B. le varalist kahju üldsummas 3786,78 eurot. Samuti G.Z ajavahemikul 10.07.2015-12.07.2015 sisenes akna lõhkumise teel (klaasi vahetus maksab 45,36 eurot) XXX asuvasse ja V.Z. le kuuluvasse korterisse, kust varastas sülearvuti Pro Apple maksumusega 1199 eurot, mis asus kotis maksumusega 20 eurot; samuti kotis oli kaks Adata mälukaarti, ühe kaardi maksumus 10 eurot, kokku summas 20 eurot; üks mälukaart Creuizser maksumusega 10 eurot, üks mälukaart Cruizser maksumusega 12 eurot; sülearvuti Acer maksumusega 299 eurot; tahvelarvuti Apple iPad-mini maksumusega 240 eurot, mis oli ümbrises maksumusega 20 eurot; mobiiltelefon Nokia Lumia 520 maksumusega 129 eurot, mis oli ümbrises maksumusega 10 eurot; naistekott maksumusega 20 eurot, milles oli rahakott maksumusega 20 eurot, rahakotis olid Swedbank pangakaardid J.Z. ja V.Z. nimele (kaartide vahetus maksab 8,50 eurot), J.Z. nimele ID-kaart (kaardi vahetus maksab 25 eurot), kolm Narva linnaraamatukogu kaarti (taastamine maksab 5,76 eurot); võtmed maksumusega 15 eurot (lukusüdamiku ja võtmete vahetus maksab 14,20 eurot); autovõtmed maksumusega 100 eurot; kaks autosignalisatsiooni pulti summas 250 eurot (kulu seoses auto avamisega ja võtme ümberprogrammeerimine moodustab 50 eurot); autodokumentide ümbris maksumusega 10 eurot; sõiduauto Audi A6, registreerimisnumbriga 492BHK, autodokumendid (registreerimistunnistus, liikluskindlustuse poliis), mis ei oma väärtust ja „roheline kaart“ – taastusmaksumus 16 eurot; kaugjuhtimise teleripult Magic Motin maksumusega 60 eurot; IDkaardi lugeja maksumusega 7,90 eurot; mängukonsool Sony PlayStation Portable maksumusega 159 eurot, milles oli mälukaart maksumusega 21,90 eurot, tekitades Swedbank P&C Insurance kahju üldsummas 3056,26 eurot ja kannatanule V.Z. le kahju üldsummas 130,36 eurot, samuti püüdis varastada LG televiisori maksumusega 1200 eurot, kuid teleri vargust lõpuni viia ei saanud. 3 Samuti G.Z ajavahemikul 07.08.2015-08.08.2015 välisukse luku lõhkumise teel sisenes XXX tänaval asuvasse aiakooperatiivis Elektron aiamajja nr xxx territooriumil J.K. ile kuuluvasse kuuri, kust varastas kaks jalgratast Trek 7300 (maksumusega 450 eurot jalgratas) üldmaksumusega 900 eurot; jalgratta Sarda Eldorado maksumusega 200 eurot; pesemisaparaadi Kärher maksumusega 139 eurot; bensiin muruniiduki Dormak maksumusega 350 eurot; 20-ne liitrilise kanistri maksumusega 10 eurot; 10-ne liitrilise kanistri maksumusega 6 eurot; kanistrites oli bensiini kokku maksumusega 40 eurot; tööriistadega kasti kokku maksumusega 100 eurot, tekitades J.K. ile varalist kahju üldsummas 1745 eurot. Samuti G.Z ajavahemikul 11.08.2015-12.08.2015 vaba juurdepääsu teel grupis Nikolai Komkoviga varastas K.L. ile kuuluva Baotian Tanco 49 motorolleri maksumusega 300 eurot, mis oli pargitud Narvas, Rakvere tänaval maja nr 91 ees, tekitades K.L. ile varalist kahju summas 300 eurot. Samuti G.Z, olles isik, kes 4 kuu jooksul pani toime 8 vargust, taas 12.08.2015 ajavahemikul kella 15.00-16.50 grupis N. Komkoviga, ronis lukustamata akna kaudu XXX asuvasse ja M.B. le kuuluvasse korterisse, kust varastas IP seadme maksumusega 85 eurot; tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab3 maksumusega 353,17 eurot; tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab2 maksumusega 250 eurot; mobiiltelefoni LG maksumusega 250 eurot; mobiiltelefoni iPhone maksumusega 410 eurot; mobiiltelefoni miniExand maksumusega 20 eurot; 0,7 l pudeli Napoleon konjakit maksumusega 85 eurot; pudeli Jeam Beam viskit maksumusega 23 eurot; meeste habeajamisepardli Gilett maksumusega 20 eurot; neli karpi habeajamisžilette, ühe karbi maksumus 15 eurot, kokku maksumusega 60 eurot; karbid naiste žilettidega Gilett Venus maksumusega 18 eurot; meeste tualettvee, neli pudelid dušigeeli, naiste tualettvee, mis ei oma väärtust, kokku vara üldsummas 1574,17 eurot; tekitades Ergo Insurance SE kahju summas 246 eurot ja kannatanule M.B. le varalist kahju summas 475 eurot. 2.2. G.Z-ile on esitatud süüdistus ka

§ 266

lg 2 p 1 - § 25 lg-te 1, 2 järgi selles, et tema ajavahemikul 12.07.2015-15.07.2015, kasutades aadressil XXX asuva korteri võtmeid, mis K.V. varastas 2015 aprillis Narvas, Tallinna maanteel maja nr 42 ette pargitud sõiduautost Audi, registreerimisnumbriga xxx, varguse sooritamise eesmärgil, grupis koos K.V. iga, valdaja tahte vastaselt püüdis siseneda Viktor Kalininile kuuluvasse korterisse aadressil, XXX , kuid ei saanud avada korterilukku. 2.3. G.Z-ile on esitatud süüdistus

§ 120

lg 1 järgi selles, et tema 14.01.2015 kella 09.00 paiku, viibides XXX asuva müügipaviljoni juures, tekkinud isiklike vaenulike suhete pinnal tüli käigus ähvardas tapmisega oma ema S.S. t, kellel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna ta helistas politseisse ja palus abi, millega tekitas kannatanule moraalset kahju. 2.4. G.Z-ile on esitatud süüdistus ka

§ 121

lg 2 p 2 järgi selles, et tema 17.01.2015 kella 17.00 paiku, viibides Narvas, Tiimani 20 asuva Maxima kaupluse ees, isiklike vaenulike suhete pinnal, oma endise elukaaslase E.B. ga tüli käigus, lahkarvamuse põhjal ühise alaealise tütre suhtes, püüdis haarata last E.B. käest kinni, et viia last emalt ära, kuid E.B. takistas seda, mille peale G.Z lõi teda käega vastu kukalt, tekitades kannatanule füüsilist valu ja vigastuse.

  1. Maakohus asus järgmistele seisukohtadele seoses G.Z-ile esitatud süüdistustega. 3.
  2. Kuna G.Z-i kaitsja vaidlustab üksnes 07.08.2015-08.08.2015 varguse episoodi kannatanu J.K. i osas, siis käsitletakse asjaolude all üksnes selles osas maakohtu poolt väljendatut. G.Z mõisteti õigeks üksnes varguse episoodis 02.07.2015-05.07.2015 kannatanu O.B. osas, muud episoodid olid maakohtu hinnangul tõendatud. G.Z-i süüdistuse osas

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 07.08.2015-08.08.2016 episoodi osas märkis maakohus järgnevat. 4 3.1.

  1. Seda, et vargus toimus, kinnitavad eelkõige kannatanu J.K. i ütlused, mille kohaselt on tal AÜ-s Elektron, aadressil XXX suvemaja. 07.08.2015 õhtul sõitis ta tööle, suvilasse jäi abikaasa (J.K. ), kes pärast kella 10.00 õhtul (kella 22.30 paiku) käis väljas prügi viimas, kõik oli korras, s.o sel momendil veel keegi kuuri tunginud ei olnud. Kui ta tööle sõitis, siis olid kuuri lukud terved ja uksed kinni. Järgmisel päeval, 08.08.2015 kella 10.00 ajal hommikul avastas kannatanu, et tema kuuri oli sisse tungitud. Ripplukk puudus, aasadel mingeid lõhkumise jälgi ei olnud, lihtsalt lukk puudus. J.K. avas kuuri ukse ja avastas, et kadunud oli järgmised asjad: jalgratas TREK 7300 kaldus raamiga esiamortisaatoritega ja amortisaatorid sadula all, raami mõõt 19 tolli, sini-halli värvi raam. Jalgratta maksumus 450 eurot; analoogiline jalgratas TREK 7300, aga raami mõõt oli 22 tolli. Hind oli 450 eurot; jalgratas Sarda Eldorado, punane raam, see jalgratas oli lihtsam kui kaks esimest, jalgratta maksumus 200 eurot; survepesur KÄRHER, kollane, must käepide. Mudel 3200 Compact. Selle aparaadi maksumus 139 eurot; muruniiduk töötab käsitsi meetodil, s.o on ise vaja lükata töötamise ajal. Muruniiduki maksumus 350 eurot; 2 kanistrit bensiiniga oktaanarvuga
  2. Üks must 20-liitrine plastkanister. Teine punane 10-liitrine plastkanister. Bensiini hind 40 eurot, 20 liitrise kanistri hind 10 eurot ja 10 liitrise kanistri hind 6 eurot. Peale selle maja juures verandal avastas, et kadunud oli plastkast tööriistadega. Kasti koos tööriistadega maksumuseks hindas kannatanu 100 eurot. Sel moel kokku varastati kannatanu vara kuurist ja majast summale 1745 eurot (k 2, tl 78-84). Kannatanu esitas uurimisasutusele ka jalgrataste soetamist kinnitavad dokumendid (kd 2, tl 8586). 3.1.
  3. Kannatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, mille vaatlusobjektiks oli aiandusüksus nr xxx tn OÜ-s Elektron. Teest ühel pool oli elumaja, teisel pool hoiukoht — metallangaar ja kõikvõimalikud aiataimede istikud. Aiandusüksuse territooriumil on duširuum ning selle taha on paigaldatud kaks kapikest, neist üks oli puitustega. Vaatluse momendil uksed olid kinni, neilt oli võetud DNA proovid. Metallist hoiuangaari vaatlusel oli kindlaks tehtud, et pääs laokohta oli varustatud rippluku aasadega. Murdmisjälgi ei leitud. Vaatlusega ripplukku ei leitud. Maaüksuse vastaspoolel, kus paikneb maja, identifitseerimiseks kõlbulikke kuriteojälgi ei leitud (kd 2, tl 87-95). Ekspertiisiaktist nr 15E-GE1100 nähtuvalt pärines 08.08.2015 sündmuskohalt leitud bioloogiline materjal G.Z-ilt . Võetud proovist saadi DNA täisprofiil, milles on kõik G.Z esinevad alleelid (kd 2, tl 97-103). 3.1.
  4. G.Z ise varguses osalemist ei tunnistanud. Sündmuskohal tema DNA jälgede olemasolu põhjendas G.Z sellega, et ta et võis otsida suvilaühistust, mille nime ei mäleta, oma endist naist, kes peitis end erinevatesse kohtadesse. Seetõttu käis ta erinevates suvilates ja neid otsides võis võõrast suvilast läbi minna ja puudutada mingit kapikest ning sellele sülitada (kd 4, tl 8-22). Maakohtu hinnangul ei ole süüdistatava antud selgitus veenev ega eluliselt usutav. Objektiivselt süüdistatav ei eita võõral territooriumil viibimist, kuid ei suuda anda mõistlikku selgitust, miks ta on sinna tunginud. Kuivõrd G.Z-i DNA jäljed leiti just varguse toimepanemise kohast ning samal ajal puudus G.Z igasugune alus ja vajadus kannatanu kinnistul viibida ning arvestades sealjuures ka G.Z-i varasemat äärmiselt aktiivset kuritegelikku käitumist just erinevate varguste sooritamisel, siis oli maakohtul alus arvata, et G.Z viibis kannatanu kinnistul just varguse toimepanemise eesmärgil. Neil asjaoludel leidis maakohus, et olemasolevad tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime G.Z. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus summas 1745 eurot. Varguse tehioludest nähtuvalt oli tegemist planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid. Sihipärast käitumist näitab ka asjaolu, et varastatud varale ligipääsemiseks oli eemaldatud panipaiga lukk. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata. 5 3.
  5. G.Z-i süüdistuse osas

§ 120lg 1 järgi märkis maakohus järgnevat.

3.2.

  1. Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas tapmisega ähvardamist kinnitavad eelkõige kannatanu S.S. 14.01.2015 antud ütlused. Kannatanu seletas, et elas aadressil XXX , koos abikaasa A.S. i ja poja G.Z-iga. 14.01.2015 kella 09.00 paiku oli oma töökohal (müüs küpsetisi väikeses müügiputkas, mis asub XXX tänava maja nr xxx juures, Narvas). 14.01.2015 kella 09.00 paiku tuli tema juurde tööle poeg G.Z. Ta on töötu, narkomaan ning mitmekordselt kohtu poolt karistatud. Nagu tavaliselt tahtis poeg kannatanult raha saada. G.Z tuli müügiputka juurde, hakkas lukku torkima, üritades sisse pääseda. Sel ajal seisis kannatanu XXX tänava maja nr xxx nurga taga ning jälgis poja tegevust. Kannatanu ei olnud sel ajal müügiputkas, kuna käis WC. Mõne aja pärast G.Z lahkus, tulles umbes 15 minuti pärast tagasi, siis oli kannatanu müügiputkas. Andrei käitus väga väljakutsuvalt, ähvardas kannatanut, kuna vajas raha narkootikumide ostmiseks. Kannatanu kutsus välja politsei. Politseinikud kontrollisid tema dokumente ja lubasid tal ära minna. Hiljem kella 11.00 paiku tuli Andrei jälle tagasi, tõmmates elektrijuhtme välja. Kuna järjekordselt ei andnud kannatanu pojale raha, lõhkus poeg küünarnukiga klaasvitriini, sealjuures karjus kannatanu aadressil ähvardusi: „Noh, „suka“, sulle jäi elada vaid üks nädal“. Kannatanu pidas poja ähvardust reaalselt täidetavaks, kuna nad elasid ühes korteris, aga poeg on töötu, narkomaan. Seepärast kardabki oma elu pärast, kuna ei tea mida temalt oodata. (kd 2, tl 109-111) 3.2.
  2. Kannatanu ütlustega sündmuste käigu osas haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et aadressil Narva, XXX asub väike müügiputka, mis on ette nähtud küpsetiste müümiseks. Müügiputka välisuks asub otsaseina pool, lukul olid nähtavad vigastused (kd 2, tl 113-119). Kannatanu ja süüdistatava ütluseid sündmuste käigu osas kinnitab uuringuakt nr 118T, mis kinnitab, et 14.01.2015 oli G.Z narkojoobes (kd 2, tl 127-136). Hiljem, 21.12.2015, kannatanu muutis oma ütluseid öeldes, et 14.01.2015 oli tal pojaga konflikt, kuid ähvardusi tema aadressil ta ei väljendanud. Kannatanu oli psühhiaatri juures arvel. Tol ajal oli kannatanul kõrgendatud toimunud sündmuste vastuvõtmine ja ta reageeris nendele teravalt. G.Z on tema poeg ja kannatanu teadis, et ta mitte kunagi ei põhjusta temale kahju (kd 4, tl 110-114). 3.2.
  3. Kannatanu esmaseid ütluseid sündmuste käigu osas kinnitavad ka süüdistatava G.Z-i 15.01.2015 ülekuulamisel antud ütlused, kus ta tunnistas oma süüd täielikult ning seletas, et tema ema töötas müügiputkas, mis asub kaubanduskeskuse „1000 pisiasja“ juures. Ta läks 14.01.2015 hommikul ema juurde müügiputkasse, palus temalt raha 10 eurot, kuna oli vaja autot tankida. Ema ütles, et raha ei ole ja et ta ei pöörduks enam kunagi tema poole. Selle tõttu tekkis tema ja ema vahel tüli, ta tõmbas toitejuhtme välja ning lõhkus vitriiniklaasi. Tüli käigus võis emale öelda, et tal jäi elada vaid üks nädal, kuid ta ei mäleta seda, kuna oli metadooni ja revitraali mõju all. G.Z tunnistas oma süüd täielikult (kd 2, tl 144-149). Hilisemal ülekuulamisel 30.11.2015 süüdistatav oma süüd enam ei tunnistanud, öeldes, et tegemist oli ainult riidlemisega ja konkreetset ähvardust ei olnud (kd 4, tl 8-22). Kohtumenetluses G.Z oma süüd ei eitanud. 3.2.
  4. Maakohtu hinnangul ei ole süüdistatava 30.11.2015 ja kannatanu 21.12.2015 antud ütlused usaldusväärsed. Ilmselgelt on tegemist olukorraga, kus ema soovib oma ütlustest loobuda, eesmärgiga vähendada oma poja vastutust toimepandud rikkumise eest. Sellist seisukohta kinnitab eelkõige 14.01.2015 kell 11.25 politseisse tehtud telefonikõne stenogramm, millest järeldub, et kannatanu helistas oma ülemusele, et teavitada kioski ründamisest. Kioski omanik helistas omakorda politseisse, kuna talle oli kõnest jäänud mulje, et kannatanu on hirmunud (kd 2, tl 125). Ei ole usutav, et kannatanu helistas oma tööandjale ja väljendas toimuva pärast hirmu, kui tal reaalselt mingit hirmutunnet ei olnud. Fakti, et süüdistatav võib ärritunud olekus käituda agressiivselt ning teisi isikuid ähvardada, kinnitavad ka E.B. 17.01.2015 ütlused, milles ta väidab, et nädala eest saatis G.Z talle 6 SMS-ga ähvarduse, et tapab ta. Sealjuures ütles E.B. , et G.Z võib seda teha (kd 2, tl 157) Sellest järeldas maakohus, et G.Z-ile on konfliktsituatsioonis iseloomulikuks käitumiseks teiste inimeste tapmisega ähvardamine ning tapmisähvardused on edastatud viisil, et kannatanud kardavad ja tunnevad hirmu. 3.2.
  5. Tuginedes kannatanu ja süüdistatava varasematele, samuti E.B. ütlustele ning kõne stenogrammile ja sündmuskoha vaatlusele, leidis maakohus, et antud juhul on leidnud tõendamist, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas toimus süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt ning selle käigus ütles G.Z kannatanule, et tal on jäänud elada vaid üks nädal. 3.2.6.

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo tunnusteks on esiteks ähvardamistegu ning teiseks alus karta ähvarduse täideviimist. Antud juhul on eelkõige kannatanu S.S. 14.01.2015 ja G.Z-i esimeste ütlustega tuvastatud, et süüdistatav ütles konflikti käigus kannatanule, et viimasel on jäänud elada vaid üks nädal. Sündmuste üldist konteksti (st eelnevalt kannatanu töökohaks oleva kioski ukse muukimine, kannatanult raha nõudmine ning eitava vastuse saamisel kannatanu juuresolekul vitriinklaasi lõhkumine) arvestades on taoline sõnum ilmselgelt ähvardus kannatanut tappa. Sealjuures nähtub kannatanu ütlustest, et ta tajuski süüdistatava tegevust, kui reaalset ohtu oma elule. Süüdistatava varasema käitumise tõttu arvas ta, et G.Z võib käituda ettearvamatult. Fakti, et kannatanut valdas sündmuste ajal hirmutunne, kinnitab kioski omaniku telefonikõne politseisse. Nimetatud kõnes viitab helistaja otseselt asjaolule, et kannatanu on hirmul. Eelnevast tulenevalt on igati mõistetav, et kannatanul oli küllaldaselt alust arvata, et G.Z võib ähvarduse täide viia. Siinkohal märkis maakohus veelkord, et reaalse ohutunde olemasolu tõendavad üheselt pöördumised politseisse. Objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivse koosseisu osas märkis maakohus, et G.Z pidi ise väga hästi mõistma, et kannatanul on põhjust karta tema ähvarduste täideviimist. Arvestades tema poolt kasutatud väljendit, mis sisaldas konkreetset ähvardust lõpetada kannatanu elu ning asjaolu, et see oli esitatud samal ajal kannatanu töökoha vitriinklaase lõhkudes ehk vägivalda demonstreerides, siis võib järeldada, et G.Z-i eesmärk oligi kannatanut hirmutada ja luua situatsioon, kus ta arvaks, et süüdistatav võib oma ähvarduse täide viia. G.Z pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. G.Z teadis ja tahtis või vähemalt möönis, et S.S. võtab tema ähvardusi reaalsena. 3.3. G.Z-i süüdistuse osas

§ 121lg 2 p 2 järgi märgib maakohus järgmist.

3.3.

  1. Kannatanu E.B. on 17.01.2015 andnud ütlusi, et 17.01.2015 kella 17.00 paiku viibis koos oma tütre J. ga kaupluses Maxima XX, aadressil Tiimanni 20, Narva. Seal kohtus J. isa ja oma endise abikaasa G.Z-iga, kellega abielu oli lahutatud rohkem kui aasta tagasi. Andrei palus temalt luba tütrega rääkiga. Kannatanu lubas, aga kui Andrei hakkas tütart õue viima, sai ta aru, et Andrei tahtis tütart ära viia. E.B. hakkas Andreid jälitama ja tütart ära võtma. Tütar karjus ja nuttis. Andrei pani tütre kukile istuma ning üritas ära joosta. E.B. hakkas karjuma, et kutsub politsei välja. Andrei peatus ja tuli tema juurde. E.B. võttis tütre käest kinni, üritas teda ära võtta, aga Andrei pigistas jõuga tütre kätt. Tütar karjus, et temal oli valus. Seejärel Andrei lasi tütre lahti ning lõi kannatanut käega vastu kukalt, tekitades talle füüsilist valu. Samuti G.Z rääkis, et võtab noa ja lööb teda noaga, kuid E.B. nuga ei näinud. Sel hetkel märkas, et läheneb sõiduauto BMW. Kannatanu hakkas karjuma ja abi kutsuma. Autost tuli välja noormees ning küsis, mis juhtus. G.Z ütles vastuseks, et kõik on normaalne, tegemist on peretüliga ning abikaasa ei anna tütart. Noormees kutsus kannatanu palvel politsei välja. G.Z jooksis enne politsei saabumist ära. Samuti nädal tagasi saatis Andrei kannatanule SMS-sõnumi ähvardusega, et tapab tema 18.08.
  2. (kd 2, tl 154-157) 3.3.
  3. Asitõendite vaatlusprotokollides on fikseeritud 17.01.2015 kell 16.52 ja kell 17.05 politseisse helistamised koos stenogrammidega (kd 2, tl 161-168). Kõnedest nähtuvalt helistas 7 juhuslik mööduja politseisse, kuna nägi, et üks meesterahvas tahab naiselt last ära võtta ning mees tahtis kallale minna. Juhuslikuks möödujaks olnud D.B. selgitas ülekuulamisel, et 17.01.2015 ta sõitis koos sõber J.P. iga ja kahe neiuga sõiduautoga BMW kaupluse Maxima XX taga aadressil Tiimanni 20, Narva. Ukseklaas oli natuke alla lastud ja kuulsid, et karjus umbes 5-aastane väike tüdruk. Tema lähedal seisis 2 täisealist inimest, kes rääkisid kõrgendatud häälega. Kuna tunnistaja ei saanud jääda ükskõikseks hüsteerikasse sattunud väikese lapse suhtes, peatas auto, avas ukse ning küsis, mis juhtus. Meesterahvas vastas, et tegemist on peretüliga ja et abikaasa ei anna last. Tunnistaja ütles meesterahvale, et probleemi nii ei lahendata, meesterahvas keeras lihtsalt ringi ja läks ära. Naisterahva palvel kutsus välja politsei. Nad panid tüdruku autosse istuma, et ta rahuneks. Tunnistaja, J.P. ja tüdruku ema jäid politseid ootama. Tunnistaja ei näinud, et meesterahvas oleks naist löönud, kuid naine ise väitis, et meesterahvas lõi teda (kd 2, tl 175179). Seega haakuvad tunnistaja ütlused kannatanu esitatud sündmuste käiguga. 3.3.
  4. Sündmuskohale läinud politseiametnik D.M. selgitas, et kohale jõudes olid seal 2 noormeest, kes selgitasid, et sõitsid autoga ja nägid, et meesterahvas peksis julmalt naist ning nende kõrval viibis väike tüdruk. Need noormehed jooksid autost välja, päästsid naisterahva peksmisest. Naist peksnud meesterahvas jooksis kohe ära. Noormeeste sõnul oli see meesterahvas vastutusvõimetu ja väga agressiivne (kd 2, tl 169-173). D.M. i ütlustest järeldub, et kannatanu esitas ka vahetult sündmuskohale saabunud politseiametnikule analoogse sündmuste kirjelduse, sh löömise fakti osas. 3.3.
  5. 18.01.2015 ülekuulamisel süüdistatav G.Z tunnistas oma süüd ning seletas, et 16.01.2015 leppisid E. ga kokku, et järgmisel päeval ostab tütrele mänguasja. 17.01.2015 helistas G.Z E. le umbes tund aega enne seda, kui politseinikud ta kinni pidasid, s.o õhtul umbes pool viis. Sel päeval, s.o 17.01.2015 kella 16.00 paiku, helistas poja ja E. telefoninumbrile. Kontakti saada ei õnnestunud. Seetõttu otsustas minna maja juurde, et teada saada, mis juhtus. Teel astus kauplusse, et sigarette osta. Kaupluse väljapääsu juures kohtas J. t ja nende ühist tütart J. t. Täpsustas, et said kokku just kaupluses ja rääkis tütrega Ženja juuresolekul. E. G.Z-iga ei rääkinud. G.Z hakkas koos tütrega liikuma klaastaara vastuvõtupunkti suunas ning pani tütre kukile istuma. E. jooksis nende suunas ning rääkis, et annaks tütre temale. G.Z hakkas E. le vastuseks ütlema, et nad leppisid ju kokku, et lähevad mänguasju ostma, kuid E. hakkas J. t riietest kinni võttes G.Z-i kaelast maha tirima. G.Z asetas lapse maha ja E. hakkas tirima jõuga last kättpidi enda suunas. E. hakkas temale rääkima, et ta oli alkoholijoobes, seepärast ei anna G.Z-ile tütart. E. hakkas valjusti üle terve tänava karjuma, et ta ei saa last ja jätkas lapse kättpidi tirimist. J. hakkas nutma valu või hirmu pärast või selle pärast, et ema karjus. Et E. lõpetaks karjumise ja J. kättpidi tirimise, andis ta E. le võmmu kuklasse, s.o lõi teda käega vastu kukalt. Ütles, et ta rahuneks, kuid E. ei rahunenud, jätkas tema solvamist ning valjusti karjumist. Siis ütles G.Z talle, et kutsub välja politsei ning läks politseijaoskonna suunas. Sel hetkel sõitis juurde must sõiduauto BMW, autost tuli välja keegi meesterahvas püstoliga, vinnastas relva, suunas relva G.Z-i poole ja ütles, et kui ta ära ei lähe, siis tal tekivad probleemid. G.Z lõi enda sõnul E. t nõrgalt, tegi seda, sest tahtis, et ta lõpetaks karjumise ning temalt tütre äravõtmise (kd 2, tl 188-195). Hiljem ütles G.Z, et see polnud löömine, et ta vaid pani käe ümber kannatanu kaela (kd 4, tl 8-22). Samale positsioonile jäi ta ka kohtumenetluses. Seega süüdistatav ei eita füüsilise kontakti toimumist, kuid on hilisemates ütlustes asunud löömist eitama. Samas ei ole ta esitanud ühtki loogilist selgitust, miks ta on oma ütluseid löömise osas muutnud. Kannatanu ütlused on samas olnud aga järjepidevad ning need haakuvad sündmuskohale saabunud tunnistajate ütlustega. 3.3.
  6. Maakohtu hinnangul on tunnistaja D.B. i antud ütlused kannatanu E.B. löömise kohta lubatavad, kuna ütluste sisuks on E.B. lt vahetult enne rääkimist tajutud löömise fakti 8 kirjeldamine. Et E.B. oli toimunud sündmuse mõju all kinnitab asjaolu, et tunnistaja saabus sündmuskohale hetkel kui süüdistatava ja kannatanu vaheline konflikt veel kestis ning kannatanu rääkis talle toimunust koheselt. Seega on tunnistaja ütluste näol tegemist lubatava tõendiga KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses. 3.3.
  7. Neil asjaoludel luges maakohus tõendatuks, et süüdistatav lõi süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanut käega vastu kaela. Sealjuures on kannatanu öelnud, et tundis löögi tagajärjel valu. Ka keskmisele mõistlikule kõrvaleseisjale tundub reaalne, et löömine vastu kaela, võib põhjustada kannatanule valutunde. Valu tundmine on subjektiivne nähtus ning erinevatel isikutel erinevalt tunnetatav. G.Z-i tegevuses on tuvastatud

§ 121

lg 1 teise alternatiivse koosseisuteo – kehaline väärkohtlemine – objektiivsed tunnused. Toime pandud vägivalla akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Lüües kannatanut käega vastu kukalt, sai süüdistatav väga hästi aru, et põhjustab sellega kannatanule valu ning võimalik, et ka tervisekahjustusi. Seega valu tekitamise osas oli süüdistataval vähemalt otsene tahtlus ning tervisekahjustuse põhjustamise osas vähemalt kaudne tahtlus. Ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. Kõike eelöeldut arvestades on maakohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistatav oli süüdistuses märgitud ajal Narvas, Tiimanni 20 asuva poe juures ja lõi tahtlikult kannatanut, mille tulemusena kannatanu tundis valu. G.Z-i tegevuses on tuvastatud

§ 121

lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, s.o tahtlik teise inimese valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kuivõrd kannatanuks on G.Z-i endine abikaasa, on tegemist lähisuhtes toimepandud vägivallaga, mistõttu tuleb G.Z-i tegevus kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 2 järgi.

3.

  1. Karistuse osas märkis maakohus järgnevat. 3.4.
  2. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. G.Z on korduvalt, s.o 5-l korral, kriminaalkorras karistatud ja seda eelkõige varavastaste kuritegude eest. Eelnevate kohtuotsustega on karistuseks mõistetud vangistust. Karistuse liigi valimise osas oli maakohus seisukohal, et süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on nad jätkanud kuritegude toimepanemist. Võttes lisaks eelnevale arvesse ka kuritegude raskust ning episoodide paljusust, on maakohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik süüdistatavale kohaldada karistusena vangistust. 3.4.
  3. G.Z-i karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus, et G.Z on osaliselt tunnistanud oma süüd talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises. Samas ei nähtu aga tema käitumisest, et ta reaalselt kahetseks kuritegude sooritamist. Kahetsuse puudumisele viitab ka episoodide paljusus. Võttes arvesse toimepandud varguste episoodide arvu (9 episoodi) ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, samuti G.Z-i varasemat korduvat karistatust samalaadsete tegude eest, on maakohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on maksimaalne. Viie episoodi puhul oli tegemist varguse toimepanemise eesmärgil sissetungimisega (või sissetungimise katsega) eluruumi. Taolist võõrastesse eluruumidesse sissetungimist tuleb käsitleda eriti taunimisväärse käitumisena, kuivõrd lisaks otsese materiaalse kahju tekitamisele rikutakse sellega olulisel määral ka kannatanute õigust kodu puutumatusele ning tungitakse isikute privaatsfääri. Samas tuleb kergendava asjaoluna arvestada, et G.Z on osaliselt tunnistanud kuritegude toimepanemist, mistõttu on põhjendatud karistus maksimaalsest mõnevõrra väiksemas määras. 9 Maakohus pidas põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. 3.4.
  4. Kannatanu kehalise väärkohtlemise (

§ 121

lg 2 p 2) tehioludest lähtuvalt (üks löök ning selle tagajärjel ei tekkinud kannatanul tervisekahjustusi) on maakohtu hinnangul tegemist kuriteoga, mille raskus on etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis pigem lähedane minimaalsele. Samas tuleb aga

§ 58

p-st 13 lähtuvalt arvestada karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemist alaealise juuresolekul, st oma lapse nähes. Neil asjaoludel pidas maakohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1-aastast vangistust. 3.4.4.

§ 120

järgi kvalifitseeritud kannatanu ähvardamise osas leidis maakohus, et tegemist on süüteoga, mille raskus on alla keskmise määra. Kõnealuse episoodi osas ei esine ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning maakohus mõistis G.Z-ile ähvardamise toimepanemise eest karistuseks 2 kuud vangistust. Maakohus kohaldas karistuse mõistmisel ka

§ 68lg 1, § 64 lg-t 1, Kr

MS § 238 lg-t 2,

§ 65lg-t 1. 3.5. Tsiviilhagide osas märkis maakohus järgnevat. 3.5.1. Kr

MS § 310 lg 2 sätestab, et juhul, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Tulenevalt G.Z-i õigeksmõistmisest O.B. ga seotud episoodis, jättis maakohus O.B. tsiviilhagi läbi vaatamata. 3.5.

  1. Tulenevalt TsMS § 423 lg 1 p 13 ei saa kohus vaadata läbi tsiviilhagi, mille läbivaatamiseks puudub kohtul pädevus. Kuivõrd kriminaalmenetluse raames saab arutada üksnes kannatanu esitatud tsiviilõiguslikke nõudeid, puudus antud juhul maakohtul pädevus vaadata läbi Swedbank P&C Insurance AS tsiviilhagi 3056,12 euro nõudes; Ergo Insurance SE tsiviilhagi 246 euro nõudes ning AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali tsiviilhagi 206,17 euro nõudes. Juhindudes KrMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 ning TsMS § 423 lg 1 p-st 13 jättis maakohus nimetatud tsiviilhagid läbi vaatamata. 3.5.
  2. A.Z. esitas tsiviilhagi summas 1645 eurot. Hagis on märgitud, et 23.04.2015 varastati korterist XXX hagejale kuuluv kuldkett maksumusega 1500 eurot ning dokumendid. Kahju on kokku 1645 eurot. Varastatud esemete täpne loetelu ja väärtus kajastub ka kannatanu ülekuulamise protokollis. Maakohus tuvastas, et teo pani toime G.Z. Vargusega rikuti kannatanu omandit ning tekitati seeläbi kannatanule kahju. Kannatanu poolt esitatud kahjunõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega. Süüdistatav vaidles nõude suurusele vastu öeldes, et ta nimetas politseile pandimaja aadressi, kuhu ta keti viis, kuid ei mõista, miks politsei seda ei tagastanud. Maakohtu hinnangul ei vabasta taoline vastuväide süüdistatavat kohustusest hüvitada kannatanule vargusega tekitatud kahju. Kannatanul puudus kohustus teha ise täiendavaid kulutusi varastatud esemete tagasi saamiseks (st pandimajast välja ostmiseks) isegi juhul, kui talle sai uurimise käigus teatavaks, et temalt varastatud ese asub pandimajas. Hoolimata taolisest asjade käigust, on kannatanul õigus esitada kahjunõue süüdistatava vastu, st isiku vastu, kelle tegevuse tagajärjel tema omandiõigust rikuti. Juhul, kui süüdistatavale oli teada, et varastatud kett on pandimajas, pidanuks ta ise tegema jõupingutusi keti väljaostmiseks ja kannatanule tagastamiseks. Ainult sellisel juhul saaks rääkida tsiviilõiguslikust vastutusest vabanemisest. Muus osas ei ole süüdistatav kannatanu hagile vastu vaielnud. Maakohus asus seisukohale, et põhjendatud on tsiviilhagi välja mõista süüdistatav G.Z-ilt. 3.5.
  3. V.Z. esitas tsiviilhagi summas 130,36 eurot. Hagis on märgitud, et 10.06.201512.06.2015 toimus tema korterist XXX vargus, millega tekitati kahju summas 3186,62 eurot. Kindlustus kompenseeris sellest 3056,26 eurot ning kannatanu taotleb temale hüvitamata 130,36 euro väljamõistmist süüdistatavalt. Varastatud esemete täpne loetelu ja väärtus kajastub 10 ka kannatanu ülekuulamise protokollis. J.K. esitas tsiviilhagi summas 1745 eurot. Hagis on märgitud, et ajavahemikul 07.08.2015-08.08.2015 varastati luku avamise teel XXX asuvast panipaigast kolm jalgratast, pesuaparaat ning muruniitja ja pleed. Varastatud esemete täpne loetelu ja väärtus kajastub ka kannatanu ülekuulamise protokollis. A.V. esitas tsiviilhagi summas 681 eurot. Hagis on märgitud, et kl 10.50 avastas, et tema auto esiukse aken on katki löödud ja autost on varastatud esipaneel ja pakiruumist kanister õliga. Varastatud esemete ja kahju täpne loetelu kajastub ka kannatanu ülekuulamise protokollis. Otsusest nähtuvalt varastati kannatanutele kuuluvat vara tsiviilhagis märgitud ulatuses. Maakohus luges tõendatuks, et hagide aluseks olevad vargused pani toime G.Z. Vargusega rikuti kannatanute omandit ning tekitati seeläbi kannatanutele kahju. Kannatanute poolt esitatud kahjunõuete suurused on tõendatud kannatanute ütlustega. Hagid tuled välja mõista süüdistatav G.Z-ilt. 3.5.
  4. M.B. esitas tsiviilhagi summas 475 eurot. Hagiavalduse kohaselt tungiti 12.08.2015 hageja korterisse aadressil XXX ning varastati teleri IP seade, tahvelarvutid, mobiiltelefonid, alkohol, parfüüm ja muu vara kogusummas 1476,17 eurot. Kindlustus kompenseeris selle osaliselt ning osa varast sai kannatanu kohtueelse menetluse raames tagasi. Kannatanu taotleb temale hüvitamata 475 euro väljamõistmist süüdistatavatelt. Varastatud esemete täpne loetelu ja väärtus kajastub kannatanu ülekuulamise protokollis. Maakohtu otsusest nähtub seni hüvitamata summa. Eelnimetatud punktis märgitud põhjendustel on maakohus lugenud tõendatuks, et hagi aluseks oleva varguse panid toime G.Z ja N. Komkov. Vargusega rikuti kannatanu omandit ning tekitati seeläbi kannatanule kahju. Kannatanu poolt esitatud kahjunõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega ning süüdistatavad nõude suurusele vastu vaielnud ei ole. Eelnevast lähtuvalt oli maakohus seisukohal, et M.B. hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 475 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajatelt – süüdistatavatelt G.Z-ilt ja N. Komkovilt solidaarselt. Apellatsioonid
  5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palus tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista G.Z osaliselt õigeks

§ 120lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 8, s.o 07.08.2015-08.08.2015 episoodis.

Tühistada maakohtu otsus A. Serjegevi vastu esitatud tsiviilhagide osas, kuna need kuuluvad tõendamisele tsiviilkohtumenetluses. Lisaks taotletakse apellatsioonis karistuse kergendamist seoses sellega, et G.Z ei ole süüdi

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 8 (07.08.201508.08.2015 episood) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Võtta arvesse, et G.Z on invaliid (70%), tal on 2 alaealist last ning ta on leidnud töökohta, vabanenud narkosõltuvusest ja lubab uusi kuritegusid mitte sooritada. 4.1. 07.08.2015-08.08.2015 varguse episoodi osas märgib kaitsja, et G.Z ise ei tunnista seda, et ta pani varguse toime ning see ei tulene ka kannatanute ütlustest. Samuti ei ole mitte ühtegi teist objektiivset tõendit, mis viitaks sellele, et varguse pani toime G.Z. Asjaolu, et sündmuskohal oli leitud apellandi bioloogiline materjal, on apellant selgitanud sellega, et ta võis otsida suvilaühistust oma endist naist (E.B. ), kes peitis end erinevatesse kohtadesse. Apellant seletas, et E.B. käis igal suvel kõnealuses suvilas puhkama. G.Z võis naist otsides suvilast läbi minna ja puudutada mingit kapikest, samuti sellele sülitada, vms. Apellant ei eita seda, et ta küll võis sündmuskohal viibida, kuid mitte varguse toimepanemise eesmärgil. Samuti ei saa järeldada, et G.Z oli suvilas just varguse toimepanemise ajal. Ta võis suvilast läbi minna kas enne või pärast varguse toimepanemist ja jätta sinna oma bioloogilise materjali. Ükski asjaolu, et apellandile kuuluv bioloogiline materjal oli leitud sündmuskohal ei saa tõendada seda, et 07.08.2015-08.08.2015 G.Z pani toime varguse XXX tänaval 11 asuvas aianduskooperatiivis Elektron aiamaja nr xxx territooriumil. Asjaolu, et apellant on pannud toime vargusi varem, ei tähenda automaatselt seda, et ta on süüdi kõnealuse kuriteo toimepanemises. 4.2.

§ 120episoodi kohta S.S.

osas märgitakse apellatsioonis, et S.S. on juba 10 aastat psühhiaatri juures arvel. Tõenäoliselt, kuna inimesel on pidevad psüühilised häired, võib ta stressi mõju all hinnata olukorda ebaõigesti. Seetõttu kaitsja ei näe põhjust pidada S.S. hiljem (21.12.2015) antud ütlusi ebausaldusväärseteks. Uuringuakt nr 118T kinnitab, et 14.01.2015 oli G.Z narkojoobes. Vastavalt 15.01.2015 apellandi poolt antud ütlustele, 14.01.2015 poja ja ema vahelise tüli käigus võis ta emale öelda, et emal „jäi elada vaid üks nädal“, kuid ta ei mäleta seda, kuna oli metadooni ja revitraali mõju all. Kaitsja on arvamusel, et ei saa väita, et G.Z on oma süüd täielikult tunnistanud, kuna ta oli narkootikumide mõju all ja ei mäleta, mida ta täpselt ütles ja mida meeles pidas. 30.11.2015 apellandi ülekuulamisel ütles ta, et tegemist oli ainult riidlemisega ja konkreetset ähvardust ei olnud. See on kooskõlas S.S. 21.12.2015 antud ütlustega, kus ta ütles, et G.Z on tema poeg ja S teadis, et ta mitte kunagi ei põhjusta temale kahju. Kaitsja on arvamusel, et asjaolu, et S.S. helistas oma ülemusele, on väga kaugel sellest, et kinnitada, et tema poeg on ähvardanud ema tapmisega. Tõenäoliselt, S.S. võis olla hirmutatud, sest poeg käitus ebaadekvaatselt, kuna ta oli narkootikumi mõju all. See, et S.S. tundis hirmu, ei tähenda seda, et ta tundis hirmu selle pärast, et mõtles, et tema poeg kavatses teda tappa. S.S. helistas oma ülemusele selleks, et teavitada kioski ründamisest, kuna Sergei lõhkus küünarnukiga klaasvitriini, millega tekitas kioski omanikule varalist kahju. Kui S.S. omanikule sellest ei teavitaks, siis vastutaks ta ise lõhutud klaasvitriini eest, kuna tema oli tol ajal tööl. Kaitsjal on kahtlus ka selles, et apellandi väljendit „sul jäi elama üks nädal“ võib tõlgendada kui ema tapmisega ähvardamist, võttes neid sõnu tõsiselt eriti olukorras, kus apellant oli narkojoobes ja ei saanud on tegudest aru. Samuti on raske siinkohal seostada ka S.S. hirmu oma elu eest tol samal hetkel, kuna väljend „sul jäi elada üks nädal“ ei tähendanud seda, et G.Z kavatses tappa oma ema kohe sündmuskohal. Seetõttu S.S. hirm ei olnud tol hetkel seotud hirmuga oma elu eest, kuid pigem ta oli ehmatatud, et poeg muutus agressiivseks. Apellant oli narkojoobes ja on ilmselge, et ta käitus ebaadekvaatselt. Kaitsja arvamusel S.S. l ei olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Asjaolud viitavad sellele, et asjaosaliste vahel oli üksnes konflikt. 4.3. Kaitsja leiab, et G.Z-i süüd

§ 121lg 2 p 2 järgi tõendatakse ainult E.B.

ütlustega, millistest püüdis kannatanu hiljem loobuda, esitades enne kohtuistungit maakohtule avalduse, milles palus kohut lõpetada kriminaalmenetlus G.Z-i suhtes, kuna temal ei ole G.Z-ile pretensioone ja füüsilist valu G.Z temale tekitanud ei olnud. Kõnealune avaldus on olemas kriminaalasja materjalides, kuid tundub, et see jäi maakohtu tähelepanuta. Asitõendi vaatlusprotokollist on näha, et D.B. kutsus politsei isegi kaks korda, kuid seda, et tegemist on füüsilise vägivallaga või kehalise väärkohtlemisega ta mitte kordagi ei öelnud. Tunnistaja ise ei saanud aru, mis toimus. Politseile helistas seepärast, et seda palus E.B. . Protokollist on näha, et kui tunnistaja kutsus politsei esimest korda, G.Z läks juba ära, millest tunnistaja teatas ka politseile telefoni teel. Politsei samuti ei saanud aru, mis toimus ja küsis tunnistajalt „milleks teile politsei vaja on?“, millele tunnistaja vastas, et tegemist on peretüliga või midagi sellist. Sellest, et keegi kasutas füüsilist jõudu, D.B. ei rääkinud. Kaitsja on arvamusel, et G.Z ei saa mõista

§ 121lg 2 p 2 järgi süüdi, kuna tema süü ei ole tõendatud.

Nii G.Z kui ka hiljem E.B. , pärast konflikti, eitasid löömise ja kehalise väärkohtlemise fakti. Seda, et G.Z kasutas E.B. suhtes füüsilist jõudu või teda lõi, ei kinnita ka tunnistajate ütlused, kuna tunnistajad ei näinud, et G.Z lõi E.B. t või pani käe ümber tema kaela. Samuti E.B. ei pöördunud haiglasse. Seda, et E.B. sai mingeid 12 kehavigastusi (nt hematoome) kehalise väärkohtlemise tõttu tuvastatud ei ole. Samuti E.B. kategooriliselt keeldus haiglasse minemast, selgitades seda sellega, et tal ei olnud mingeid kehavigastusi. 4.4. Kaitsja leiab, et on oluliselt rikutud ka kriminaalmenetlusõigust tulenevalt KrMS § 237 lg-st 3, sest 10.06.2016 istungil olid kohal ka kannatanud, kuid sõna nad ei saanud. Tegemist on menetlusõiguse rikkumisega, kuna kannatanud oleksid saanud selgitada, miks G.Z ei ole

§ 121lg 2 p 2 ja § 120 järgi kvalifitseeritavaid tegusid toime pannud.

Olemas on E.B. avaldus, kus ta palub mitte G.Z süüdi tunnistada, sest kannatanu ei tundnud füüsilist valu. Maakohus on jätnud avalduse tähelepanuta. Tegemist on KrMS § 338 p 4 ja § 339 lg 2 rikkumistega. 4.

  1. G.Z-ilt mõisteti välja tsiviilhagid kannatanu A.Z. i, V.Z. , J.K. i, A.V. ja solidaarselt N. Komkoviga ka M.B. kasuks. Apellant on arvamusel, et kohtuotsus tsiviilhagide osas tuleb tühistada, kuna tsiviilhagid kuuluvad tõendamisele tsiviilkohtumenetluses. Praegusel hetkel ei ole tõendatud kannatanutele tekitatud tegeliku kahju suurus (ei ole esitatud tšekke või muud asja väärtust tõendavaid dokumente). Samuti märgib apellant, et ei ole arusaadav, mis põhjusel määras maakohus G.Z-ile raskema karistuse kui N. Komkovile, vaatamata sellele, et neid mõisteti süüdi sama sätte järgi ja G.Z on vähem varguste episoode. Samuti N. Komkov oli varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, G.Z aga 5 korda. Prokurör võttis seda arvesse ja palus määrata G.Z-ile kergemat karistust, kui maakohus seda tegi. 4.
  2. Süüdistatava kaitsja esitas ka apellatsioonkaebuse täienduse, milles toob välja, et pärast apellatsioonkaebuse esitamist teatas süüdistatav, et 2016 juuni lõpus vahi all viibides tunnistas A.V. talle jalutuskäigu ajal, et pani toime vara varguse aiandusühistust Elektron ajamajast nr xxx, mis kuulub kannatanu J.K. ile. Jalutuskäigus ajal selgitas A.V. ka varguse üksikasju. Nimetatud asjaolust ei olnud maakohus teadlik.
  3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka kannatanu J.B. , kes palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista G.Z õigeks süüdistuses

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Samuti vähendada süüdistatava karistust. Kannatanu leiab, et maakohtu otsus on ebaseaduslik, põhjendamatu ning kuulub tühistamisele. J.B. toob välja, et ta võis oma tegevusega G.Z provotseerida, sest kui ta poleks karjunud ja tütart enda poole tõmmanud, siis ei oleks midagi juhtunud. Mingit valu ta ei tundnud, kuna tal oli jope ja sviiter seljas. Tunnistajad ei saanud näha, et G.Z kannatanut lõi. Kui politsei kutsuti, siis esimene kord ei saanud politseigi aru, miks teda välja kutsutakse. Tegelikku sündmuste käiku on J.B. uurijale kirjeldanud. Kuna apellant ei saanud maakohtus sõna, siis ei saanud ta selgitada tegelikult toimunut. Lisaks märgitakse apellatsioonis, et G.Z-ile määratud karistus on liiga karm, kui võrrelda G.Z-i karistust N. Komkovile mõistetud karistustega. Maakohus ei võtnud arvesse, et süüdistatav kahetses tehtut, ei viinud uurimist eksitusse ja andis esitatud süüdistuste kohta põhjalikke ütlusi. Esinevad alused karistuse kergendamiseks – 2 alaealist last, 70% töövõimetus, töökoha olemasolu. 6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka kannatanu S.S. , kes palub tühistada maakohtu otsuse, mõista süüdistatav G.Z õigeks

§ 120

lg 1 ja

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning süüdistuse osa

§ 199lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi selgitada välja.

Samuti taotletakse G.Z-i karistuse vähendamist. Maakohus on valesti hinnanud faktilisi asjaolusid ning valesti kvalifitseerinud süüdistatava tegevuse. G.Z-i poolt tehtud ähvardusi kannatanu tõsiselt ei võtnud. Kannatanu ei kartnud, sest nad elavad ühes korteris süüdistatavaga. S.S. kutsus politsei, sest süüdistatav segas ta töö tegemist ning inimeste ees oli häbi. Maakohtus tahtis S.S. selgitada toimunut, kuid 13 talle ei antud sõna. Sama olukord oli J.B. ga. Samuti peab S.S. G.Z-ile mõistetud karistust liiga karmiks. Apellandile jääb arusaamatuks, miks on G.Z-i karistus

§ 199lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi raskem kui teistel süüdistatavatel.

S.S. toob välja täpselt samad asjaolud, mis J.B. , miks peaks kergendama G.Z-ile mõistetud karistust.

  1. Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2016 määrusega võeti süüdistatav G.Z-i kaitsja ning kannatanute J.B. ja S.S. apellatsioonid menetlusse ning anti menetluse pooltele õigus esitada oma kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 28.12.
  2. Prokurör täiendavaid seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  3. Ringkonnakohus, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsioonidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 kohaselt jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Tulenevalt esitatud apellatsioonide sisust ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsuses esitatud põhjalikke motiive ja järeldusi oluliselt korrata ja täiendada.
  4. Apellatsioonidest nähtuvalt vaidlustatakse osaliselt süüdistatava G.Z-i süüküsimust mõningates kuritegudes, samas võib apellatsioonidest välja lugeda, et olulisel kohal on ka süüdistatavale maakohtu otsusega mõistetud karistuse kergendamise taotlus.
  5. Maakohtus on G.Z nõustunud asja arutamisega lühimenetluses. Kohtueelse uurimise kestel on G.Z andnud erineva sisuga ütlusi, tunnistades end vahelduvalt süüdi kõikides episoodides, siis jälle mitte. Maakohtus on ta seda asjaolu põhjendanud sellega, et kinnipidamisel ja hiljem ütlusi andes oli ta tarvitanud narkootilisi aineid.
  6. Kaitsja apellatsioonis on vaidlustatud süüdistatava süü 07.08.2015 - 08.08.2015 varguse episoodis kannatanu J.K. i aiamajast XXX tänaval. Süüdistatav pole nimetatud varguses maakohtus oma süüd tunnistanud. 11.
  7. Maakohus on ringkonnakohtu arvates süüdistatava süüküsimust põhjalikult uurinud (kd 8, lk 20). Esmalt on maakohus analüüsinud kannatanu ütlusi, kes on detailselt kirjeldanud aiamajja sissetungimise ja varastatud esemete kadumisega seotud asjaolusid. Samas on maakohus kaaluka tõendina nimetanud ekspertiisiakti nr 15E- GE 1100 sisalduva arvamuse, mille kohaselt 08.08.2015 sündmuskohalt leitud ja võetud bioloogilisest materjalist saadi DNA täisprofiil, milles esinevad kõik G.Z-i alleelid. Sellele ekspertiisiakti järeldusele on süüdistatav ja kaitsja vastu vaielnud juba maakohtus ning sama kaitsetaktikat on jätkatud apellatsioonis. Maakohus on juba analüüsinud, miks süüdistatava kaitseväited pole veenvad ega usutavad ning ringkonnakohtul jääb üle nendega nõustuda. Kohtu siseveendumuse kujunemisele lisab kaalu ka asjaolu, et tegemist on süüdistatavale omase kriminaalse käitumismustriga, s.o järjekordse ruumi sissetungimisega esemete varguse eesmärgil. 11.
  8. Süüdistatav ise pole veenvalt ja eluliselt usutavalt osanud põhjendada, miks oli tal vaja sisse tungida kannatanu kinnistul olevasse panipaika. Apellatsiooni väide, et süüdistatav otsis nimetatud suvilaühistu konkreetselt kinnistult oma naist E.B. t, kes peitis end erinevatesse kohtadesse, on asja materjalidest tulenevalt asjakohatu ja väheveenev. Soovides kuidagi selgitada oma bioloogilise materjali sattumist sündmuskohale, osutub eluliselt mitteusutavaks ka apellatsiooni kaitseväide, et „G.Z võis naist otsides suvilast läbi minna ja puudutada mingit kapikest, samuti sellele sülitada, vms“. 11.
  9. Maakohtu otsuse motiividest ja eeltoodust tulenevalt osutub ainetuks ka kaitsja esitatud hilisem apellatsiooni täiendus, milles väidetakse kaitseversioonina, et pärast apellatsiooni 14 esitamist teatas süüdistatav, et 2016 juuni lõpus vahi all viibides tunnistas vangistusasutuses viibiv keegi A.V. i nimeline isik jalutuskäigu ajal, et hoopis tema pani toime vara varguse aiandusühistu Elektron aiamajast nr xxx, mis kuulub kannatanu J.K. ile. Taoline uudne ja ootamatu kaitseväide ei lükka kuidagi ümber maakohtu otsusega tuvastatud süüdistatava süüd kinnitavaid asjaolusid.
  10. Apellatsioonides on vaidlustatud süüdistatava süü süüdistuses

§ 120järgi kannatanu S.S.

ähvardamises tapmisega. Kaitsja apellatsioonis leitakse, et kuna kannatanu on olnud pikemat aega psühhiaatri juures arvel, siis tajus ta ilmselt stressis viibides sündmusi valesti ning seega ei saa kohus pidada tema ütlusi usaldusväärseks. 12.

  1. Ringkonnakohus selle kaitseväitega ei nõustu, sest maakohus on juba põhjalikult käsitlenud kannatanu ütluste ja teiste kogutud tõendite sisu ning kannatanu ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine ei osutu kuidagi tulemuslikuks (8 kd, lk 23-24). Maakohus on toetunud kannatanu ja süüdistatava esmastele ütlustele, kõne stenogrammile ja sündmuskoha vaatlusele. Kohus ei leia mingit põhjust kahelda selles, mida kannatanu on seoses S. G.Z-i ähvardusega avaldanud. Süüdistatav pole kohtueelse uurimise algul 14.01.2015 eitanud, et võis S.S. le öelda, et emal jääb elada vaid üks nädal. (2 kd, lk 148). Edasises kriminaalmenetluses (30.11.2015) on süüdistatav püüdnud ütlustes sündmuse asjaolusid pehmendada, öeldes, et tegemist võis tema poolt olla lihtsalt mingi riidlemisega, aga ähvardust pole olnud. 12.
  2. Maakohus on õigustatult kogutud tõendusteabe puhul arvestanud asjaolu, et kannatanu S.S. helistas pärast süüdistatavast poja ähvardust oma ülemusele. Kaitseväitena pakutakse ebakindlalt apellatsioonis välja, et kannatanu võis lihtsalt üldiselt hirmu tunda, aga mitte selle osas, mida süüdistatav oli kannatanule öelnud. Kohut ei veena kuidagi apellatsioonis nimetatu, et kannatanul polnud alust karta tapmisähvardust. Kannatanu on 14.01.2015 andnud ütlusi (2 kd, lk 109-111), kuidas 14.01.2015 kella 09.00 paiku tuli tema müügikohta poeg G.Z. Eelkirjeldatud käitumissituatsioon annab ringkonnakohtu arvates ilmekalt edasi kannatanu jaoks kujunenud olukorra ja ähvarduse tõsiduse ning ei sea kuidagi kahtluse alla süüdistuse sisu. Kannatanu pole midagi liialdanud või moonutanud olukorra kirjeldamisel, sest täpselt nii reaalne ja tõsine see tema jaoks oligi. Hilisem kannatanu püüd oma süüdistatavast poja jaoks kergendada olukorda ja väita, et ta reageeris sündmustele üle, ei ole aga tuvastatud asjaoludest tulenevalt enam kuidagi tõsiseltvõetav. 12.
  3. Õigustatult on maakohus tõendeid analüüsides muuhulgas järeldanud, et G.Z-ile on omane konfliktsituatsioonides teisi inimesi ähvardada ja teha seda viisil, et kannatanud kardavad ja tunnevad hirmu. 15
  4. Süüdistuses

§ 121

järgi, 17.01.2015 kella 17.00 paiku, Narvas, Tiimani 20 kaupluse ees endise elukaaslase E.B. kuklasse löömise faktis, millega tekitati kannatanule füüsilist valu, on süüdistatav maakohtus oma süüd vägivallas osaliselt tunnistanud ja leidnud, et ning väitnud, et füüsilist valu ta ei tekitanud (7 kd, lk 135). 13.

  1. Nii nagu kannatanu S.S. episoodis, on ka kannatanu E.B. kriminaalmenetluse hilisemas faasis püüdnud süüdistatava olukorda kergendada, väites et temal süüdistatava vastu pretensioone ei ole ja valu ta ei tundnud. Kohtul pole raske arvata, et taolise ütluste muutmise üheks ajendiks on kannatanu hirm süüdistatava ees ja soov teda vastutusest päästa. 13.
  2. Kannatanu J.B. väidab apellatsioonis, et valu ta ei tundnud, kuna tal oli rohkelt riideid seljas. Samas on aga ringkonnakohtu jaoks usaldusväärsed vahetult pärast sündmust 17.01.2015 antud kannatanu J.B. ütlused, (2 kd, lk 154-157). Juhuslikult möödunud ja hiljem tunnistajana üle kuulatud D.B. on samuti kinnitanud ütlustes, et kannatanu rääkis talle sündmuskohal, et mees oli löönud teda (2 kd , lk 177-179). Maakohus on motiveeritult järeldanud, et süüdistatav lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas tahtlikult oma endist abikaasat vastu kaela, mille tulemusena viimane tundis valu. 13.
  3. Veel on kaebuses leitud, et kuna maakohtu istungil ei antud kannatanutele sõna, siis sellega rikuti menetlusõigust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest maakohtu istungiprotokolli (7 kd, lk 132,137) kohaselt on kannatanutele selgitatud nende õigusi ja kohustusi ja neile on antud võimalus ka sõna võtta, millist soovi pole nad avaldanud.
  4. Kaitsja apellatsioonis väideti, et G.Z-ilt mõisteti alusetult välja tsiviilhagid kannatanu A.Z. i, V.Z. , J.K. i, A.V. ja solidaarselt N. Komkoviga ka M.B. kasuks. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja apellatsiooni taotlusega jätta vargustega seotud tsiviilhagid lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel ja viitega Riigikohtu praktikale on maakohus lahendanud tsiviilhagide küsimuse (8 kd, lk 31-33). Nii on maakohus erinevate kuriteoepisoodide puhul analüüsivalt leidnud, millistel asjaoludel jääb tsiviilhagi läbi vaatamata ja millistel on tsiviilhagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Samuti on maakohus käsitlenud süüdistatava vastuväiteid osadele tsiviilhagidele ja need ümber lükanud. Maakohtu sisuline käsitlus tsiviilhagide on osas on sedavõrd põhjalik, et ringkonnakohtul sellele midagi täiendavat lisada ei ole.
  5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides esitatud taotlus G.Z-ile mõistetud karistuse kergendamiseks jääb rahuldamata. Seda põhjusel, et maakohus on motiveeritult põhjendanud

§-st 56 tulenevalt karistuse mõistmise asjaolusid (kd 8, lk 30). Maakohus tuvastas, et karistust kergendava asjaoluna saab süüdistatava puhul arvestada asjaolu, et G.Z on osaliselt tunnistanud süüd talle inkrimineeritud kuritegudes. 15.

  1. Apellatsioonides on esitatud G.Z-i võrdlus teiste kaassüüdistatavatega ja leitud, et talle on mõistetud liiga karm karistus. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest maakohus on kaalutletult süüdistatavatele mõistetavad karistused individualiseerinud. Arvestada tuleb asjaolu, et G.Z on varasemalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, tema kuritegelikku käekirja iseloomustab eelkõige varavastaste kuritegude toimepanemine. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et G.Z-i isiku puhul tuleb karistusena kaalumisele ainult vangistus. Vargused olid toime pandud sissetungimisega (või katsega 16 tungida) eluruumidesse, milline asjaolu kinnitab, et süüdistatava süüaste on suur. Saab ainult nõustuda, et G.Z-i kriminaalne aktiivsus on jätkuvalt kõrge. 15.
  2. Nüüdseks apellatsioonides esitatud kaitseväited, et G.Z-i näol on tegemist invaliidiga, kellel on 2 alaealist last, olid asjaolud, mis olid süüdistatavale teada juba siis, kui tal oli võimalus asuda seaduskuulekale teele vabaduses. Ometigi ta seda ei valinud ja seetõttu kõlab apellatsioonis nimetatud süüdistatava lubadus uusi kuritegusid mitte enam toime panna, paljasõnaliselt. 15.
  3. Kehalise väärkohtlemise süüteos

§ 121

lg 2 p 2 järgi on maakohus õigustatult arvestanud karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemist oma alaealise lapse juuresolekul. 15.4. Tulenevalt karistuse mõistmise üldreeglitest, millised rakenduvad lühimenetluses ning liitkaristust

§-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 järgi mõistes (kus suurendati pisut üksikkaristustest raskeimat) on maakohus mõistnud G.Z-ile lõppkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust, millest arvati veel maha 12.08.2015 Viru Maakohtu otsuse järgi kantud karistus 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva vangistust, seega ärakandmisele kuuluv lõppkaristus 2 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust, mida ei saa kuidagi pidada karmiks. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides esitatud taotlus G.Z-i karistuse kergendamiseks ja palve anda talle veel üks võimalus ennast tõestada, jääb asjas kogutud tõendite põhjal edutuks. 16. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 16.08.2016 kohtuotsuse muutmata ning kaitsja ja kannatanute apellatsioonid rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 17 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.