4-21-3477 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3477 (2317,21,006057) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungis

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 12 (kaksteist) tundi üldkasulikku tööd. 3.

§ 69

lg 3 alusel määrata 12 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. V.U 12 tunni üldkasuliku töö tegemist korraldab süüdlase ajutise elukohajärgse Tallinna vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakond (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 663 7076, e-post: harjukrho.info@just.ee). 5.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 22.09.2021. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 10.08.2021 koostatud väärteoprotokollist nr AB1604945 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 10.08.2021 kell 11:23 peeti Logi tn 4/1 suunaga Rumbi tänava poole Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis V.U , kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Sõiduki juhtimine oli seotud töö tegemise, raha teenimisega, on olnud sundolukorras. Nüüd käib tööl jalgrattaga. Soovib eksamitele minna ja juhiluba saada, kuid kehtivate karistuste tõttu ei saa, kuivõrd rahatrahvid on tasumata. Kokku on võlgnevusi täiturite ja eraisikute ees umbes 9000 eurot. Praegu töötab Tallinnas oleval objektil ja elab hotellis. Põhimõtteliselt on võimeline tegema üldkasulikku tööd. Aresti kohaldamine katkestaks nii töötamise kui võlgnevuste tasumise. Oleks nõus rahatrahviga, et saaks esmajärjekorras ära tasuda liiklustrahvid, seejärel teised nõuded, et saaks teha liikluseksamid ja saaks kätte juhtimisõiguse. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku toime pandud tegu on asjas kogutud materjalidega tõendatud, õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole ning alust väärteomenetluse lõpetamiseks ka mitte. Menetlusalune isik on õigustanud oma käitumist sellega, et viimane trahv on tasumata ja seetõttu eksamile ei saa. See olukord sai tekkida vaid tema enda süül. Sai teada, et karistused peavad olema kustunud, kuid see ei takistanud teda uuesti rooli minemast. Pidi möönma, et eksamile pääsemine lükkub taas aasta võrra edasi. Ütlused töö- ja eraelu ümberkorralduse kohta on usaldusväärsed, kuid ei saa nõustuda loogikaga, et tahab saada juurde veel üht nõuet olukorras, kus täitmata nõudeid on 9000 euro ulatuses. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist LS § 201 lg 2 järgi ja

§ 63lg 1 alusel arestiga 20 päeva.

Kuna süü on keskmisest suurem ja tegu on korduv. Kui kohus asendab aresti üldkasuliku tööga, siis sellele vastu ei vaidle. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse § -le

1. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on V.U B ja B1 kategooria juhtimisõigus peatunud 18.03.
2. Seega selleks, et juhtimisõigust taastada, pidanuks menetlusalune isik edukalt sooritama liiklusteooria ja sõidueksami. Kohtule esitatud andmetest eksami sooritamise kohta andmeid ei nähtu ning temal endiselt juhtimisõigust ei ole, mistõttu on V.U keelatud mootorsõidukit juhtida. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sest teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 07.11.2017, kuivõrd tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega oli ta LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. 07.11.2017 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt võis otsusele esitada vaide 30 päeva jooksul ning otsus kehtib kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse omandamiseni. Kuivõrd otsust ei vaidlustatud ja juhtimiselt kõrvaldamise alus, s.o juhtimisõiguse omandamine, ei ole senini ära langenud, on otsus senini kehtiv ja menetlusalusel isikul lasub mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu mootorsõiduki juhtimise keeld. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 10.08.2021 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
3. 2 Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, valdavalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning alles 23.10.2020 samuti LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo eest. Seejuures on tal 11 kehtivat väärteokaristust ning kõik väärteokaristused on kehtivad seetõttu, et temale määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Seega varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Arvestades määratud rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks kui ka seda, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistusi, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab liikluses juhina osalemist. Seega on rahatrahv kui tagajärjetuks jäänud ja tasumata jäetav karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusalune isik esitas kohtuistungil küll maksekorraldused osade trahvide tasumise kohta, kuid need rahatrahvid ei ole tasutud tähtaegselt, vaid kantud soovist vältida isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul rahalisi kohustusi tema enda sõnade kohaselt 9000 euro ulatuses, mis kohtu arvates samuti välistab uue rahatrahvi kohaldamise, kuivõrd see ei oleks täidetav. Lisaks sellele ei ole eelmine rahatrahv samalaadse väärteo eest mingit tulemust andnud, kuivõrd menetlusalune isik pani toime uue samalaadse väärteo. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, mida kohus peab võimalikuks karistuse mõistmisel arvestada. Kuivõrd isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, on menetlusalune isik üheselt teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama 3 keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik on asunud tööle, mis eeldab ka varasemate võlgnevuste tasumise alustamist, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib esimesel korral aresti kohaldades asendada üldkasuliku tööga, mis võimaldab menetlusalusel isikul töötamist katkestusteta jätkata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4